TARTU
ÜLIKOOL
Pärnu
kolledž
Ettevõtluse
osakond Helen Prants AÜMD
1
PSÜÜHIKAHÄIREDReferaat
Juhendaja :
dotsent Tiiu
Kamdron Pärnu
2012
Sisukord
SISSEJUHATUS 3
1PSÜÜHIKA JA NÄRVISÜSTEEM 4
1.1Rahvusvaheline Haiguste
Klassifikatsioon 4
2MIS ON
VAIMUHAIGUS ? 6
3SKISOFREENIA 7
4SÖÖMISHÄIRED
ANOREXIA NERVOSA JA
BULIMIA NERVOSA 9
4.1Anoreksia 9
4.1.1Anoreksia avaldumine
nooruki käitumises: 9
4.1.2Anoreksia
levimus 10
4.1.3Anoreksia ravi 10
4.1.4F50.1 Atüüpiline anorexia nervosa 11
4.2Buliimia 11
4.2.1F50.2 bulimia nervosa 12
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD KIRJANDUS 15
Lisa 1 16
SISSEJUHATUS
Aines
sissejuhatus sotsiaalteaduste psühholoogiasse valisin teemaks
psüühikahäired, kuna haigused pakuvad mulle huvi. Haigused on meie
kõigi ümber ning oleks õige neist teada. Ma võin öelda, et ma
armastan inimkonda, inimesed on nii huvitavad ja igaüks täiesti
isemoodi. Kahjuks tehakse teistest järeldusi liiga kergekäeliselt,
kõikidel on omad head ja halvad küljed. Must-valge ütlus on, et
haiged, häiretega, puuetega inimesed on imelikud, nendega ei tasu
tegemist teha, nad ei saa sinust niikuinii aru ning tavaliselt on nad
ka vaesest perest, kelle vanemad on
joodikud . See lause kõlab väga
karmilt, aga kahjuks nii on. Ei mõelda, miks vastutulev inimene
lonkab , pead väristab või miks see inimene küll midagi ei söö,
ta on ju nii kõhna. Mitmeid haigusi, häireid saab parandada või
leevendada, võimalik, et need inimesed sellega ka tegelevad. Keegi
ei soovi olla nö imelik või pahatahtlik, selleks on kindlasti mõjuv
põhjus. Kuna psüühikahäireid on palju, valisin endale
päevakohasemad välja –
skisofreenia ,
anoreksia ja
buliimia .
Soovin nende kohta rohkem teada saada. Väga head materjali minu
jaoks sisaldas raamat
Allik J.jt., Psühholoogia gümnaasiumile 2002.
PSÜÜHIKA JA NÄRVISÜSTEEM
Arvukad
näited meditsiini valdkonnast kinnitavad, et kui inimese
närvisüsteem eriti aju saab vigastada on selle parandamatuks
tagajärjeks häired psüühilises tegevuses. Selliste traumade puhul
nägemine ja kuulmine ei funktsioneeri nagu varem, häiritud on
liigutused, mälu või mõtlemine. Traumatoloogid on kindlaks teinud,
et mingi kindla ajuosa vigastamine toob endaga kaasa häired
psüühilise tegevuse teatud liigis . Seda sama kinnitavad ka rohked
loomkatsed. Järeldus sellest saab olla ainult üks inimese vaimne
tegevus, tema psüühika sõltub närvisüsteemist, eelkõige peaaaju
talitlusest. See tänapäeval selge aabitsatõde on pikaajalise
arengu tulemus, on muutunud ja arenenud koos teaduse arenguga, on
väljakasvanud iidsetest naiivteaduslikest seisukohtadest. (J. Sõerd
1992: 96).
Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon
Ehk
RHK – 10, on rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon. Haigused ja seisundid on jaotatud 21 peatükiks, igal haigusel, häirel,
vigastusel või seisundil on oma kood, mis koosneb tähest ja kahest
numbrist, paljudel juhtudel saab lisada veel täpsustuse.
Klassifikatsioon teeb võimalikuks rahvusvahelise statistika
koostamise. Hetkel kehtiv klassifikatsioon (10. versioon ) on
kasutusel alates 1992. aastast. RHK-10-s on iga psüühikahäire
tähistatud tähe F ja kuni neljakohalise koodiga. Häired on
jaotatud kümnesse suuremasse gruppi ja koodi esimene number osutab
vastavale häirete grupile. Lisan lisa 1 tabeli, kus on ülevaade
psüühikahäiretest gruppide alusel.
Avaldumise laadilt eristatakse keha, kõne- ja kognitiivseid puudeid ,
õpiraskusi, ning emotsionaalseid ja käitumishälbeid. Paljudel
meditsiinilises mõttes raske psüühikahäirega inimestel esineb
kombinatsioon mitmest puudest ehk liitpuue . Raske psüühikahäire
korral kasvab tõenäosus, et inimene võib olla ohtlik iseendale või
teistele. ( Paavel V., Kõrgesaar J., Sarjas A.,
Sõmer
S., Vasar V.
2000).
Orgaaniliste
psüühikahäirete ühiseks aluseks on peaajuhaigus, -kahjustus või
muu -häire, mille tagajärjeks on tserebraalne düsfunktsioon.
Düsfunktsioon võib olla primaarne,
kui haigus, kahjustus või häire tabab peaaju otseselt või
eelistavalt; sekundaarne ,
nagu süsteemsete haiguste või kahjustuste puhul, mis tabavad peaaju
kui üht paljudest keha organitest või süsteemidest. Alkoholi ja
ravimite kasutamisest põhjustatud peaajuhäired on klassifitseeritud
F10-F19 all, kuhu on koondatud kõik psühhoaktiivsete
ainete kasutamisest
tekkinud häired.
Psühhopatoloogiliste
nähtude spekter on lai, moodustavad nende häirete põhilised avaldused kaks peamist rühma. Esiteks sündroomid, mille puhul on
juhtivateks ja püsivateks nähtudeks kas kognitiivsete funktsioonide
häired , näiteks mälu, intellekt ja omandamisvõime või
teadvushäired näteks teadvus- ja tähelepanuhäired. Teiseks on
sündroomid, mille puhul on juhtivateks tajumis-
(hallutsinatsioonid), mõtlemise sisulised (luulumõtted), meeleolu-
ja emotsioonide ( depressioon , mania , ärevus) või isiksus- ja
käitumishäired. Seejuures on mälu, intellekt, omandamisvõime ja
teadvushäired minimaalsed või raskesti kindlaks tehtavad. (Tartu
Ülikooli psühhiaatriakliinik 1993).
MIS ON VAIMUHAIGUS?
Vaimuhaigus
on üks võimalikke psüühikahäirete seletusi, meditsiiniline mudel. See on vaid üks võimalikest, omal ajal väga edasiviiv käsitlus. Mitmesuguste dementsuste seletuseks on meditsiinilist
mudelt pakutud 18. Sajandi kaskpaigast saadik. Suure sammu edasi tegi
Emil Kraepelin , kes võttis palju mitmesuguseid psühhooside
kirjeldusi kokku kaheks suuremaks vaimuhaiguseks. Ning esitas need
meditsiinilises mudelis. Enne meditsiinilist seletust on olnud ka
teisi näiteks demonoloogiline ja moraalne mudel. Pärast
meditsiinilist on tekkinud näiteks psühhooloogiline ja sotsiaalne
seletus.
Kui
ainuvalitses meditsiiniline mudel, jagati häired selgetesse
rühmadesse: 1. Orgaanilised häired, 2. Psühhoosid ja 3. Neuroosid.
Kasutati ka järgmist jaotust: 1. Eksogeensed haigused, mille põhjus
on tulnud väljaspoolt, keskkkonnast, ja 2. Endogeensed haigused, mis
on tekkinud sisemistel põhjustel. Endogeensed põhjused tähendasid
kaasasündinud bioloogilist viga. Eksogeenseteks teguriteks olid aga
psühhotraumad.
Praegu
kehtiv RHK-10 võtab arvesse teaduslikke uurimusi, mis ei näita, et
ühed häired tuleneksid ainult kaasasündinud bioloogilistel
põhjustest ja teised ainult psühhotraumadest. Seetõttu praegu
kehtiv RHK-10 klassifitseerib häireid kümneks suureks rühmaks
ennekõike häirepildi sarnasuse alusel. (Allik jt, 2002: 243-244).
SKISOFREENIA
Skisofreenia
on üks huvitavamaid nii ilukirjanduses kui ka rahva ettekujutuses
vaimuhaiguse prototüübiks kujunenud häire. See nimetus tähendab
kreeka keeles midagi vaimu lõhestamise taolist ja seda ta ka on.
Vaimselt lõhestatud on maailma tunnetamine , tahte- ja tundeelu ning
suhted. Skisofreenia mõtlemine on seosetu, hüpleb ühelt teemalt
teisele, katkeb. Inimene ei suuda maha suruda ebaolulisi mõtteseoseid
ega väljaspoolt tulevaid asjasse mittepuutuvaid stiimuleid. Võib
öelda ka nii, et skisofreeniahoo ajal on valikuline tähelepanu
häirunud, inimene näeb ja kuuleb liiga palju. Võimatu on eristada
taju kujutlusest, seetõttu ägeda skisofreeniahoo ajal inimene näeb,
kuuleb ja võib ka nahaga tunda või haista asju ja olendeid, mida
tegelikult olemas pole – need on meelepetted ehk
hallutsinatsioonid. Sellises reaalsuseks saanud maailmas olla on väga
arusaamatu ja hirmutav. Inimene hakkab uskuma, et teda kiusatakse
taga, tahetakse kahjustada, või vastupidi. Niisugust haiguslikku
valeveendumust enese ja maailma osas nimetatakse luulumõtteks.
Luulumõtteid on väga erinevaid, nende ühine tunnus on, et kõigile
teistele paistav nende võimetus ja tegelikkusele mittevastavus
selgesti kätte, inimene ise aga on sügavalt veendunud luulu õigsuses. Niisuguses oma maailmas elava inimese kontaktid teistega katkevad. Enesessetõmbumine on skisofreenia puhul väga levinud.
Seetõttu muutuvad mõtted järjest veidramaks ning teistega kontakti
saamine üha raskemaks, tagakiusamise ja suhtumise luulud tegevnevad.
Inimesel kujuneb paranoia – haiguslik veendumus , et talle tahetakse
midagi halba.
Skisofreeniat
esineb ligikaudu 1%-l inimestest. Vahel on selle kulg krooniline ja
saabub koguni vaimne puue, mis pole küll dementsus, vaid pigem
emotsioonide ja motivatsiooni langus. Enamus skisofreeniaid on siiski
hookululised ja vahel jääb esimene hoog ka ainsaks. Sellegipoolest
kulub skisofreenia ravimisele palju aega ja ravimeid ning neid
haigeid on ligikaudu pool psühhiaatriahaigla patsientkonnast.
Skisofreenia
bioloogilisi põhjusi on leitud nii virgatsainete funktsioneerimises
kui ka aju anatoomilistes muutustes. Teooriaid ja teadusuuringuid on
väga palju, kuid ükski avastatud iseärasus pole esinenud kõigil
skisofreenikutel ning paljusid neist on leitud ka mõnel tervel
inimesel. Kõige rohkem kinnitst leidnud bioloogiline seletus on
dopamiinihüpotees. Nimet on teada, et skisofreenia puhul on
dopamiinineuronid ajus ebatavaliselt aktiivsed. Teisena kinnitust
saadud on vastupidise toimega aine, amfetamiini uurimusest, mis
ergutab dopamiini. Amfetamiini võtab mõni inimene vaimse tegevuse
stimuleerimiseks. Üledoseerimisel tekitab see amfetamiinipsühhoosi,
mille sümptomid on väga sarnased paranoidse skisofreenia omadega.
Dopamiinisüsteemi liigne aktiivsus võib mõjuda halvasti: inimene
ei suuda enam ebaolulisi stiimuleid ignoreerida. Skisofreeniahaigetel
ei ole leitud ühe kindla ajukoha kahjustust, vaid muutusi väga
erinevates ajuosades. See tähendab, et tegemist on ajuosade koostöö
häirega.
Skisofreenia
pärilikkuse kohta on teada, et skisofreeniahaige lastest ning
õdedest-vendadest on skisofreeniat umber 8-12% -l, Üldine
esinemissagedus on 1%. Lapsendamise uurimused näitavad, et
skisofreeniaga ema lastest,kes on esimese elunädala jooksul lapsendatud tervesse peresse, haigestub 8-10%, aga nendest , kes on
lapsendatud ebasoodsate kasvutingimustega peredesse, on haigestmise
sagedus kuskil kolmandik. (Allik jt, 2002: 247-249).
Skisofreenia põhjus
Kuidas seda on uuritud
Tulemused
Geneetiline eelsoodumus
kaksikute meetod, lapsendamised
Tõestatud
Viirushaigused raseduse ajal
Epidemioloogilised uurimused
Vajab uurimist
Lapse kasvutingimused
Rahvastiku-uuringud, lapsendamised
Hüpoteesid
Kriitika ja emotsionaalne pealetükkivus
Perede suhtlemise uuringud
Tõestatud
Elamine vaestekvartalis
Rahvastiku-uuringud
Vajab uurimist
SÖÖMISHÄIRED ANOREXIA NERVOSA JA BULIMIA NERVOSA
Anoreksia
Eri
söömishäirete sümptomid võivad esineda korraga, kas anoreksia ja
buliimia tunnused samal ajal või siis tõusevad haiguse arenedes
esile ühed või teised sümptomid, sageli muutub anoreksia
buliimiaks. Ülemäärane kaalu ja enese jälgimine on iseloomulikud
mõlemale häirele. Söömishäired on nii keha kui ka
psüühikahaigused, mille ravi parandatakse kehalist seisundit ja
kasutatakse psüühika raviks mitmesuguseid psühhoteraapia vorme.
Raskete söömishäirete ravi tehakse mitme eriala spetsialistide
koostöös. Varane ravi alustamine ja akiivne ravi on seotud parema
prognoosiga.
Anoreksia avaldumine nooruki käitumises:
- Kannab avaraid riideid kõhnuse varjamiseks
- Peab ennast liiga paksuks, kuigi on ilmselt nälginud
- Nooruk võib olla väsinud ja külmetub kergesti
- Valmistab kodus meeleldi toitu, kuid ei söö ise
- Menstruatsioon jääb ära, kasv aeglustub
- Häirest hoolimata head õpitulemused saavutusvajaduse tõttu
- Kasutab lahtisteid ja vedelikuväljutajaid
- Nooruki perekonnas võidakse vältida otseseid pereliikmevahelisi konflikte
- Noorukil võib olla raske väljendada agresiivseid tundeid.
- Võib esineda turseid, lanugokarva või küünte lõhenemist.
Anoreksia levimus
Anoreksia
on peamiselt nooruki ealiste tüdrukute probleem ja häire levimus
selles grupis on 0,2-1,1 % , sama vanadel poistel ainult kümnendik
sellest. Anoreksia algab tavaliselt teismeea alguses, kuid võib
alata ka hiljem. Juba enne murdeiga haigestub anoreksiasse ainult
väike osa patsientidest, kusjuures peaaegu kolmandik anoreksia all
kannatavatest lastest on poisid.
Anoreksia ravi
Kliinilistes
uuringutes pööratakse erilist tähelepanu toitumusele, kasvule ja murdeea perioodile. Sellele lisaks mõõdetakse vererõhku ja pulssi ,
kuulatakse südant, tehakse kindlaks, kas esineb vasokonstriktsiooni
märke, nagu külmad sinised käed ja jalad, alatoitumise tunnuseid,
nagu tursed, naha kuivus, õrn lanugokarv ja lõhenenud küüned,
ning oksendamisele viitavaid hambaemaili vigastusi.
Tehakse
verepilte, määratakse veresete , elektrolüütide, maksa- ja
kilpnäärme näitajad, neerufunktsiooni, vere suhkru- ja tsöliaakia
antikehade sisaldus, tehakse EKG ja määratakse happe-aluse
tasakaal. Kui nooruki seisund ei nõua psühhiaatriahaiglasse
suunamist, tehakse need uuringud perearstikeskuses.
Anorexia
nervosa'le on iseloomulik patsiendi poolt esilekutsutud ja/või
soodustatud tahtlik kehakaalu alandamine. Anorexia nervosa on
iseseisev sündroom, sest:
- sündroomi kliinilised tunnused on kergesti äratuntavad, seepärast on diagnoos kõrge usaldatavusastmega ning enamiku klinitsistide poolt ühtmoodi diagnoositav;
- katamnestilised uuringud on näidanud, et enamusel patsientidest, kes ei parane, avalduvad ühed ja samad peamised sümptomid ka häire kroonilise kulu korral.
Pole
päris selge, kas iseloomulikud endokriinhäired on täielikult
alatoitumise ja selleni viinud käitumise (nt. piiratud dieet,
ülemäärane kehaline koormus ja oma keha väärtajumine,
esilekutsutud oksendamine ja kõhulahtisus ning sellest tulenev
elektrolüütide düsbalanss) tagajärjeks või on tegemist mingite veel tundmatute faktoritega. (Laukkanen
E. jt, 2006: 100-103)
Kehakaalu
hoitakse vähemalt 15% allpool eeldatavat (kas kaalukaotuse
tulemusena või ei ole seda kunagi saavutatudki, kehamassiindeks on
17,5 või väiksem. Puberteedieelses eas patsiendid ei võta
kasvuperioodil oodataval määral kaalus juurde.
F50.1 Atüüpiline anorexia nervosa
Seda
diagnoosi tuleks kasutada nendel patsientidel, kellel puudub üks või
mitu anorexia nervosa (F50.0) olulisemat tunnust, nagu
amenorröa, oluline kehakaalu kaotus, kuid muus osas on neil häirele
küllaltki iseloomulik kliiniline pilt. Selliseid patsiente võib
kohata üldhaiglates ja ambulatoorsel vastuvõtul. Seda koodi tuleks
pidada sobivaks ka patsientidele, kellel on kõik olulised sümptomid,
kuid nõrgalt väljendunud. Seda kategooriat ei saa kasutada anorexia
nervosa't meenutava söömishäire korral, mille põhjuseks on tuntud
kehaline haigus. (Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinik 1993).
Buliimia
Buliimia
avaldub liigsöömishoogudena, mida häire all kanatav isik ei suuda
kontrollida. Söömishoole järgneb tavaliselt kahetsus ja
oksendamine. Peale selle võib buliimiahaige aeg – ajalt paastuda
ja ravimeid tarvitada, et vältida liigset tüsenemist. Kaal võib
kõikuda normaalse ja ala-ning ülekaalu vahel. Söömine ja
tüsedusehirm valitsevad nooruki mõtteid. Buliimaihaiged on sageli
impulsiivsemad kui anoreksia haiged. Buliimiaga koos esineb
isiksushäireid ja probleemset psühhoaktiivsete ainete tarvitamist
ning ennastkahjustavad käitumist. Buliimiapatsiendi somaatiline
seisund ei ole tavaliselt nii ohtlik kui raske anoreksia korral.
Häire ei mõjuta luutihedust, kuid menstruatsioonihäired on
tavalised. Oksendamine kahjustab hambaemaili. Buliimiaga kaasnev
impulsikontrolli puudus seostub vanemliku hoolitsuse vähesusega
lapseeas. Buliimiat kirjeldatakse ka kui enesekontrollihäiret või
kui agressiivset, sadomahhistlikku rünnakut oma keha vastu.
Buliimiat
esineb noorukieas enam-vähem sama palju kui anoreksiat. Uuringute
kohaselt avaldub häire eluajal 1,1-4%-l naistest. Osa
buliimiahaigetsest on põdenud varem anoreksiat. (Laukkanen
E. jt, 2006: 106)
F50.2 bulimia nervosa
Bulimia
nervosa on sündroom, millele on iseloomulikud korduvad
liigsöömissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille
tulemusena patsient võtab kasutusele äärmuslikke meetmeid toidu
paksuks tegeva mõju vähendamiseks. Seda mõistet tuleks kasutada
häire nende vormide puhul, mis on seotud anorexia nervosa'ga
ühise psühhopatoloogia alusel. Isikute ealine ja sooline jagunemine
on sarnane anorexia nervosa puhusega, kuid algus on
mõnevõrra hilisem. Häiret võib vaadelda kui kestva anorexia
nervosa tagajärge (võimalik on ka vastupidine järjekord).
Eelnevalt anorektiline patsient võib näiliselt paraneda, kuna
kehakaal suureneb ja on võimalik menstruatsioonide taastumine, kuid
varsti tulevad ilmsiks ülesöömine ja oksendamine. Korduv
oksendamine võib põhjustada elektrolüütide tasakaalu häireid ja
kehalisi tüsistusi (tetaania, epileptilised krambid, südame
arütmia, lihasnõrkus) ja hiljem väga olulise kehakaalukaotuse.
- Mõtted keerlevad kogu aeg söömise ümber ja esineb vastupandamatu söömishimu; tekivad liigsöömishood, kus lühikese aja vältel süüakse ära suur kogus toitu.
- Patsient püüab toidu paksuks tegevale toimele vastu tegutseda ühel või enamal järgneval viisil: tahtlikult esilekutsutud oksendamine; lahtistite kuritarvitamine, vahelduvad nälgimisperioodid; söögiisu pärssivate ravimite, türeoidpreparaatide ja diureetikumide kasutamine. Kui bulimia tekib diabeedihaigetel, võivad nad loobuda insuliini kasutamisest.
- Psühhopatoloogia hõlmab haiguslikku tüsenemiskartust ning patsient seab endale väga ranged kehakaalu piirangud, mis on selgelt väiksemad premorbiidsest kehakaalust, mida võiks arsti arvates pidada optimaalseks või tervislikuks. Sageli, kuid mitte alati on varem olnud anorexia nervosa episood; kahe häire ajaline intervall võib ulatuda mõnest kuust mitme aastani. Sellisel varasemal episoodil võis olla kas täielik kliiniline pilt või oli see väljendunud nõrgalt: mõõduka kehakaalu languse ja/või mööduva amenorröaga. (Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinik 1993).
KOKKUVÕTE
Psüühikahäire
on see, mis häirib inimest, teeb raskeks või võimatuks tema töö-ja
vabaaja tegevuse, on harvaesinev, keskmisest tunduvalt erinev ning
rikub kultuuri-ja isiklikke norme. Tänapäevased psüühikahäirete
seletused on biopsühhosotasiaalsed. Iga häire kujuneb eelsoodumuse
ja pingelise keskkonna teguri kokkusattumisest. Mõne häire põhjuste
hulgas on pärilik eelsoodumus kõige suurem mõjutegur, näiteks
skisofreenia korral. Mõne häire korral on kõige suurema mõjuga
aga keskkonnastressorid. Kõikide psüühikahäirete kujunemisele
aitavad kaasa ka psühholoogilised tegurid. Seetõttu leiab
psühhoteraapia järjest rohkem kasutamist. Psühhoteraapia on häire
kõrvaldamine. Teraapiaid on sadu, neist paarkümmend on teaduslike
uurimustega järele kontrollitud, nende jaoks on kirjapandud
ravijuhendid ja on teada, milliste häirete puhul on need
efektiivsed. Mina oma referaadis sain mitmeid uusi teadmisi. Põnev
oli otsida ja lugeda mitmetest häiretest. Vahel unustasin end ka
teemadesse, mida referaadis ei plaaninud käsitleda.
KASUTATUD
KIRJANDUS
Allik J., Häidikind R., Harro J., Viikmaa M., Kreegipuu K., Rauk M., Kikas E., Tulviste T ja P., Luuk A., Psühholoogia gümnaasiumile 2002
Laukkanen E., Marttunen M., Miettinen S., Pietikäinen M. „Kuidas aidata psüühikaprobeemidega noorukit“ tõlge Eesti keelde Margit Riit 2008
Juhan Sõerd, Psühholoogia kõigile, Tallinn Koolibri 1992
Kõrgesaar J., Paavel V., Sarjas A., Sõmer S., Vasar V. Psüühilise erivajadusega inimeste hoolekanne Eestis, Käsiraamat 2000/2001 http://raulpage.org/erivajadus/haired.html
Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinik 1993, RHK-10/V - Psüühika- ja käitumishäired http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/F0.ht m
Lisa
1
Järgnevas
tabelis on psüühikahäiretest toodud ülevaade üldiste gruppide
alusel.
Häirete klass
Näiteid
F0
Orgaanilised psüühikahäired
dementsus, delirium, orgaaniline isiksushäire jt
F1
Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired
intoksikatsioon, kuritavitamine, sõltuvus jt
F2
Psühhootilised häired
skisofreenia, püsivad luululised häired, äge mööduv psühhootiline episood
F3
Meeleoluhäired
episoodiline või korduv depressioon, tsüklotüümia
F4
Ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired
foobiad , paanika -, kohanemis- jms häired, äge stressreaktsioon, somatisatsioonihäire, hüpohondria
F5
Söömishäired, unehäired, seksuaaldüsfunktsioonid
anorexia ja bulimia nervosa, insomnia, hüpersomnia, somnambulism, alanenud libiido , rahulduseta suguühe
F6
Isiksushäired, muud käitumishäired
nt paranoidsus, düssotsiaalsus, ebastabiilsus, patoloogiline hasartmängurlus, kleptomaania
F7
Vaimne alaareng
kerge, mõõdukas, raske ja sügav vaimne alaareng (käitumishäireta või käitumishäirega)
F8
Psüühilise arengu spetsiifilised häired
kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired, õpivilumuste spetsiifilised häired (lugemishäire, arvutamisvilumuste häire), pervasiivsed arenguhäired (autism)
F9
Psüühikahäired lapse- ja noorukieas
hüperkineetiline häire, käitumishäire, tundeeluhäired (lahutamiskartus, rivaalsushäire), suhtlemishäired (valikuline mutism, kiindumishäire)
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
43 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
L2nny
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid