50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tiina Tomps
Õppematerjali autor
...........................................7 1.2. SKAP laste probleemid koolis..........................................................................9 II. UURITAVA ARENGULGU JA UURINGU TULEMUSED......................................12 2.1. Arengulugu.....................................................................................................12 2.2. Uurimisinstrumendid ja protseduur ...............…………………………... ....14 2.3. Kõne kompleksse hindamise tulemused..……………………………….......16 2.4. Järeldused (uurimisprobleem)………………………………………. ...........28 III. PROBLEEMI LAHENDAMINE...........…………………………………………….30 3.1. Tekstiloomeõpetamise teoreetilised alused......……………………………..30 IV. TEKSTILOOMEOSKUSE ÕPETAMINE.................................................................35 4.1
ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskond sai piisavalt jõukaks, et säästa lapsi majanduslikust vastutusest. Mis on arengupsühholoogia? Arengupsühholoogias vaadeldakse süstemaatiliselt kõikvõimalikke muutusi arengus. Areng on seega süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. Areng on kasvamine ja küpsemine. Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes. Arengupsühholoogia püüab käitumuslikke ja kogemuslikke muutusi teaduslikult seletada. Teadusharu saab inspiratsiooni osalt kasvu- ja evolutsiooniteooriast, teine osa seletustest käsitleb viise, kuidas erinevad kultuurid arengut suunavad. Arvesse tuleb võtta ka
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning
Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikumad.(naised sõnaga provotseerivad, mehed kehaga räägivad/ähvardavad). Õpetajal tähtis oskus analüüsida ENDA ja LATSE kõnet ja siis seda ka suunata! Oluline ongi eesmärkide, strateegiate ,sõnastuse analüüsi:: sellepõhjla siis sobivaid vastuseid leida ja lahedust otsida.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
.....................................61 ELUTEE...............................................................................................63 Soomlaste elutee (-kaare) etapid..........................................................................67 Elutee (-kaare) uurijad..........................................................................................68 LAPSEOOTAMISE AEG.........................................................................69 Rasedusaegne ema/isa areng................................................................................70 Sünnituskogemus......................................................................................................72 Sünnituse järgne periood..........................................................................................73 Loode ja vastsündinu................................................................................................76
Esimesel aastal uues koolis oli poiss ka palju haige. Koos keeleoskusega are- nes enesekindlus, samuti on ta ümber olnud väga hoolivad täiskasvanud. Kuigi poiss oli ka varem lastekonkurssidel silma paistnud, on ta uues koolis õppides saavutanud rohkelt võite juba rahvusvahelistel konkurssidel. Andekus on indivi- Oma raamatus “Talendi areng läbi elu” tõdevad Van Lieshout ja Heymans duaalne potentsiaal (2000), et andekust ei käsitata enam kui kaunis stabiilset individuaalset saavutada silma- erinevust eeldustes või soorituse tasemes, vaid pigem vaadeldakse andekuse paistvat edu ühel või mitmel alal. arengut seoses muutustega toetuses, takistustes ja ülesannetes – andekus on inimest ümbritsevas keskkonnas toimuvate muudatuste toimel oman-
nt. nimega arve kasutatakse samuti nagu nimeta arve - Analüüsi puudulikkusele osutab see, et õpilased ei oska võrrelda erinevat tüüpi, kuid ühte ja sama situatsiooni kirjeldavaid ülesandeid, või ei oska leida sarnasust erinevat situatsiooni kirjeldavate, kuid ühte tüüpi kuuluvate ülesannete vahel, S.t. ei .oska leida ülesande olulisi tunnuseid, toetuvad võrdlemise ja üldistamise ajal ebaolulistele. - Kõne reguleeriva funktsiooni puudulikkuse tõttu ei mõisteta korraldust ega osata vastavalt tegutseda: sõnaliste instruktsioonide täitmise raskused On toodud neli edututel kõige sagedamini esinevat sümptomite gruppi: - Mitmesugused õppimisvõimetuse vormid, nagu madal intelligentsus, raskused uute assotsiatsioonide loomisel, madal abstraheerumis- ja õppimisvõime (enam kui 95%-l). - Nõrk püsivus ja tahtejõud: unistamine, häiritud orientatsioon (enam kui 75 %-l).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid