Hiina filosoofia (0)

Vanalinna Hariduskolleegium
Hiina filosoofia ja üldiseloomustus
Referaat
Grete Remmel
11. H
Hiina filosoofia ja üldiseloomustus
Hiina filosoofia on kujunenud järgides hiina mõttele omaseid kultuuritraditsioone. Lääne filosoofias on seda enamasti käsitletud osana ida filosoofiast. Hiina filosoofia pärineb Shangi ajal tekkinud ennustamise kasutamise läbi Zhou ajal väljakujunenud „Zhiu Yis“. Esimene teadaolev viide sellele teosele pärineb aastast 672 eKr. Rääkides "Zhou Yist", millele Hani dünastia ajal kinnistati ka kanooniline nimi "Yi Jing ", kui hiina filosoofia alusest , peetakse silmas „Xici Zhuani“ - ühte sellele lisatud lisadest. Hiina filosoofia mõju Hiina, Korea, Vietnami ja Taiwani kultuuridele on võrreldav vanakreeka filosoofia mõjuga Euroopa kultuurile .
Shangi dünastia ajal oli nende panteoni kõrgeimaks Jumalaks Shangdi ehk Di, keda peeti ka Shangide esivanemaks. Just valdavalt tema poole pöörduti ennustamisel. Shangdi nimetus võeti hiljem kristlike misjonäride poolt kasutusele Jumala nimena. Nime zi kasutasid Shangi kuningad enda liignimena.
Vanimates Shangi dünastia aegsetes endeluude tekstides tähistas zi esivanemale ohvritoomise rituaali keskset tegelast – järeltulijast last, kes esindas endas surnud esivanema (ülestõusvat) kehastust. Zhou ajal hakati teda nimetama shi'ks ( laip , surnu asendaja ). Tal oli selles riituses priviligeeritud osa, kuna ta sai esimesena maitsta ohvritoite.
Zhou dünastia ajal, kes luges end Taeva mandaati omavaks, sai Shangdi sünonüümiksTian (taevas). Samas arvati esivanemaid olevat Taeva tahte vahendajateks. Keiserliku Hiina usuks oli nii taoismile kui konfutsionismile eelnenud ja neis osaliselt kehastunud Taeva kummardamine . Keiser oli Taevapoeg (Tianzi). Hiina rahvauskumustes ja taoistide poolt kummardatakse siiamaani ka Maa, mulla jumalat Tu Did.
Zi tähendus tähtsustus hiina kultuuri alusteose “Zhouyi” ehk "Zhou muutuste" läbi, mis sai hiljem nimeks Muutuste raamat. Selles sisalduvate kuusjoonte kasutuselevõtjaks ja põhiteksti kirjapanejaks (vähemalt kuusjoonte osas) loetakse Zhou dünastiale vaimse aluse pannud Wen Wangi. Hieroglüüf wen märgib mustrit, hieroglüüfe, klassikalist keelt, kultuuri ja laiemas mõttes ka tsivilisatsiooni. Märk wang kujutab ka Taevase, Pinnase ja Inimese (keskse) ühendust. Zhou suguvõsa liikmed, kelledest koosnes kogu valitsus, lugesid end ainsateks tõelisteks hiinlasteks. Samas sai Shangi ajal vaid kuninga osaks saanud ennustusluude abil ennustamine Zhou ajal kogu Zhoude suguvõsa pärusomanduseks ja ennustama hakati raudrohuvarte abil. Lääne Zhoude ajal, kui zhou suguvõsa järeltulijad hakkasid omaette ja eraldi valitsema , algas ennustamise levik juba ka valitsusse kuuluvate haritud meeste hulgas.
Zhouyi põhitekstis on enim puudutatud junzi'd – valitseva suguvõsa järeltulijat, sõna sõnalt valitsevat tarka (järeltulijat), kellele see tekst kirjutatud ongi. Sõna sai hiljem konfutsianismis inimideaali ehk täpsemalt õpetlaslikku ideaali märkiva tähenduse (täiuslik inimene, suursugune inimene). Linnart Mälli tõlkes õilis. Seda õpetlastele ja haritlastele, kelle kutsumuseks oli olla ametnik uues Hani dünastia aegses haritlaste ideaale kandvas riigiaparaadis. Pärimuse tarkust edastavate, kokkuvõtvate, väljendavate ja kirjapanejate õpetatute nimedes hakati kasutama liidet zi. Konfutsius , kes olevat kolmed Yijingi nahkpaelad räbalateks lugenud, lausub “Lunys“ VII.17 “Saaksin aastaid juurde, viiskümmend uuriksin “Muutuste raamatut”, saaksin lahti suurtest puudustest.” Wen tähendas ka mustrit, mis tekib lõimele läbi koe kudumise . Lõimeraamatuid kutsuti jing'ideks (kaanonid) ja neid kommenteerivaid koeraamatuid wei' deks (apokrüüfid). Lõpuks sai zi ka mingil ajal neljandaks viiest kõrgemast pärandatavast ülikutiitlist (vikont).
Zi tähendas ka Zhouyiga otseselt seotud vormiõpetuses juba Shangi ajal Maistest tüvedest esimest. Sellele vastab 2. kuusjoon ja Roti märk (halvustavas tähenduses ka kantseleirott, tähenärija). See oli 1. kuusjoonega seotud suurt (ka valitsevat) inimest (da ren) täiendav vastaspoolus: suursugune (junzi). Kuid võib tähistada ka väikest inimest, nagu 1. kuusjoon ka shengren 'i. Shengren'id (täiuslikult tark inimene, pühak, Linnart Mälli tõlkes õnnis) olid ka Xici zhuani järgi Muutuste raamatu loojad . Shengren on omakorda Daodejingi inimideaal. 2. kuusjoone korral on tegemist teostava ja vaid nõrkadest Yin joontest koosneva märgiga (justkui laip). Neidanis(sisemine alkeemia) tähistab see meditatsioonis tekkivat surnud punkti ületamist (nn Lapse tundi), kui yang jõud hakkab naasema ja see avab sisemise ringluse (zhou).
Konfutsianism sai alguse KONG FUZI õpetusest, mis omakorda põhines muistsel mõttepärimusel. KONG FUZI sihiks oli taasväärtustada muistsust ja muinasaja tõekspidamisi. Tema taotlused seostuvad inimese konkreetse elu ja tegevuse korraldamisega, mille lähtealuseks on alalhoidlik kõlblus- ja riigiõpetus. Põhilised voorused on inimlikkus, õiglus, südikus, tarkus ja seaduskuulekus . Need leiavad tegeliku väljenduse järgmistes põhisuhetes: valitseja ja riigialam, isa ja poeg, mees ja naine, sõber ja sõber.
Riigi heaolu rajaneb üksiksiku moraalil ja perekonnal kui ühiskonna algosisel. Tõeline valitseja valitseb oma rahvast, olles sellele kõlbeline eeskuju. „Suures õpetuses“ käsitletakse terviku ja selle osiste vahelist kõlbelist sidet kokkuvõtvalt järgmisel viisil: „Kes tahab valitseda maad, peab kõgepealt toime tulema oma perekonna juhtimisega. Kes tahab oma perekonnas korda hoida, peab kõigepealt arendama oma iseloomu. Kes tahab oma iseloomu arendada, peab kõigepealt omama südant, peab kõigepealt suutma õigesti mõelda. Kes tahab õigesti mõelda, see peab kõigepealt saama targaks.“Konfutsianismis peetakse eriti tähtsaks vaimu ja südant arendavat kasvatust.
11. sajandil sai Hiina valitsevaks filosoofia koolkonnaks uuskonfutsianism. ZHU ZI esindas dualistlikku lähtepõhimõtet, mille järgi on olemas universaalne vormiloov printsiibi li (maailma mõistus) ja materiaalne toimiv alus qi.
Looduses toimivad printsiibid kujundavad ka inimest:
li on kõikide inimeste omane ühesugune olemus, mille qi annab individuaalse kuju. Ka inimese kõlbeline loomus kujuneb universaalse vormi eeskuju järgides, niimoodi toimib li nagu üldine tegutsemisvorm.
WAN YANGMING seevastu rajas oma õpetuse monistlikule lähteprintsiibile. Tema järgi on maailma ainus lähtealus mõistus. Kui suudab vabaneda isekatest kirgedest, siis on ta suuteline ühtima maailma mõistusega. Seetõttu on kõlbeline käitumine vahetult seotud tunnetusega.
Õpetus, mille järgi maailma lähteprintsiipideks on yin ( naiselik , pehme, tume, passiivne) ja yang (mehelik, kõva, hele, aktiivne) õpetab, et looduse koomiline kulgemine on põimitud inimese elukäiguga, järgides kindlapiirilist, looduses ja inimeses toimivaid ühiseid kordaloovaid malle.
Yin ja yangi vastastikuse koostoimega seletatakse kõikide asjade muutumist ja sündmuste kulgu .
Taoism ja motism
Harilikul keelevaral ei ole võimalik dao tähendust üheselt piiritleda. Daol pole nime, sest iga nimi tähistab kindlapiiriliselt olevat asja, dao asub aga sealpool igasugust eritlemist, olles „looduse ja inimese kulgemist “ valitsev printsiip. Inimese mõõduks on maa, maa mõõduks on taevas, taeva mõõduks on dao ning dao mõõduks on aga ta ise.
Õige viis, mille järgi tark inimene ja ka tark valitseja tegutseb on lasta daol end juhtida, olles sealjuures sisemiselt vaba isekast tegutsemissoovist. See ei tähenda loobumist tegutsemisest vaid pigem loobumist asjadesse sekkuda. Mida vähem inimene üritab asju omalt poolt kavandada, seda enam järgivad asjad dao kulgemist. See käib ka riigi valitsemise kohta. Midagi ei jää tähelepanuta, kuid millelegi ei pöörata ebavajalikult palju tähelepanu.
Taoist ZHUANG ZI püüab inimesi lahti raputada nende meeles püsivatest eksiveendumustest, juhtides tähelepanu kogemuse väärtushinnangute suhtelisusele.
Moismi põhiprinsiip Mo ZI järgi on see, et kogu halva põhjuseks on kõikehõlmava inimarmastuse puudumine. Kui valitseks üldine armastus, siis püsiks kõikjal ka rahu ja kestaks hüveolu.
Et tõese arusaamani jõuda, tuleb järgida kindlapiirilist meetodit, mis hõlmab kolme aspekt:
võrdlus varasemate mõtlejate õpetusega, kontroll selgitamiseks, kas arusaam on vastavuses kogemuslike faktidega ja tulemuslikkus tegelikus elus.
Kasutatud kirjandus
1. A ja O taskuteatmik: Filosoofia, Peter Kunzmann, Franz_Peter Burkard ja Franz Wiedemann.
2. et.wikipedia.org/wiki/Hiina_filosoofia