Pruunkaru (0)

Mõniste Kool
Pruunkaru
Referaat
Koostaja : Otto Tulviste
4. klass
2014
Sisukord
1. Iseloomustus..........................................................................................................................3
2. Toitumine...............................................................................................................................4
3. Elupaik ja –viis.......................................................................................................................5
4. Pereelu ....................................................................................................................................6
5. Pildid......................................................................................................................................7
Iseloomustus
Karu on kõigile väga hästi tuntud loom. Pruunkaru on Eesti suurim kiskja . Tema keha pikkus on 160-250 cm. Nagu kõigil karulastel on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus . Reeglina on nende luustik tugevam kui teistel karulastel. Ta oskab ujuda ja ta suudab ujuda järjest isegi 6 km. Karupojad oskavad hästi ronida, aga täiskasvanud karud ei saa ronida oma massi pärast. Tema kehamass võib ulatuda 250 kg. Jäsemed on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused. Pruunkarul on tundlik nina ja arenenud haistmismeel ja ka hea kuulmine ja üsna halb nägemine. Pruunkaru karvkatte värvus on helepruunist tumepruunini. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul lühike juppsaba. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.
Karule on iseloomulik see, et kõndimisel toetub ta kogu tallaga nagu kõik karulased, ta on tallalkõndija. Selle poolest sarnaneb ta ka inimesega. Tema käpad on suured, laiad ja jõulised. Esi- ja tagakäppadel on kummalgi viis varvast, mis lõpevad kuni 8 cm pikkuste mittesissetõmmatavate küünistega. Jämedaid küüniseid kasutab karu toidu haaramiseks, kaevamiseks, ronimiseks ja poegade kaitsmiseks. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul raske, massiivne pea esileulatuva koonuga. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. Kukal on lühem kui jääkarul. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Tal on võimsad lõuad arenenud hammastega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu. Jäävhambad koosnevad 42 hambast. ülalõual on kummalgi kolm lõikehammast, üks silmahammas , neli eespurihammast ja kaks purihammast; alalõua hammastik erineb selle poolest, et purihambaid on kolm. Nagu paljudel kiskjalistel, on neil suurenenud silmahambad. Karu kehatemperatuur ei lange iial 29 plusspügalast allapoole. Ta on võimeline vajaduse korral hiilima täiesti hääletult või arendama joostes suurt kiirust. Inimest märgates paneb ta kiiresti plehku. Vaid väikeste poegadega või haavatud karu võib olla inimesele ohtlik.
Looduses elab karu tavaliselt 20-30. aastaseks. Suremus on eriti kõrge just alla ühe aastaste poegade seas. Võib kohata ka kannibalismi.
Toitumine
Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja ja ta sööb peaaegu kõike, nii esimesi võrseid, sügisesi vilju, liha kui ka mett . Kiskja on ta ainult osaliselt. Liha kuulub tema toidu hulka ainult kevaditi ja sügiseti. Suve esimesel poolel on ta peamiseks toiduks noored lopsakad rohttaimed, suve teisel poolel ja sügisel metsamarjad, pähklid, tammetõrud. Palukesi läheb mahukasse kõhtu hulganisti. Karu jaoks on eelistatud maiuspalad kaer ja mesi, mida tal aga õnnestub harvemini hankida.
Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel – enne ja pärast taliuinakut, kui on vaja palju jõudu koguda. Nad eelistav värskele lihale natuke roiskunut. Mahamurtud loomal süüakse ära keel ja sisikond, liha jäetakse laagerdama.
Enne talve tulekut jõuab karu enda paksuks nuumata. Naha alla kogutud tüse rasvakiht on talle vajalik talvise toitainevaruna, aga samuti kaitseks pakase vastu.
Elupaik ja –viis
Karu elab põhiliselt suuremates metsamassiivides. Meist põhjapool ulatub eluala tundrateni. Avamaastikul vajab ta mõningast tihedat taimestikku, kus end päeval varjata. Harilikult elab ta kõrvalistes, raskesti ligipääsevates metsades.
Kui karu ei häirita, magab ta kogu talve. Ligi 6 kuu jooksul ei söö ta mitte midagi. Kevadel ärgates kaalub karu ligi kaks korda vähem kui sügisel. Novembrikuus, enne esimese lume tulekut, teeb ta metsas mõnesse varjulisse paika pesa. Mõnikord asub see ümberkukkunud puu juurte all, mõnikord kuusenoorendikus, kus karu kuuskede ladvad kokku painutab. Mahasadavast lumest moodustub koopale kohev külma eest kaitsev katus.
Karu on põhimõtteliselt öise eluviisiga, päeval liigub karu siis kui teda häiritud. Sügisel, kui marjad on valminud, siis võib teda tihedamini ka päeval näha. Harilikult rändavad karud päevas kekskmiselt 2-3,5 km; kõndides on nende kiirus 5-6 km/h, sörkides 10-12 km/h, joostes 22-51 km/h. Täiskasvanud isased rändavad laialt ringi.
Harilikult on karud üksildased, kuid rikkalik toiduvaru võib palju karusid ühte kohta kokku meelitada. Emased karud võivad ühes kodupiirkonnas elada ka mitmekesi koos. Isased on üksildased, kuid nende territooriumid hõlmavad mitme emase piirkondi ja kattuvad ka teiste isaste terrirooriumitega. Isased võivad sigimisperioodil emaste pärast võidelda. Rivaali ärritamiseks ja ümbruse uurimiseks võivad ja tihti ka tõusevad karud tagajalgadele.
Suhtlevad karud häälitsedes: viha või hirmu korral lõrisetakse või vingutakse. Emakaru kutsub poegi tavaliselt "mökitades". Samuti toimub ka lõhnamärgistamine ja puude kraapimine, kriimustamine, koore nühkimine, mõnikord ka noortele puudele vindi peale keeramine .
Pereelu
Pruunkarul on jooksuaeg enamasti aprillist juulini. Emasloom on tiine tavaliselt 7-9 kuud. Pojad sünnivad tavaliselt jaanuaris-veebruaris ning suguküpseks saavad alates 5 eluaastast. Tiinus kestab 210-255 päeva. Pesakonnas on tavaliselt 1-3 poega aga võib olla ka kuni 5 ja sagedasti on palju kaksikuid. Poegimisintervall on 3 aastat ja enam. Sündides on pojad kusagil orava suurused, pimedad , karvadeta ning kaaluvad umbes 400-600 g. Sündides on pojad täiesti abitud , ning suudavad ennast vaevalt nisadeni vedada ning piima imema hakata. Nende sünnikaal ei ületa poolt kilogrammi. Karupoegade silmad avanevad alles ühe kuu vanuselt. Emakaru imetab oma poegi 4-5 kuu jooksul. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast – siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid. Emapiimast võõrduvad nad kusagil 1,5 aastaselt. Täiesti iseseisvaks muutuvad karupojad peale kolmandat eluaastat . Suguküpsus saabub neljandal või viiendal eluaastal . Pruunkaru võib elada kuni 50 aastat.
Pildid