abil. Lapse kõne kujunemise eelduseks on ka mitteverbaalne suhtlemine täiskasvanutega (Veisson, Veispak 2005:43). Et laps üldse kõnelema hakkaks, on tarvis temaga rääkida (Niiberg 2007:9). Kolmanda elukuu alguses hakkavad lapsed nutmise kõrval koogama ehk täiskasvanute jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Laps annab koogamisega märku oma tahtmisest suhelda. Koogamise algusaeg sõltub lapse füüsilisest küpsemisest (Tulviste, Tulviste 2002:151). Kuskil kuuekuuselt hakkab laps lalisema, tema kõnesse ilmuvad silbitaolised moodustised. Oma esimesed sõnad ütleb laps kuskil 12- kuuselt. 18- 24 kuu vahel ilmub lapse kõnesse kahesõnalause. Cattelli ja Whitney järgi muutub kaheksateistkümnenda elukuu ajal laste kõne dramaatiliselt. Laste sõnavara täieneb kiiresti ja lapsed hakkavad sõnu kombineerima ehk moodustama sõnapaare. Kolmanda ja neljanda eluaasta jooksul kujuneb lapse grammatika
Räägime ja suhtleme omavahel palju. Kuulan rahulikult ja osavõtlikult, mida õpilane räägib. Kasutan jutukuubikuid eneseväljendamise ja jutustamisoskuse arendamiseks. Verbaalse töömälu mahu arendamiseks harjutame sõnaridade järele kordamist. Kasutan lausete koostamist juhuslikus järjekorras esitatud sõnadest. Kõne ja suhtlemise arendamisel ja sõnavara suurendamisel on oluline arvestada lapse vanust. Jagan professor T. Tulviste seisukohta, et väiksema lapsega on oluline rääkida hoidekeeles. Hoidekeelt räägitakse aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad ning räägitakse asjadest ning inimestest, mis on parajasti lapse nägemisulatuses (Snow ja Ferguson 1977, Kikas 2008, 45 kaudu). Eelkoolieas tuleb rääkida lapsega asjadest, mida ei ole siin ja praegu, jutustada lugusid. Kooli minnes võiks laps mõista koolis kasutatavat keelt dekontekstualiseeritud keelt
kindlaid käitumisviise, mitte lihtsalt näidata korrelatsiooni vajaduste ja käitumise vahel. 5 Konspekt on koostatud järgnevate infoallikate põhjal: - Alas, R. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused. - Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, R., Kikas, E., Konstabel, K., Kreegipuu, K., Kreegipuu, M., Pullmann, H., Rauk, M., Realo, A., Schmidt, M., Tulviste, P., Tulviste, T., Vadi, M., Viikmaa, M. Psühholoogia gümnaasiumile. - Arnolds, C.A., Boshoff, C. Compensation, esteem valence and job performance: an empirical assessment of Alderfer's ERG theory. - Arnolds, C.A., Boshoff C. Does higher remuneration equal higher job performance?: an empirical assessment of the need-progression proposition in selected need theories. - Halepota, H. A. Motivational Theories and Their Application in Construction.
Tartu: AS Atlex. Gopnik, A., Meltzoff, A., Kuhl, P. (2003). Kuidas beebid mõtlevad. Uurimus lapsepõlvest. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus. Grauberg, E.(1996). Loogika, keel ja mõtlemine. Tallinn : Bakalaureuse Erakool. Krull, E. (2000).Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat.Tartu Ülikooli Kirjastus. Küttis, K. (2003). Arengu- ja pedagoogiline psühholoogia. Viljandi. (WWW) Leppik (2004). Laps ja tema mõtlemise arendamine. Tartu Ülikooli Kirjastus Tulving, E. (1994). Mälu. Tallinn. Tulviste, P. (1984). Mõtlemise muutumisest ajaloos. Tallinn:Valgus. ENESEANALÜÜS Mind on alati psühholoogia paelunud ja seetõttu oli antud kodutöö väga huvitav. Butterworth´ i ja Harris´e ,,Arengupsühholoogia alused" on kõikehõlmav ja väga põhjalik. Ülevaate ja selguse andis juba see teos. Taas võtsin kätte ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamatu" ja R. Fisheri teosed. Lugema jäin Tulviste ,,Mõtlemise muutumisest ajaloos" lihtsalt huvist ja ei saanudki raamatut käest.
teada, kuidas see toimib, et saavutaksime maksimaalseid tulemusi. Kuna õppimine kuulub täielikult igapäevaellu, siis võiksid paljud inimesed uurida psühholoogiat ja saada aru, kuidas nad peaksid õppima, et nende aeg lihtsalt raisku ei läheks. Kasutatud kirjandus: Rauk,M. (2006). Mälu. Toim. J. Allik, M.Rauk. Psühholoogia gümnaasiumile (lk 113- 119). Tartu. TÜ Kirjastus Tulviste,T ; Tulviste, P. (2006). Keel. Toim. J.Allik, M.Rauk. Psühholoogia gümnaasiumile ( lk 152-154). Tartu. TÜ Kirjastus. Lenneberg, Eric Heinz. (1967). Language in the context of growth and maturation. Biological Foundations of Language ( lk 125- 142). New York. John Wiley & Sons Inc.
motivatsioon ja käega viskamine on lihtne tulema. Seega tuleb elu elada mõttega, kukkudes püsti end ajada ja jonni ajades oma eesmärgini pürgida. 11 Kasutatud kirjandus 1. Alas, R. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused. 2. Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, R., Kikas, E., Konstabel, K., Kreegipuu, K., Kreegipuu, M., Pullmann, H., Rauk, M., Realo, A., Schmidt, M., Tulviste, P., Tulviste, T., Vadi, M., Viikmaa, M. Psühholoogia gümnaasiumile. 3. Landsberg, M. Motiveerimise kunst. Tallinn: Varrak, 2003, 206 lk 4. Mägi, J. Organisatsioon ja juhtimine. http://web.ametikool.ee/jane/okj/?Avaleht [25.05.2015] 5. Hansed, E. Meeskonna motiveerimine. http://www.nooruse.ee/Ele_Hansen/meeskond_2/index.html [25.05.2015] 12
Lapsele meldib palju rääkida. Jutt on egotsentriline, mis on sellele vanusele normaalne. Ema ütles, et laps ei karda võõraid inimesi, pakub kohe sõprust. Laps teab nädalapäevade ja kuude nimetusi ning on selle üle väga uhke. Meeldib väga kuulata,kuidas ema muinasjutte ette loeb. Kokkuvõte Katja on rõõmsameelne, jutukas ja energiline laps. Vaatluse käigus ei märganud ma ühtegi iseärasust, mis võiks viidata probleemile arengus. Kasutatud kirjandus T. Tulviste, P. Tulvite Psühholoogia gümnaasiumile - ptk 9. Koor M. Psühholoogia. Õppematerjalid. ptk. 4. lk. 26-32. http://e-ope.ee/_download/euni_repository/file/656/Microsoft%20Word%20- %20PH_oppematerjalid.pdf Butterworth, G., & Harris, M. (1994). Arengupsühholoogia alused. ptk 7-9.
järgmiselt : paari puhkepausi ja suletud silmadega peetud loengu sõnum oli vaatamata veidi monotoonsele esituslaadile lihtne ja loogiline: põhjendatud psühholoogiline teadmine saab rajaneda vaid katselisele alusele. ,, Mul polnud kahtlust, et toimus ehe kokkupuude inimesega, kes seisis väga lähedal ideedele, millest psühholoogia oli tekkinud ja kujunenud'' ,, Pole mingit kahtlust, et teadusliku psühholoogilise mõtte püsivus Eestis võlgneb Ramulile'' Peeter Tulviste: Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Aitäh kuulamast!
Ebbinghaus- unustamiskõver Tolman- latentne õppimine, õppimisega kaasneb muudatus teadmistes, mitte käitumises Bandura- Mudelõpe, sotsiaalne õppimine, Bobo nuku eksperiment Võgotski- sotsiaalse arengu teooria, konstruktivistlik lähenemine Dewey- konstruktivistlik lähenemine, aktiivõpe, probleemipõhine õpe Seligman- õpitud abitus 21.09 Skinner- õppimisteooria Noam Chomsky- kaasasündinud keeleomandamismehhanism Lorenz ja vermimine Schults ja Tulviste "Eesti lapse sõnavara" Hoidekeel- lapsele kohandatud kõne Galton- uurimismeetodid: introspektsioon deGroot ja Chase&Simon- eksperdid ja algajad Newell&Simon- eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid J.Bowlby ja Ainsworthy kiindumuskäitumine Piaget- kognitiivne areng, kolme mäe katse 28.09 Festinger(tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine) McCelland ja Atkinson- edu saavutamine vs läbikukkumise hirm
ennetamisele; kehaline aktiivsus; tekkiva valu leevendamine; vaimne aktiivsus; sotsiaalsete suhete säilitamine ning inimestega suhtlemine; regulaarne tervisekontroll; krooniliste haiguste ennetamine ja õigeaegne ravi. KASUTATUD ALLIKAD T. Maimets, A. Murov, A. Soots, K. Saks, L. Sakkeus, M. Medar, M. Pääsuke, R. Uibo, R. Tamm, T. Tulva, T. Tulviste, T. Tambaum. Gerontoloogia. https://litres.ee/anne-murov/gerontoloogia/lugege-veebis/page-3/ (16.10.2020) O. Ontin. (2019). Vanaea hapruse sündroom ja geriaatriline õendusabi. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Lõputöö. https://moodle.edu.ee/pluginfile.php/3664533/mod_resource/content/1/Olga_Ontin.pdf (16.10.2020) H. Kolk. (2016). Haprad eakad patsiendid haiglas. https://www.kliinikum.ee/leht/kliinikutes- teenistustes/1116-haprad-eakad-patsiendid-haiglas (16.10.2020) T. H
liikumine lapse kõne arengut ühe ajuosa stimuleerimine aktiveerib kogu aju. Kui sinna juurde lisada veel erinevad laulukesed või salmikesed, on see igati lapse arengut toetav. Kõnearengu teadmised õpetajate töös · Abi kõne arendamisele (kõne kontrollimine ja vigade parandamine) · Õigeaegne kognitiivne areng · Töö tasandusgrupis (kõne-häirega lapsed) · Kõne-probleemide või -häire ilmsikstulek Kasutatud kirjandus · "Kõne areng", Tiia Tulviste, "Õppimine ja õpetamine koolieelses eas" · "Kõnearendus", Karl Karlep · "Väikelapse kõne,keele ja tunnetustegevuse areng", Eesti logopeedide ühing (Ülle Kuusik,Birgit Kaasik,Ülle Lillipuu,Hille-Mai Seero,Marika Viks) · "Kuidas areneb väikelapse kõne?", Ökobeebi võrgustiku liige Kairi Koolme,( http://www.okobeebi.ee/?p=929 ) · " Mida tuleks teada lapse kõne arengust? ", Eesti logopeedide ühing, (http://www.teadlikvanem.ee/mida-tuleks-teada-lapse- kone-arengust)
Tulving. Rektorid psühholoogid Konstantin Ramul eestikeelse psühholoogiaterminoloogia rajaja. Tartu Ülikooli juurde rajas psühholoogia laboratooriumi. Juhan Tork Doktoritöö "Eesti laste intelligents" (1939) oli Eesti psühholoogia olulisemaid saavutusi kahe maailmasõja vahelisel ajal. IQ küsimuse esitamine. Endel Tulving on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mäluuurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Peeter Tulviste on lõpetanud Tallinna 10. Keskkooli 1964 ning Moskva Riikliku Ülikooli psühholoogia erialal 1969. 1975 sai ta samas psühholoogiakandidaadi kraadi ning 1987 psühholoogiadoktori kraadi. Tartu Ülikooli rektor olnud, Riigikogu liige praegu. Mõtlemise muutumine ajaloos. Jüri Allik on uurinud peamiselt kahte psühholoogia valdkonda: nägemistaju ning kollektivismi ja individualismi võrdlusuuringud. Ta on avaldanud ka kriitilisi artikleid Sigmund Freudi loomingu kohta.
oodata sama vana ajalise lapse oskusi (Utsal 2006). Lapse areng on esimesel eluaastal väga kiire. Iga nädal toob midagi uut. Sageli on vanemad lapse arengu kiiruse pärast mures: äkki ei ole mu lapsega kõik korras, ehk olen jätnud ise midagi olulist tegemata. Last võrreldakse teiste lastega ja raamatust loetud normidega. Tavaliselt ei ole liigseks muretsemiseks põhjust, sest lapsed arenevad erineva kiirusega (Tulviste 1996). Kui lapse areng olulisel määral erineb eakohastest normidest, siis võib tegu olla arenguprobleemiga. Sellisel puhul vajab laps kas eriabi või varasemast erinevat mõistmist. Seega - lapse arengu jälgimine on vajalik selleks, et mõista lapse isikupära, selgitada välja tema erivajadused ja neile paindlikult reageerida. Diagnostiline hindamine peaks tagama, et laste erivajadused määratletaks võimalikult vara, et laps saaks vajalikku professionaalset abi
Mõniste Kool Pruunkaru Referaat Koostaja: Otto Tulviste 4. klass 2014 Sisukord 1. Iseloomustus..........................................................................................................................3 2. Toitumine...............................................................................................................................4 3. Elupaik ja –viis...............................................................................................................
kaitsta ja tema arengut aeglustada. Iga ülesande jaoks kulub oma õige aeg. Kui tase saab ilusti läbitud, muutub inimene vooruslikumaks, ehk psühholoogiliselt tugevamaks ja tal on elus kergem läbi lüüa. Samas kui meil ei lähe kõige paremini, võivad tekkida kohanemisraskused ja õelus. Õelus on hullem ja tekib kui meis on liiga palju halba ja veidi head. (Välja otsitud andmebaasist http://et.wikipedia.org/wiki/Erik_Erikson) Teisi mõtlemise käsitlusi võib lugeda Peeter Tulviste raamatust ,,Mõtlemise muutumisest ajaloos". 3
eristamine jne) Imikute häälitsemine: o Karjumine o Koogamine (3-5-nädalal), meeldivad situatsioonid o Lalisemine (3-4-kuul) KÕNE Ühe-sõna periood: o 5-8-kuuselt mõistavad sõnu o 10 kuud- 1 aasta esimesed sõnad o Nimisõnad-tegevused; žestid, intonatsioonid o Tähenduse üldistamine ja kitsendamine Eesti lapse sõnavara (Schults ja Tulviste, 2015) o 8-9 kuu vanused lapsed ei ütle veel sõnu o 10 kuu vanuselt esimene sõna o 12 kuu vanuselt 10 sõna o Poiste ja tüdrukute keskmine sõnavara suurus on statistiliselt oluliselt erinev vanuses 1;2 ja 1;3 Eesti lapse esimesed sõnad (Schults ja Tulviste, 2015) o Kriteerium: 50% valimist kasutab sõna o 10 kuu vanuselt aitäh o 11 kuu vanuselt nämm-nämm o 12 kuu vanuselt ema ja aidaa
2) Enn Tarto 3) Mart Niklus 4) Lagle Parek (mõisteti 6 aastat vanglat + 3 aastat asumist, oli Mordvas vangilaagris 1983- 87) 1980. aastal toimusid Tallinnas noorterahutused. 1980 koostati nn. "40 kiri". See oli avalik kiri (saadeti ajalehtede toimetustele, ei avaldatud; paljundati ja levitati salaja), milles 40 Eesti tuntud haritlast ja loomeinimest avaldasid protesti venestamise vastu. Alla kirjutasid näiteks Andres Tarand, Juhan Viiding, Mati Unt, Rein Ruutsoo, Peeter Tulviste, Marju Lauristin, Paul-Eerik Rummo jt.). Mõni võttis oma allkirja peale KGB- poolset "töötlemist" tagasi.
– Eesti Päevaleht, Kultuur: http://epl.delfi.ee/news/kultuur/eesti-lugu-madis-koiv-suvi- paabul-ja-kinnijooks-raplas.d?id=51165799 (30.03.2014) (3) Must, Ann 1991. Madis Kõiv. – Ann Must: http://www.annmust.com/MadisKoiv.html (30.03.2014) (4) Normet, Ingo 1999. Madis Kõiv ja kujundid. – Sirp, Arhiiv, 10.12.1999, Teater: http://www.sirp.ee/archive/1999/10.12.99/Teater/teater1-1.html (30.03.2014) (5) Pedajas, Priit; Tulviste, Peeter 1993. Metafüüsiline luul. Madis Kõiv. – Eesti Rahvusringhääling, Kultuur, Üksikud saated: http://arhiiv.err.ee/vaata/611 (30.03.2014) (6) Pilv, Aare 2008. Madis Kõiv: metafüüsiline luule on sund, ta tuleb ise vägisi peale. – Eesti Päevaleht, Kultuur: http://epl.delfi.ee/news/kultuur/madis-koiv-metafuusiline- luul-on-sund-ta-tuleb-ise-vagisi-peale.d?id=51121282 (30.03.2014) (7) Võrumaa Keskraamatukogu. Võrumaa kirjanikud, Kõiv, Madis (5
2) Enn Tarto 3) Mart Niklus 4) Lagle Parek (mõisteti 6 aastat vanglat + 3 aastat asumist, oli Mordvas vangilaagris 1983- 87) 1980. aastal toimusid Tallinnas noorterahutused. 1980 koostati nn. "40 kiri". See oli avalik kiri (saadeti ajalehtede toimetustele, ei avaldatud; paljundati ja levitati salaja), milles 40 Eesti tuntud haritlast ja loomeinimest avaldasid protesti venestamise vastu. Alla kirjutasid näiteks Andres Tarand, Juhan Viiding, Mati Unt, Rein Ruutsoo, Peeter Tulviste, Marju Lauristin, Paul-Eerik Rummo jt.). Mõni võttis oma allkirja peale KGB- poolset "töötlemist" tagasi.
Rein Ratas 65. Villu Reiljan 66. Urmas Reinsalu 67. Mailis Reps 68. Aivar Riisalu 69. Rain Rosimannus 70. Hannes Rumm 71. PaulEerik Rummo 72. Taavi Rõivas 73. Karel Rüütli 74. Indrek Saar 75. Jaak Salumets 76. Erik Salumäe 77. Arvo Sarapuu 78. Vilja Savisaar 79. Evelyn Sepp 80. Ain Seppik 81. Kadri Simson 82. Mark Soosaar 83. Imre Sooäär 84. Marek Strandberg 85. Olga Sõtnik 86. Jüri Tamm 87. Toivo Tootsen 88. Toomas Trapido 89. Mai Treial 90. Margus Tsahkna 91. Ester Tuiksoo 92. Peeter Tulviste 93. Marika Tuus 94. Toomas Tõniste 95. KenMarti Vaher 96. Lauri Vahtre 97. Toomas Varek 98. Trivimi Velliste 99. Vladimir Velman 100. Taavi Veskimägi 101. Harri Õunapuu
ühinemise seaduste eelnõusid Komisjoni esimees: Peeter Kreitzberg Komisjoni aseesimees: Mailis Reps Komisjoni liikmed: Eldar Efendijev Helmer Jõgi Lauri Luik Maret Merisaar Aadu Must Paul-Eerik Rummo Karel Rüütli Peeter Tulviste Lauri Vahtre Komisjoni ametnikud: Angelika Berg Merje Noorlind Atko-Madis Tammar 5 -Maaelukomisjon Maaelukomisjon kui üks Riigikogu alatistest komisjonidest alustas tööd 1993. aasta lõpus maaelu- ja põllumajanduskomisjonina. Alates 1995. aasta märtsist on komisjoni nimi maaelukomisjon.
Rein Ratas 66. Villu Reiljan 67. Urmas Reinsalu 68. Mailis Reps 69. Aivar Riisalu 70. Rain Rosimannus 71. Hannes Rumm 72. Paul-Eerik Rummo 73. Taavi Rõivas 74. Karel Rüütli 75. Indrek Saar 76. Jaak Salumets 77. Erik Salumäe 78. Arvo Sarapuu 79. Evelyn Sepp 80. Ain Seppik 81. Sven Sester 82. Kadri Simson 83. Mark Soosaar 84. Imre Sooäär 85. Marek Strandberg 86. Olga Sõtnik 87. Jüri Tamm 88. Toivo Tootsen 89. Toomas Trapido 90. Mai Treial 91. Margus Tsahkna 92. Ester Tuiksoo 93. Peeter Tulviste 94. Marika Tuus 95. Toomas Tõniste 96. Ken-Marti Vaher 97. Lauri Vahtre 98. Toomas Varek 99. Trivimi Velliste 100. Vladimir Velman 101. Harri Õunapuu Kasutatud kirjandus Ühiskonnaõpetuse 9. klassi õpik. (Lk. 57-60) http://www.riigikogu.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Riigikogu#Riigikogu_liige
arendatakse ja analüüsitaks veel tulevikus palju, sest inimese teadvuses, mõtlemises ja käitumises on veel nii palju, mida uurida. 4 Kasutatud kirjandus: 1. V. Kolga ,,Psühholoogia keskkoolile" 2. J. Uljas, T. Rumberg ,,Psühholoogia gümnaasiumiõpik" 3. J. Allik, J. Harro, P. Tulviste jt. ,,Psühholoogia gümnaasiumile" 4. Eesti Entsüklopeedia nr.3 5. http://www.siilats.com/psych/freud%20ja%20sisse.htm 5
Käitumispsühh-Tiia Tulviste William Stern esimene arengupsühholoog (1871-1938) G.Stanley Hall (1846-1924) Arengupsühholoogia uurib vanusega seotud muutusi (käitumine, tunnetusprotsess, inimsuhted) küsimus on koi sour on roll pärilikkuses või siis kasvamis keskonnas muutuv areng. Mõlemad tegurid on olulised ntks geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes, aga varane keskonna stimulatsioon mõjutab aju arengut. (mõjutavad vastastikku)
tipus.on ka paljuda mälupsühholoogia õpikumõistete juurutaja. · Jaan Panksepp-on uurinun autismi,agresiivsust, naeru ja mängu, sõltlust, tasu ja karustusi, lahusolekuärevust. · Jaan Valsiner-tegeleb arengupsühholoogiaga ning on kultuurilise ja sotsiogeneetilise isiksuse arengu kontseptsiooni propageerija. · Jüri Allik-tema teaduslikud uuringud ja publikatsioonid on pühendatud eelkõige tajupsühholoogiale ning isiksusepsühholoogiale. · Peeter Tulviste-tema õppejõutöös on domineerinud mõtlemispsühholoogia., psühholoogia ajalugu, kultuuripsühholoogia, varem ka sotsiaalpsühhooloogia; peamiseks uurimisvaldkondadeks on kultuuriti võrdlev psühholoogia. · A. Volkman- nägemisfüsioloogia uuringud, eksperimentaalpsühholoogia arendamine. · L. Strümpel- unenägude teooria · E. Kraepelin- kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse looja, · K.Ramul- eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium 1922 a. 12
tähendus. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile ega ole ilma põhjalikuma uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa inimeses tekkinud motiive on sellelaadsed. Tavaliselt mõjutab tegevust üheaegselt palju motiive nii teadlikke kui ebateadlikke. (Bachmann etc 2003: 76) Psühholoogide levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused. (Allik, Häidkind, Harro, Viikmaa, Kreegipuu, Rauk, Kikas, Tulviste, Luuk, Realo, Konstabel, Pullmann, Schmidt & Vadi 2002: 162 ) Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese liikuma, tegutsema, praktiseerima, suhtlema. Vajadused ajendavad kogu inimese psüühilist tegevust, pannes teda Motivatsioon ja tööga rahulolu 5 tegutsema teatud viisil ja kindlas suunas, stimuleerivad mõtlemist ja tahet. (Bachmann etc 2003: 71)
9) Tuntud eesti psühholoogide uurimisvaldkonnad. · Endel Tulving episoodiline ja semaatiline mälu ja selle neurofüsioloogilised mehhanismid; teadvuse ja mälu vahekord. · Jaan Valsiner arnegupsühholoog. ,,Culture and Psychology'' looja ja toimetaja. Märgisüsteemid ja semiootika. · Jüri Allikas Tartu Ülikooli professor, taju ja isiksusepsühholoogia. · Peeter Tulviste Tartu Ülikooli professor, poliitik. Kultuur ja mõtlemine. · Jaan Panksepp Bowling Greeni ülikooli professor. Emotsioonide füsioloogilised mehhanismid, hüpotalamus. 10) Mis on paradigma? Paradigma Teaduslik maailmapilt. Mis on objekt ja millised uurimis meetodid. 11) Psühholoogia ajaloo etapid (Ballantyne) · Eelteaduslik ( 6 saj. eKr. 1860) · Distsipliini teke ( 1870 1920) · Koolkondade ja süsteemide aeg ( 1921 1939)
- Eimas jt 1970ndad – imikute foneemitaju katsed - habituatsioonimeetod - kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine (l-r eristamine jaapanlastel) IMIKUTE HÄÄLITSEMINE - karjumine - koogamine (3-5 nädalal), meeldivad situatsioonid - lalisemine (3-4 kuul) – kõne ÜHE-SÕNA PERIOOD - mõistavad sõnu :5-8 kuuselt - esimesed sõnad: 10 kuud-aasta - nimisõnad-tegevused: žestid, intonatsioon - tähenduse üldistamine ja kitsendamine EESTI LAPSE SÕNAVARA (Schults ja Tulviste, 2015) - 8-9 kuu vanused lapsed ei ütle veel sõnu - 10 kuu vanuselt 1. sõna - 12 kuu vanuselt 10 sõna - poiste ja tüdrukute keskmise sõnavara suurus on statistiliselt oluliselt erinev vanuses 1;2 ja 1;3 EESTI LAPSE ESIMESED SÕNAD - kriteerium: 50% valimist kasutab sõna - 10 kuud: aitäh - 11 kuud: nämm-nämm - 12 kuud: ema, aidaa - 14 kuud: auh-auh, anna - 15 kuud: ai-ai - 16 kuud: isa, mõmm-mümm, koer, auto, põrr-põrr, tita, halloo, kass HOIDEKEEL (motherese)
tegevust, nt äri muusikaga (??) Kirikuõpetaja nõustab samuti nagu psühholoogki. 2 Psühholoogial on keskne koht teaduste seas nii bioloogiline kui ühiskondlik olend on inimene. 9. Eesti psühholoogid. Tulving. Rektorid psühholoogid. Eesti psühholoogid on: E. Tulving, J. Allik, P. Tulviste, T. Bachmann, J. Tork. Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Põgenes koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto ülikoolis. Rektorid psühholoogid: Tulviste, Bachmann, Heidmets
Journal of Clinical Nursing, 15, 1404–1412. Maser, M., Kiisk, L., Oona, M., Sooba, E., Vaask, S., Vihalemm, T. (2008). Eaka inimeste toitumine ja kehaline aktiivsus. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts. 28 https://intra.tai.ee/images/prints/documents/130165169139_Eakate_inimeste_toitumine_ja _kehaline_aktiivsus_est.pdf (20.03.2014). Mitrea, L., S. (2008). Gerontology. Ontario: Natural Medicine Books Saks, K., Maimets, T., Tamm, R., Uibo, R., Pääsuke, M., Tulviste, T., Soots, A., Sakkeus, L., Tambaum, T., Medar, M., Tulva, T., Murov, A., Kaasik, A.-E., Sõmer-Kull, S. (2016). 9 Gerontoloogia. Õpik kõrgkoolidele. Tartu Ülikooli Kirjastus. Timonen, V. (2008). Ageing Societies: A Comparative Introduction. Open University press: Buckingham. Volkert, D., Beck, A., Cederholm, T., Cruz-Jentoft, A., Goisser, S., Hooper, L., Kiesswetter, E., Maggio, M
Allik on tegelenud ka semiootikaga, arengupsühholoogiaga, psühholingvistikaga, kultuuriantropoloogiaga. Tema uuringute olulisemad tulemused on äratundmise üleolek avastamisest teatud tingimustel esitatud ruumiliselt (ümber)paigutuvate stiimulobjektide tajus, eesti keele õ-hääliku kodeerimiskanalite olemasolu demonstratsioon, okupatsioonimudeli väljaarendamine objektide arvukuse hindamiseks, liikumiskiiruste muutuste taju konseptsioon. Peeter tulviste Tema õppejõutöös on domineerinud mõtlemispsühholoogia, psühholoogia ajalugu, kultuuripsühholoogia, varem ka sotsiaalpsühholoogia. Peamisteks uurimisvaldkondadeks on kultuuriti võrdlev psühholoogia (ekspeditsioonid Kesk-Aasiasse, Siberisse nganassaani hõimude juurde, Lõuna-Ameerikasse), mõtlemise sõltuvus kultuurist ja kooliharidusest, mõtlemise arengupsühholoogia, ajalooline ja poliitiline teadvus.
Kallas, A. Ansip + Jänes, Kruuse, Lang, Ligi, Paet, Pentus · Liikmeid üle 7 000 · Riigikogus 33, Tartu linnavolikogus 17, Europarlamendis 2 kohta. · Maksude alandamine, avatud turumajandus, lauskonkurents Isamaa ja Res Publica Liit (2006) (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) · Erakonna esimehed: o Isamaaliit: Jürgenson, M. Laar, T. Kelam, T. Lukas o Res Publica: R. Taagepera, J. Parts, T. Veskimägi o IRL M. Laar · Juhatuse liikmed: Ergma, Parts, Lukas, Nool, Vaher, Pakosta, Tulviste, Kelam jpt · Liikmeid üle 9 000 · Riigikogus 23, Europarlamendis 1 koht · Traditsiooniliste (pere)väärtuste kaitse Sotsiaaldemokraatlik Erakond (1999, kuni 2004 Rahvaerakond Mõõdukad) · Esimehed: A. Tarand, T. H. Ilves, I. Padar, J. Pihl, S. Mikser + Kreitzberg, Palo, Rüütli, Lauristin, Mikko, Nestor, Padar, Pikhof, Saks jne 2 · Liikmeid üle 3 000 · Riigikogus 19, Europarlamendis 1 koht · Astmelise tulumaksu pooldamine
Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- suhted teistega
Teraapiaid on sadu, neist paarkümmend on teaduslike uurimustega järele kontrollitud, nende jaoks on kirjapandud ravijuhendid ja on teada, milliste häirete puhul on need efektiivsed. Mina oma referaadis sain mitmeid uusi teadmisi. Põnev oli otsida ja lugeda mitmetest häiretest. Vahel unustasin end ka teemadesse, mida referaadis ei plaaninud käsitleda. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Allik J., Häidikind R., Harro J., Viikmaa M., Kreegipuu K., Rauk M., Kikas E., Tulviste T ja P., Luuk A., Psühholoogia gümnaasiumile 2002 2. Laukkanen E., Marttunen M., Miettinen S., Pietikäinen M. ,,Kuidas aidata psüühikaprobeemidega noorukit" tõlge Eesti keelde Margit Riit 2008 3. Juhan Sõerd, Psühholoogia kõigile, Tallinn Koolibri 1992 4. Kõrgesaar J., Paavel V., Sarjas A., Sõmer S., Vasar V. Psüühilise erivajadusega inimeste hoolekanne Eestis, Käsiraamat 2000/2001 http://raulpage.org/erivajadus/haired.html 5
Järjepidev areng. Ristviljastuse mudel: psühholoogia kui erinevate mõjude hübriid. Arengu katkendlikkus. Psühholoogiat puudutavad erinevad faktorid nagu keelearengut on puudutanud kaubandus, sõjad, immigratsioon. Siit tulenevalt tekivad erinevad psühholoogiad: bioloogiline, äri, kliendi, kliiniline, jms. 9. Eesti psühholoogid. Tulving. Rektorid psühholoogid. Konstantin Ramul , Juhan Tork, Peeter Tulviste, Jüri Allik Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Põgenes koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto ülikoolis.
peres, on ka ise selline tulevikus? 11. Psühholoogia areng. 12. Eesti psühholoogid. J. Tork, Tulving. Rektorid psühholoogid. Juhn Tork (1889-1980)- "Eesti Laste Intelligents" 1939 rassistlik, Ida- ja Lääne- eesltased Endel Tulving (1927)- silmapaistvam Eestis, Eesti päritolu Kanada psühholoog, avastas episoodilise mälu, nim. end eksperimentaalseks psühholoogiks Rektorid: Peeter Tulviste- uuris mõtlemise muutumist ajaloos, olnud TÜ rektor, praegune Riigikogu liige Bachmann Heidmets Hetkel kõige mõjuvõimsam Jüri Allik- uurinud kollektivismi ja individualismi, rahade jagaja 13. Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja. 1879 Leipzigis, Wilhelm Wundt 14. Biheiviorism. Watsoni biheivioristide manifest 1913, Skinneri puur (ilves, kes naasis puuri) Ivan Pavlov- mentaalseid protsesse ei saa otse uurida (nt ei saa mõelda, mida ilves
Mingil määral on iga kultuur etnotsentriline, vastandab end teistele ja peab end mingis suhtes paremaks. Ka tänapäeva uurijad ei ole eelarvamustest vabad. Positiivne selles on tõik, et erinevate eelarvamustega teadlased, nende hulgas ka aafriklastest etnograafid ja psühholoogid, uurivad erisuguste kultuuride inimeste mõtlemist. Järgnevalt ajalises järjestuses ülevaade mõtlemise ajaloolise arengu ja kultuurierinevuste käsitlustest ( Tulviste 1984: 12-15). 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist Inglise filosoof ja sotsioloog Herbert Spencer (1820-1903) tõi evolutsiooniidee psühholoogiasse sisse juba enne, kui Darwin oma teooria sõnastas. 3 Spencer oli esimene autor, kes hakkas sihikindlalt koguma andmeid pärismaalaste mõtlemise kohta ,et neid teaduslikult üldistada.
omakasupüüdlikkusele) NB bürokraat on, kes allub võimule ja kellel on võim (nt sekretär pole bürokraat, sest tal pole võimu). Pilet 14. Kolmandad ja neljandad presidendivalimised 2001 ja 2006 2001.aasta kolmandad presidendivalimised Kandidaadid erakondades: 1) Keskerakond ja Isamaaliit – äge võistlus. a) Keskerakond: Kreitzberg contra Oviir, 2/3 sai võitja b) Isamaaliit: Tulviste contra Kelam, kõige tasavägisem - võitja sai 51% 2) Reformierakond – võistlus sümboolne, sest Toomas Savi kanditatuur kindle 3) Rahvaliit ja Mõõdukad – võistlus puudus, konkurendid taandasid end ise. 4) Muud erakonnad – Peeter Paemurru ( ), Matti Päts – ei seatud kedagi üles Riigikogu voor: I voor – Kreitzberg – 40 häält, Tarand – 38 häält II voor – Tulviste – 35 häält, Kreitzberg – 36 häält III voor - Tulviste – 33 häält, Kreitzberg – 33 häält
Kõik need märgid viitavad sellele, et laps teeb oma teise sünnipäeva paiku elu ühe suurima avastuse: ta avastab iseenda ja selle, kuidas võiksid asjad paista teise inimese vaatekohalt. Kuna kolmeaastane laps võib kohelda puuklotsi nii, nagu see oleks auto ja ta saab väga hästi aru ka sellest, kui keegi mängib koera, siis peab lapsel olema vähemalt algeline võime teha vahet asja ja vaimse seisundi vahel, mis seda asja kujutab 10. Mõtlemise kaasaegne tõlgendus (A.Toomela, P.Tulviste) Peeter Tulviste Mõtlemise kultuurierinevuste käsitlusele avaldavad mõju järgmised hinnangud: 1) etnotsentriline seisukoht - oma kultuuri, tavasid, käitumislaadi, mõtteviisi peetakse õigeks ja heaks, teiste rahvaste kultuuri kultuurituseks, kultuuri puudumiseks; 2) loodusrahvaid idealiseeriv, nende elu ja maailmanägemist loomulikuks, terveks ja terviklikuks pidav ning Euroopa tsivilisatsiooni suhtes kriitiline seisukoht; 3) uurijate eelarvamused.
aga ta ei oleks osutunud valituks. Siis oleks käivitunud uus valimiste tsükkel, kus kõik eelpool kirjeldatud protseduur oleks uuesti läbi tehtud. Halva õnne korral oleksime me pidanud tegutsema ilma presidendita teatud aja, mida aga ei saa lugeda normaalseks ühegi riigi suhtes. 2001.aasta kolmandad presidendivalimised Kandidaadid erakondades: 1) Keskerakond ja Isamaaliit – äge võistlus. a) Keskerakond: Kreitzberg contra Oviir, 2/3 sai võitja b) Isamaaliit: Peeter Tulviste contra Kelam, kõige tasavägisem - võitja sai 51% 2) Reformierakond – võistlus sümboolne, sest Toomas Savi kandidatuur kindel 3) Rahvaliit ja Mõõdukad – võistlus puudus, konkurendid taandasid end ise (vastavalt Rüütel ja Andres Tarand). Riigikogu voor: I voor – Kreitzberg – 40 häält, Tarand – 38 häält II voor – Tulviste – 35 häält, Kreitzberg – 36 häält III voor - Tulviste – 33 häält, Kreitzberg – 33 häält Valimiskogu voor, kus 365 liiget:
produktiivsus vs stagnatsioon Need on Schaie kognitiivse arengu staadiumid: Omandamine, saavutamine, sotsiaalne vastutamine, täidesaatev funktsioon, reintegratsioon See intelligentsuse vorm hakkab täiskasvanueas langema: voolav intelligentsus Need on surmaga leppimise staadiumid: Eitus, viha, tingimine, depressioon, omaksvõtt Need neli õppejõudu pidasid teile selles aines loenguid: Tiia Tulviste, Astra Schults, Mairi Männamaa, Kaia Kastepõld-Tõrs Sellega tegeleb arengupsühholoogia: Vanusega seotud erinevused käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Selle saavutamine on teismeea arenguliseks ülesandeks: iseseisvus ja autonoomia Iga hindamisvahendi puhul on olulised need kaks psühhomeetrilist näitajat: reliaablus ja valiidsus Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret esineb rohkem sellest soost lastel: poistel
· Abielus, 3 last Isamaa ja Res Publica Liit · Asutatud 2006 (Isamaaliit 1995; Res Publica 2001) · Erakonna esimehed: Isamaaliit:1995-1998 T. Jürgenson, 1998-2002 M. Laar, 2002-2005 T. Kelam, 2005-2006 T. Lukas; Res Publica: 2001-2002 R. Taagepera, 2002-2005 J. Parts, 2005- 2006 T. Veskimägi; IRL 2007- M. Laar · Juhatuse liikmed veel: E. Ergma, J. Parts, T. Lukas, A. Herkel, E. Nool, H.-V. Seeder, I. Raudne, K.-M. Vaher, L. Vahtre, L.-L. Pakosta, P. Tulviste, M. Kübar, M. Mihkelson, M. 3 Nutt, P. Sibul, S. Kabrits, S. Kiisler, S. Sester, T. Kruusimäe, T. Leier, T. Palts, T. Kelam, U. Reinsalu · Liikmeid üle 9 000 · Riigikogus 19 kohta · Euroopa Parlamendis 1 koht · Kuulub Euroopa Rahvaparteisse · Traditsiooniliste (pere)väärtuste kaitse Mart Laar · 22. apr 1960 sündinud
täht on A, teine U jne- see on keeleanalüüs- laps peab mõlema sellele, mis ta enne alateadlikult tegi). Kogu õppetegevus suures osas on metakeeleline- sh käänamised, pööramised jms. Teadlikult mõtlemine sellele, mida ma just kirjutasin. Nt määra lihtminevikus sõnad. · Keele roll inimese maailmapildi mõjutamisel- kuidas on keel ja kultuur omavahel seotud. Kas ma mõtlen teistmoodi, kui ma räägin eesti keeles või inglise keeles. Peeter Tulviste on kirjutanud sellest huvitavalt. PSL sünd · Võgotski Mõslenij i r/vets. - üks olulisemaid teoseid. · Termin PSL esines esimest korda psüholoog 1946 N.Pronko artiklis · Iseseisva teadusena: suveseminar Bloomingtonis- 1953 kogumik .. PSL tegeleb · kuidas inimene ütlust loob ja mõistab- kuidas tekib suuline ja kirjalik kõne · lapse kõne areng- kuidas omandatakse teine keel · kuidas kõne funktsioneerib ühe viisina suhtlemisviisina
Kogu pere sotsialiseerib üksteist vastastikku. Paraku on nii, et vanemate haridustase mõjutab lapse kasvatusviise. Sõltub, kuidas nad lapsi kohtlevad, milline on kodu, mis last ümbritseb, lasteaed ja kool MÕJUTAB OLULISELT LAPSE KASVAMIST. Haritumad vanemad räägivad ja suhtlevad lastega rohkem, mis on äärmiselt oluline lapse arengu juures. Arengupsühholoogia Eestis: Jaan Valsiner tohutult kirjutanud raamatuid (teoreetilisi käsitlusi); Peeter Tulviste (kultuuripsühholoogia); Tiia Tulviste (kultuuripsühholoogi); Pirko Tõugu (kuidas suheldes kodus, õpivad lapsed selgeks selle, kuidas endast rääkida ja endast mõtleda enesekäsitluse areng) Luule Mizera; Aune Valk; Eve Kikas, Aaro Toomela, Triin Liin koolipsühholoogid Tallinnas. Arenguline perspektiiv alati on oluline silmas pidada kui vana on inimene. Eri vanuses lapsi tuleb kohelda erinevalt, ka uurimismeetodid on erinevad
Imikute häälitsemine Karjumine Koogamine (3-5 nädalat), meeldivad situatsioonid Laisemine (3-4 kuul)- kõne (Tavaliselt täishäälikutega, võib olla vastuseks vanema kõnele) Ühe sõna periood Mõistavad sõnu 5-8 kuuselt Esimesed sõnad (10 kuud-1 aasta) Nimisõnad-tegevused; žestid, intonatsioon Tähenduse üldistamine Eesti lapse sõnavara (Schults ja Tulviste) 8-9 kuu vanuselt lapsed ei ütle veel sõnu 10 kuu vanuselt üks sõna 12 kuu vanuselt 10 sõna Poiste ja tüdrukute sõnavara keskmine suurus on staatiliselt oluliselt erinev vanuses 1;2 ja 1;3 Eesti laste esimesed sõnad Kriteerium: 50% valmist kasutab sõna 10 kuu vanuselt aitäh 11 kuu vanuselt nämm nämm 12 kuu vanuselt ema ja aidaa 14 kuu vanuselt auh-auh ja anna 15 kuu vanuselt ai-ai
Eestis 11. avaldati kaastunnet leinalippude, leinaseisaku ning Tallinna Püha Vaimu kirikus september peetud eesti- ja ingliskeelse jumalateenistusega. 12. Riigikogu võttis vastu pensionireformi ehk kohustusliku kogumispensioni seaduse. september Presidendivalimiste lõpuleviimiseks tuli kokku 366-liikmeline valimiskogu. Esimeses hääletusvoorus sai A. Rüütel 114, T. Savi 90, Peeter Tulviste 89 ja Peeter 21. Kreitzberg 72 häält; teises voorus A. Rüütel 186 ja T. Savi 155 häält. Valituks osutus september A. Rüütel, kes 8. oktoobril andis Riigikogu ees ametivande ning hakkas täitma riigipea ülesandeid. september– Metanoolimürgitusse suri 68 inimest. oktoober 29. oktoober Erastamisagentuur lõpetas oma tegevuse. 31. Julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) mandaat Eestis lõpetati. detsember 2002
Arenenud mõtlemise tunnuseks on see, et inimene on teadlik, millist mõtteviisi millises olukorras kasutada. Võgotski tööd jäid keelebarjääri tõttu pikaks ajaks isolatsiooni ja avastati Läänes alles 1960ndatel. Üks olulisemaid ingliskeelseid tõlkekogumikke on ,,Mind in Society: The Development of Higher Psychological Processes". Võgotski ideede olulisemaid edasiarendajaid oli Aleksandr Luria (1902-1977). Viimase õpilase, Peeter Tulviste (TÜ kultuuripsühholoogia professor), kaudu ulatub see mõtteliin ka Eestisse. KULTUUR JA MÕTLEMISE MUDELID Mudelid, skeemid, mustrid, stsenaariumid. Kognitiivses psühholoogias peetakse mentaalseid skeeme ja mudeleid oluliseks õppimisel ja mäletamisel, sotsiaalpsühholoogia vaatepunktist põhineb enamik inimeste sotsiaalsest käitumisest teatud skeemidel. Skeemi mõiste psühholoogias tähendab seda, et eksisteerivad mingid teadmiste
sotsiaalseteks suheteks. Inimene kasvab suhetes ühiskonnaga. Vanemad ja teised kasvatajad või kasvatuse eest vastutavad organisatsioonid toimivad selles suhtes vahendajana. Last ümbritsevas keskkonnas juhendajad ja kasvatajad on oma, isiklike omaduste kaudu ühiskonna väärtuste ja traditsioonide kandjad. Neid toetavad selles ühiskondlikud organisatsioonid nagu pere, kool, abielu ja lastehoid. Tiia Tulviste on uurijana osalenud rahvusvahelistes pereuuringutes. Antud kontekstis pakub huvi väärtuste ja kasvatusstiilide võrdlev uuring eesti, soome ja rootsi peredes. Arenguväljakutsed arengu edasiviijatena Eriksoni järgi igas uues eluetapis erinevaid arenguväljakutseid, millega toimetulekut temalt oodatakse. Need väljakutsed määratlevad liikumise ühiskonda.. Nende väljakutsete mõte on selles, et nad
Laps arvestab seejuures kas ühte tunnust (kõik karvased loomad ja asjad on kissad) või mitut tunnust. Lapse jaoks võib aga oluliseks osutuda mõni tegelikult mitteoluline tunnus. Näiteks koerad on ainult suured koerad. Teaduslikud mõisted, mis omandatakse koolis, erinevad tavamõistetest selle poolest, et õpilane või täiskasvanu suudab ka põhjendada-selgitada, mida üks või teine sõna tähendab. Seega osatakse mõistete puhul rühmitusalust sõnastada ehk rühma defineerida. P. Tulviste järgi "on tavamõistete puhul tähtis seos asjaga, mida sõna tähistab; teadusliku mõiste puhul seevastu on olulised seosed antud mõiste ja teiste mõistete vahel e. antud mõiste koht mõistesüsteemis". L. Võgotski lapse kognitiivsest arengust sõltuva sõnatähenduse arengu etapid. Kui laps on oma kognitiivses arengus mingil kindlal etapil, siis ühegi sõna tähendused ei saa olla sellest kõrgemal, küll aga võib üksikute sõnade tähendus vastata madalama etapi tunnustele.
8. Hannes Astok 9. Urve Tiidus 10. Tnis Kiv 11. Rein Lang 12. Kalev Kallemets EESTI KESKERAKOND 1. Edgar Savisaar 2. Siiri Oviir 3. Vilja Savisaar 4. Jri Ratas 5. Vladimir Velman 6. Enn Eesmaa 7. Kadri Simson 8. Jaak Aab 9. Marika Tuus 10. Evelyn Sepp 11. Aadu Must 12. Mailis Reps ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT 1.Tunne Kelam 2.Marko Mihkelson 3.Karoli Hindriks 4Andres Herkel 5.Liisa Pakosta 6.Svetlana Baltina 7.Anna-Greta Tsahkan 8.Kadri Kopli 9.Madis Kbar 10.Kaia Iva 11.Peeter Tulviste 12.Ene Ergma SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=20" #1. Ivari Padar# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=23" #2. Katrin Saks# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=21" #3. Marianne Mikko# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=22" #4. Sven Mikser# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=24" #5. Eiki Nestor# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=64" #6. Indrek Saar#
annaabi.ee 
