Budismi eetika (0)

Jakob Westholmi Gümnaasium

BUDISMI EETIKA
Referaat
Anna Kriger
10. b klass
Tallinn 2018
SISSEJUHATUS
Budism on üks maailma religioonidest ja samuti Veda usunditest, kuhu kuuluvad ka hinduism , judaism, islam , sabat ja kristlus . Budism on tekkinud 6. sajandil e.Kr. ja selle loojaks on Siddhartha Gautama . Budismil on samad juured hinduismiga ja selle sümboliks on kaheksa kodaraga ratas.
Budistliku eetika keskmes on inimene, tema meelestatus ja vaimne seisund. Jumala olemasolule ega ka tema kõikvõimsusele ei keskenduta, pühendutakse eelkõige enesearendusele. Kuigi tähtsaimateks ei peeta reegleid ja kohustusi, annab budism siiski juhiseid, käitumisenäiteid ning soovitusi valgustatuse poole liikumisel. Ettekirjutusi ei tohi aga lihtsalt niisama teha vaid ainult õigel ajal ja õigel põhjusel, mis tähendab, et inimene võib arendada endas vaid vooruslikke ehk süüta omadusi.
Valisin Budismi eetika, sest budism pakub mulle suures pildis huvi ning tahaksin rohkem teada saada nii selle ajaloost, põhjalikumast õpetusest kui ka tavadest ja kommetest.. Referaadis räägin budismi tekkest, tutvustan põhjalikult aluspõhimõtteid ja õpetust ning räägin ka suundadest.
BUDISMI EETIKA
Ajalugu
Kunagi sündis metsasalus poisslaps nimega Siddhartha Gautama, India ja Nepaali piiril asuva kuningriigi prints . Tema ema suri varsti peale sünnitust seega kasvatas teda tema isa. Ennustuse järgi pidi temast saama kas suurmees, õpetaja või valitseja, ta isa soovis neist aga esimest ning selle tõttu kasvatas teda maailmast eraldi, et poeg ei näeks rauka, haiget, surma ja munka. Olles varjus aastaid, juhtus ta siiski nägema maailma viletsamat poolt ning ta saadeti munga poolt mediteerima ja paastuma. Ta mediteeris seni kuni saavutas kirgastuse ja viimaks nägi ka eelmiseid elusid . Peale seda sai temast Buddha ning paastumise lõpetades asus ta otsingutele maailmas üksinda. Peale seda hakkas ta teisi õpetama ringi rännates.
Uskumused
Budistid elavad üldiselt 8- astmelise trepi põhimõttel, mis viib kirgastuseni. Nendeks astmeteks on: 1. Õige arusaam, 2. Õige kavatsus kannatada eesmärgi täitmiseni, 3. Õige jutt (kõik kuulujutud, tühjad sõnad on keelatud), 4. Õige tegu ( tuleb lähtuda sellest, mis on õige ja mis vale), 5. Õige eluviis ( ei pea ametit, mis kahjustaks loomi või põhjustaks verevalamist), 6. Õige püüdlemine ( kindel meeleolu, tuleb vältida kahjulikke mõtteid), 7. Õige mõtlus (mediteerides tunnetab inimene oma keha ja mõtteid), 8. Õige keskendumine (annab võimaluse eralduda 5 halvast teost ja avastada paremat.)
Esimesed kaks astet on seotud õige tunnetusega, kolm järgmist õige moraaliga ning 3 järgnevat meditatsiooni kõrgeima astmega.
Samuti järgivad budistid 4 üllast tõde, millest kõneles Buddha oma esimesel jutlusel. Nende mõistmiseks peab mõistus olema rahus . Esimene üllas tõde- kannatus on olemas. Teine üllas tõde- kannatusel on põhjus. Kolmas üllas tõde- kannatusele saab teha lõpu. Neljas üllas tõde- kannatusest vabanemisele viib kaheksaosaline tee.
Budistid usuvad ka, et kõik, mis kuskil eksisteerib, allub karma seadusele ehk teisisõnu põhjuse ja tagajärje seadusele. Head teod suurendavad voorusi , halvad aga vähendavad. Budisti peamiseks eesmärgiks on lõplikult vabaneda karma seadusest.
Pühendumine
Budistid püüavad järgida õpetusi igapäevaselt mitmel moel, näiteks templites ja kloostrites, meditatsiooni ja mõtluse kaudu, taimetoitlusega ja ka almuste andmisega. Buddhale pühendumine on lahutamatu osa neile, kes elavad riikides kus budism on valitsevaks usundiks. Templid, kloostrid ja pühamud on aga maastiku loomulikuks osaks.
Toon näiteks ka Zen- budismi, mis jõudis Jaapanisse Hiinast. Zen-budistid panevad erilist rõhku meditatsioonile ja just nemad on arendanud paljusid tavasid budismis . Näiteks seda, et sõnad on inimesele ainult asjade pealispinnaks, selleks et mõista olemise mõtet, tuleb jõuda sõnadest sügavamale. Lisaks on nende meditatiivseteks tegevusteks nt vibulaskmine , teetseremoonia ja lilleseadmine.
Kloostrid ja templid
Kloostrites elavad üldiselt mungad , aga need on ka avatud külalistele eriti usuliste pühade ajal. Mahajaanas ehk laia pääsemise tee budismi kuuluvad budistid sanghasse- esimesse budismi kogukonda . Sinna võivad kuuluda ka õpetajad, õpetlased ja budistid kes pole mungaks või nunnaks pühitsetud. Selle kogukonna ülesandeks on toetada ja edasi anda õpetusi.
Kuna enamik budiste tunnistab paljude budade olemasolu, siis nendest luuakse suuri maale ja skulptuure ning templites ja kodudes hoiavad budistid neid pühades ruumides. Suurtes templites on ka muid püha ruume , sangha ööbimispaiku ja meditatsiooni-, õpetussaale.
Usupühendumist alustavad budistid juba enne templisse sisenemist, öeldes 3 ,,varjupaika“. Näiteks Ma leian varjupaiga Buddhas, ma leian varjupaiga sanghas, ma leian varjupaiga dharmas. Peale seda kummardavad nad pühakuju ette 3 korda ja omakorda peale seda toovad annetuse või retsiteerivad. Sellega avaldavad nad austust Buddhale, sanghale ja dharmale.
Mõtlus
Mõtlusega vabastatakse vaim vägivallast, kirest, ükskõiksusest, uhkusest ja armukadedusest ja tänu neile saab särada loomulikul tarkusel.
Kuna meditatsiooni ehk mõtluse kaudu jõudis Buddha virgumiseni, siis paljudes koolkondades on mõtlus tähtsaim usuline aspekt. Mediteeritakse vaikses kohas, istudes lootosasendis või jalad risti. Olemas on 2 mõtlusvormi- 1. samatha- meele täielik keskendumine ühele asjale. (Näiteks lill või küünlaleek). Teiseks vipassana, kus suurendatakse teadmist iseenda mõtete ja tunnete kohta, hoolikalt analüüsides. Peaaegu, et kõik budismi harud on arendanud edasi oma meditatsioonivorme ja selle tõttu on tänapäevaks palju erinevaid variante , mille vahel valida. Selleks aga, et luua pilte vaimusilmas võivad budistid kasutada jooniseid või kujutisi. Näiteks Tiibeti budism kasutab seda tehnikat lisaks teistele meetoditele nagu näiteks rituaalsed käeliigutused ja retsiteerimine.
Retsiteerimine
Koolkondades retsiteeritakse fraase, keskendudes salmidele või lõikudele pühakirjadest. See on ka pidustuste ja tseremooniate osa igal pool maailmas. Mõnes koolkonnas peetakse seda ka kõige tähtsamaks.
Annetused
Tiibeti ja Hiina budismis asetatakse pühamu ette erinevaid esemeid. Toon ka mõned näited mida tuuakse ning mida need ka tähendavad: vesi pühamu ees tähendab puudutust, paranemist, puhastust. Lilled sümboliseerivad nägemist. Toit aga tähendab maitset .
Suunad
Esimeseks suunaks tooksin välja mahajaana , teise sõnaga ka laia pääsemise tee (nt Tiibeti lamaism). See tõstab esile Buddha õpetuse universaalse iseloomu ning taunib individuaalset vabanemist konservatiivsest budismist. Mahajaanas on ideaaliks inimene, kes endas kaastunnet ja mõistmist arendades aitab teistel olenditel vabaneda ning isegi loobub nirvaanast kuniks on aidanud teised sinna. Üks oluline omadus on see, et inimestel puuduvad fantaasia piirid ja samuti puudub ühtne mahajaana õpetus.
Teine suund on hinajaana ehk kitsas pääsemise tee. Selle kaudu jõuavad vähesed inimesed nirvaanasse, samal ajal kui mahajaana annab võimaluse palju rohkematele olenditele. Hinajaana alla kuulus algselt 18 koolkonda , millest nüüdseks on kahjuks säilinud vaid üks, milleks on Theravaada. Üleüldiselt on hinajaana suunast vähe kirjutatud, sest nagu enne mainitud on see pääsemise tee vähemusele ning sõnana on see halvustav.
Budismi austamine maailmas
Tian Tan Buddha kuju Hong Kongis. Sümboliseerib inimese ja looduse vahelist suhet.
Dambulla kuldme tempel Sri Lanka keskosas. Üldiste tähtsündmustega seostatav pärand.
KOKKUVÕTE
Budism on nii usund kui ka kultuur, kus kõige tähtsamaks peetakse inimese vaimset meelestatust ja seisundit . Sellel, nagu ka paljudel teistel religioonidel, on suunad nagu näiteks mahajaana ja hinajaana, millest esimene on lai pääsemise tee ning teine kitsas. Budismi eetika näeb ette, et sa oled tänulik asjade eest, mis ära annad, ning olema valmis aitama teisi. Peamine eesmärk on saavutada seisund ehk nirvaana , kus toimub ühinemine kosmosega ning kaob himu ja janu olla olemas. Budistid järgivad 4 üllast tõde ja 8-astmelise trepi põhimõtet, mis on seotud õige tunnetuse , moraali ning kõrgeima meditatsiooni astmega. Samuti usutakse, et kõik siin ilmas on muutuv ja kaduv.
Avastasin enda jaoks mõned väga huvitavad faktid, ning olen vägagi nõus mõne õpetuse mõttega. Usun, et me tõesti oleme need kelleks me end mõtleme ning ühelgi olendil ei ole muutumatut Mina. Arvan, et budismi eetika on kindlasti väga varieeruv ning lai sest seda käsitletakse erinevates kohtades erinevat moodi, mis annab tegelikult igal ühel võimaluse leida iseennast . Oleksin väga huvitatud ka nägema budistide igapäevast elu oma silmaga.