Lapsearengu analüüs (0)

Lapse vaatlus ja arengupsühholoogiline analüüs
Vaadeldavlaps on 4aastane tüdruk Katja. Katja ema on koduperenaine, isa töötab ehitusel.Vaatlus toimub lapse kodus, kus elavad veel ema, isa, kaks koera ja kass . Laps käib lasteaias ning ta saab teiste lastega hästi läbi. Vaatluses osalesid lapse ema. Mina olen lapsele tädi. Vaatlesin, kuidas laps sööb ja mängib. Vaatlus kestab umbes 40 minutit.
Kirjeldav osa
Katja istub juba oma koha peal laua taga ja ootab süüa. Küsib emalt, kaua veel läheb. Ema vastab, et natuke veel. Laps noogutab ja hakkab rääkima mulle, et tal on uus lilla mänguhobune. Küsib ema käest, ksa ta tohib hobust mulle näidata. Ema keelab, sest kohe saab süüa, lubab hiljem näidata. Ema tõstab toidu lauale, annab Katjale lusika. Katja hakkab kohe sööma, ümiseb aegajalt mingit laulu. Pere koer tuleb laua juurde ja vaatab Katjale otsa. Katja ütleb koerale mkmmm. Ema ajab koera minema. Laps vaatab mulle otsa ja naeratab, ütleb, et koerale ei tohi süüa anda lauast. Lõpetab söömise ning ütleb, et ta on lasteaias kõige kiirem sööja. Küsib emalt, kas kasvataja ikka ütles talle ka, et Katja on kõige kiirem sööja. „Jah, ütles,“ vastab ema.
Katja küsib, kas ta tohib nüüd mängima minna. Ema lubab. Katja kutsub mind ka kaasa, võtab välja enda mänguasjade kasti ja hakkab mulle enda asju näitama. Räägib iga asja kohta mingi loo. Nt hobune elab pilvedel , tal on tiivad ja ta oskab lennata . Võtab ühe plasmassist sõrmuse ja ütleb, et sellega saab teise maailma. Katja hakkab mööda tuba ringi kõndima seletades , kus asub mulle nähtamatu tall hobustega . Pakub mulle ühe hobuse ära müüa. Ostan nähtamatu hobuse ära. Katja võtab sülle kassi. Räägib mulle, et see on tema oma päris kass.
Lapse arengupsühholoogiline analüüs
Katjal on praegu Piaget’ järgi operatsioonide eelne periood (2-7a), mil tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju. Nt laps jutustas mulle kuidas nad lasteaias kaarti meisterdasid. Laps imiteerib palju. See tuli eriti esile mängides, kus Katja tegi järgi mänguloomade hääli.
Katja teab, et ta on tüdruk. Talle meeldib mängida, et ta on printsess ning kanda kleite. Meeldib lasteaias koos tüdrukutega kodu mängida, nukke riietada.
Katja oskab lusikaga ilusti süüa, nukule riided selga panna ja enda mänguasju tagasi kasti panna. Katja tunneb huvi tantsimise vastu, oskab ennast muusika rütmis liigutada.
Sotsiaalsed oskused on hästi arenenud. Lapsele meldib palju rääkida. Jutt on egotsentriline , mis on sellele vanusele normaalne. Ema ütles, et laps ei karda võõraid inimesi, pakub kohe sõprust. Laps teab nädalapäevade ja kuude nimetusi ning on selle üle väga uhke. Meeldib väga kuulata,kuidas ema muinasjutte ette loeb.
Kokkuvõte
Katja on rõõmsameelne, jutukas ja energiline laps. Vaatluse käigus ei märganud ma ühtegi iseärasust, mis võiks viidata probleemile arengus.
Kasutatud kirjandus
T. Tulviste, P. Tulvite Psühholoogia gümnaasiumile - ptk 9.
Koor M. Psühholoogia. Õppematerjalid. ptk. 4. lk. 26-32.
http://e-ope.ee/_download/euni_repository/file/656/Microsoft%20Word%20-%20PH_oppematerjalid.pdf
Butterworth , G., & Harris, M. (1994). Arengupsühholoogia alused. – ptk 7-9.