Kõne ja suhtlemise areng (0)

Kõne ja suhtlemise areng
Psühholoogide arvates läheb osadel lastel koolis algusest peale paremini kui teistel seetõttu, kuivõrd nad valdavad keelt, mida räägitakse koolis. Koolis räägitakse dekontekstualiseeritud keelt ( Kikas 2008: 46). Sõnavara suurust peetakse seotuks kirjaliku keele omandamise edukusega.
Mina töötan ühele õpilasele keskendunud õppe õpetajana 4. klassis õpetades eesti keelt, matemaatikat, loodusõpetust, infotehnoloogiat ja kunstiõpetust. Sõnavara suurus mõjutab oluliselt jutustamisoskust ja eneseväljendamis oskust kõikides õpetatavates ainetes.
Minu klassi õpilane elab perekodus. Tema kasvu- ja keelekeskkond esimestel eluaastatel ei olnud kõne arengut toetav . Kasvuperekonnast eraldamise järel asus ta elama perekodus ning hakkas käima lasteaias. Mina töötan temaga esimest aastat. Verbaalse arengu eakohasest mahajäämusest tingituna jõukohastan õppematerjale individuaalselt kõikides õppeainetes ning eraldan olulise teabe ebaolulisest. Loetud teksti taasesitame kirjeldamise ja jutustamise teel, lisaks visualiseerin. Mitme etapilise tööjuhise jagan osadeks, mille lahendame osade kaupa. Räägime ja suhtleme omavahel palju. Kuulan rahulikult ja osavõtlikult, mida õpilane räägib. Kasutan jutukuubikuid eneseväljendamise ja jutustamisoskuse arendamiseks . Verbaalse töömälu mahu arendamiseks harjutame sõnaridade järele kordamist. Kasutan lausete koostamist juhuslikus järjekorras esitatud sõnadest.
Kõne ja suhtlemise arendamisel ja sõnavara suurendamisel on oluline arvestada lapse vanust . Jagan professor T. Tulviste seisukohta, et väiksema lapsega on oluline rääkida hoidekeeles. Hoidekeelt räägitakse aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad ning räägitakse asjadest ning inimestest, mis on parajasti lapse nägemisulatuses (Snow ja Ferguson 1977, Kikas 2008, 45 kaudu). Eelkoolieas tuleb rääkida lapsega asjadest, mida ei ole siin ja praegu, jutustada lugusid. Kooli minnes võiks laps mõista koolis kasutatavat keelt – dekontekstualiseeritud keelt. Järgnevates klassides tuleb kasutada  verbaalselt kaasavaid ja mõtlemisprotsesse aktiviseerivaid õpetamismeetodeid. Suunata lugema eale vastavat kirjandust.

Kasutatud kirjandus:

Kikas, E. (2008). Peatükk „Kõne areng“ (lk 39-52) raamatust „Õppimine ja õpetamine koolieelses eas“. Tartu Ülikooli Kirjastus