Söömise ja joomise elamistoiming eakatel (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool         SÖÖMISE JA  JOOMISE ELAMISTOIMING EAKATEL       Tallinn 2019


SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2
SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3
1. SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING................................................................................4
2. SÖÖMIST JA JOOMIST MÕJUTAVAD TEGURID JA HAIGUSED EAKATEL.........................5
3. ÕENDUSABI EAKALE INIMESELE............................................................................................7
4. ARUTELU........................................................................................................................................8
KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................9
Kasutatud allikate otsingustrateegia...................................................................................................11 2


SISSEJUHATUS ÜRO definitsiooni järgi peetakse eakaks inimeseks üle 60-aastast inimest.   Statistikud kasutavad vana ea ehk eakate defineerimiseks sageli 65. eluaastat (Timonen 2008: 8), ehkki sellisele vanuse piiritlemisele   pole   bioloogilist   põhjendust.   Kuna   Saksamaal   rakendati   esimesena   riiklik pensionisüsteem ning ametlikuks pensioniea alguseks valiti 65. eluaasta, võib öelda, et 65. eluaasta on vana ea märgiks just ajaloolistel põhjustel. (Mitrea 2008: 9).  Edukas vananemine tähistab eeskätt füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu vanemas eas. Aastate jooksul kahjulikud mõjud kuhjuvad   ning suureneb haigestumise risk ja sageneb haigestumine. Need haigused ei ole vananemisest tingitud, vaid vananemisega seotud. Seega, tervislik elustiil ja väliste riskide vältimine aitaks vähendada riski haigestuda mitmetesse haigustesse vanemas eas (suhkrutõbi, kõrgvererõhutõbi, südame- ja veresoonkonnahaigused). (Saks jt 2016: 19–20).  Töö eesmärk on kirjeldada söömise ja joomise elamistoimingut eakatel. Töö ülesanded on kirjeldada söömist ja joomist kui põhiprotsessi eakatel ning sellele toimingule mõju avaldavaid tegureid ja haigusi. 3


1. SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING Toit mõjutab meid mitmel moel: füüsilise tervise seisukohast on vajalike toitainete saamine tähtis. Vaimset tervist aitab edendada maitsev toit ja meeldiv keskkond. Sotsiaalne heaolu koosneb ühistest söömaaegadest, toidutraditsioonide edasiandmisest, pidulikest kokkusaamistest ja külalislahkusest. Halvast   toitumusest   võib   lisaks   kõhnumisele   märku   anda   ka   jõuetus,   väsimus,   masendus, vastuvõtlikkus infektsioonidele,  lihaste kuhtumine,  lihasjõu vähenemine ning luude hõrenemine. (Engelheart jt 2018: 2–3).  Kui vale toitumus jäetakse tähelepanuta, suurendab see kukkumis- ja luumurdude ohtu. Haavade kehv paranemine ja lamatised võivad olla samuti halva toitumuse tagajärg. Naha seisukord ja tervis on samuti seotud toitumusega. Hea toitumus annab energiat ja aitab ennetada haiguseid. Vananedes paljud haigused sagenevad ja võivad toitumist mõjutada. Ka janu- ja näljatunde vähenemine ning maitse- ja lõhnameele nõrgenemine võivad söömisharjumusi mõjutada. Eakate toitumist mõjutavad eluviis   ja   sotsiaal-majanduslik   olukord,   seoses   vananemisega   tekib   terve   rida   elu   olulisemaid muutusi. Erinevate füüsiliste, sotsiaalsete ja psühholoogiliste põhjuste tõttu on vanematel inimestel toitumisprobleeme   nii   vajaliku   toidu   saamisel,   selle   valmistamisel,   söömisel   ning   ka   toidu imendumisel ja omastamisel. Haigused loovad olukorra, kus eakad võivad manustada mitut ravimit samaaegselt   –   võimalus   nii   üksikute   ravimite,   aga   veelgi   rohkem   nende   kombinatsioonide kõrvalmõjudele.   Tulemuseks   võib   olla   muutunud   maitsemeel,   isu   ja   janutunde   vähenemine, kõhukinnisus, nõrkus. (Bernstein jt 2019: 4–6). Koos   vanuse   lisandumisega   väheneb   ka   enegiavajadus,   sest   kudedes   jääb   vähemaks   aktiivseid rakke, mis muudab kogu organismi ainevahetuse aeglasemaks ning vanemad inimesed vähendavad tihti ka oma füüsilist aktiivsust, kuigi ei peaks seda tegema. Tähtis on saada väiksema toidukoguse juures kätte vajalik hulk vitamiine ja mineraalaineid. Kuna valkude ning peamiste vitamiinide ja mineraalainete koguseline vajadus jääb enam-vähem samaks kui keskeas, siis nende kättesaamine väiksemast toidukogusest eeldab põhjalikumat ja tervislikumat toiduvalikut. (Andrade 2015: 517). 4


2. SÖÖMIST JA JOOMIST MÕJUTAVAD TEGURID JA HAIGUSED EAKATEL Eakate   puhul   on   toitumisega   seotud   probleemidest   esiplaanil   eeskätt   alatoitumisega   või   valesti valitud toitudest tingitud toitainetepuudusega kaasnevad seisundid. Eakatel võib toitainete puudus tekkida ka mõnede haiguste tõttu ning ravimite tarvitamise tagajärjel. Toitainete puuduse põhjuseks võib olla ka kehv hammaste seisund ning majanduslik olukord, samuti võimetus endale ise süüa valmistada. (Favaro-Moreira jt 2016: 507–508). Põhiliseks halva toitumusliku tervise ohumärkideks on  haigus – tervisemure või krooniline seisund (nt segasus, depressioon, ägedad põletikud), mis tekitab muutusi söömises või raskendab söömist, paneb   toitumusliku   tervise   riski   alla;   kehv   söömine  –  liiga   vähene,   aga   ka   liigne   söömine, vaheldusetu toiduvalik, köögiviljade, puuviljade, pähklite ja tervislike õlide ebapiisav tarbimine viib kehva toitumusliku terviseni;  hammaste kaotamine / suu valulikkus – on raske süüa, kui hambad puuduvad,   loksuvad,   on   katki   või   kui   proteesid   ei   istu   hästi   ja   põhjustavad   suus   haavandeid; majanduslikud   raskused  –  toidu   problemaatiline     kättesaamine   rahapuuduse   tõttu;   sotsiaalse kontakti  vähenemine  –  kontakt  teiste  inimestega  mõjub positiivselt  nii  vaimsele  kui füüsilisele heaolule ja söömisele;  rohke ravimite tarvitamine – mida rohkem ravimeid inimene tarvitab, seda suurem on võimalus kõrvalmõjude ilmnemiseks, nagu muutused maitsete tajumises, suurenenud või vähenenud janu- ja näljatunne, kõhukinnisus, nõrkus, pearinglus, kõhulahtisus, iiveldus, soovimatu kaalukaotus   või   -tõus  –  tekkiv   suur   kaalukaotus   või   -tõus   on   ohu   märgiks,   sel   puhul   peaks pöörduma   tervishoiuteenuse   osutaja   või   toitumisspetsialisti   poole;     toetuse   vajamine igapäevatoimingute sooritamisel – kõndimise, toidu ostmise ning valmistamisega raskustes olevad vanad inimesed on alatoitumise riskigrupis; vanus üle 80 aasta  –  vanuse suurenedes suureneb ka hapruse ja terviseprobleemide risk. (Saks jt 2016: 169–172). Seoses   vananemisega   tekib   terve   rida   elu   olulisemaid   muutusi:   pensionile   jäämisega   väheneb sissetulek,   toidu   jaoks   jääb   vähem   raha,   toidukordi   jäetakse   vahele,   haiguste   tõttu   suurenevad kulutused   ravimitele,   liikumine   halveneb,   sellega   koos   vähenevad   sotsiaalsed   kontaktid,   mis omakorda   mõjutab   negatiivselt   meeleolu   ja   söömist,   halvenevad   sensoorsed   funktsioonid (nägemine,   kuulmine,   maitsetundlikkus),   sageli   puudub   transpordivõimalus,   et     minna   arsti vastuvõtule,   kauplusse   toitu   ostma,   halveneb   tahe   ja   võime   toitu   valmistada,   tekivad tasakaaluhäired, halveneb enesehinnang, sageli esineb depressiivseid meeleolusid, tekib sotsiaalne isolatsioon. (Maser jt 2008: 4 ). 5


Eakate   toitumist   halvendavad   mitmed   haigused,   nendest   sagedasemad   on:   seniilne   dementsus, Alzheimeri tüüpi mälulangus, liigesevaevused, luumuutused, Parkinsoni tõbi (jäikus ja treemor), hammaste   ja   suuõõne   probleemid,   sh   mälumisraskused,   süljeerituse   vähenemine,   seedekulgla haigused,   kus   esineb   neelamisraskus,   kasvajad,   isutus,   kurnatus,   diabeet   toidupiirangute   ja medikamentoosse   raviga,   neerupuudulikkus,   mille   puhul   on   dieedipiirangud,   halvatused,   mis piiravad liikumist või ei võimalda üldse liikuda, depressioon, mis viib isutuseni. Haigused loovad olukorra, kus eakad võivad manustada mitut ravimit samaaegselt, seega on võimalus nii üksikute ravimite,   aga   veelgi   rohkem   nende   kombinatsioonide   kõrvalmõjudele.   Tulemuseks   võib   olla muutunud maitsemeel, isu ja janutunde vähenemine, kõhukinnisus, nõrkus, meeltesegadus. (Brown 2002: 454–486). Sageli võib tekkida olukord, kus eakad söövad liiga vähe ja ühekülgselt kas halva toiduvaliku või rahapuuduse tõttu, haigustest tingitult, halva suu ja hammaste olukorra tõttu või siis üksindusest ja suhtlusvaegusest.   Eakad   inimesed   on   alatoitumuse   suhtes   eriti   tundlikud.   Veelgi   enam,   katsed pakkuda neile piisavat toitumist tekib palju praktilisi probleeme. Esiteks ei ole nende toitumisalased nõuded hästi määratletud. Kuna nii lihasmassi, kui ka basaalainevahetuse määr vanusega väheneb, vähendatakse ka vanema inimese energianõuet kehakaalu kilogrammi kohta. (Volkert jt 2018: 2). 6


3. ÕENDUSABI EAKALE INIMESELE Eakad   moodustavad   enamuse   hooldusravi   patsientidest.   Peamiste   terviseprobleemide   kõrval esinevad   muud   tervisega   seotud   probleemid,   mis   on   omakorda   tingitud   eakate   patsientide toitumisest   hooldusravi   perioodil.   Pikaajaline   õendushaiglas   viibimine   ja   haigused   mõjutavad toitumist negatiivselt. (Maser jt 2008: 7; Kennelly jt 2010: 567). Õendushaigla   elanike   (vanemad   kui   64   aastat)   toitumise   uuringust   selgub,   et   92%   nendest   on probleemid toitumisega. Selle peamisteks põhjusteks on hammaste seisund (proteesid, sillad), toidu kättesaadavus,   toitumisalased   teadmised,   sotsiaalne   toetus   ja   meeleolu,   suhtlemise,   käitumise, kuulmise, nägemise, neelamisega seotud probleemid. Samuti mõjutavad eakate toitumist sellised tegurid   nagu   raske   dementsus,   voodihaigus,   halb   keele   ja   ilmete   mõistmine,   nägemis-   ja kuulmispuue, närvilisus, füüsiline või kognitiivne kahjustus. (Bonaccorsi jt 2015: 5; Granic jt 2016: 11). Eaka patsiendi toitumisprobleemi lahendamisel tuleb õdedel toitumisnõustaja roll enda kanda võtta. Esmalt   tuleb   välja   arvutada   patsiendi   päevane   kalorite   vajadus,   mis   sõltub   tema   füüsilisest aktiivsusest ja toitumisharjumustest. Seejärel peab õde tagama patsiendile sobiva dieedi ja õpetama õigesti toituma. Õendushaiglates elavate eakate patsientide funktsionaalset võimekust on võimalik parandada ilma ületoitumise ohuta. (Lorefalt jt 2006: 1410). 7


4. ARUTELU Uuringud   näitavad,   et   õige   õendusabi   andmine   eakale   inimesele,   kellel   esinevad   probleemid söömise ja joomisega, on väga oluline. Kuna vananemisega seotud haigused on väga levinud ning seotud haiglasse sattumisega, peavad õdedel olema vajalikud teadmised abi osutamiseks. Inimese vananedes teeb tema keha läbi mitmeid olulisi järk-järgulisi muutusi. Hormonaalsete muutuste ja vähenenud kehalise aktiivsuse tagajärjel hakkab keha lihasmass vähenema, rasva osakaal   aga   suurenema.   Lihasmassi   kahanedes   väheneb   ainevahetuse   kiirus   ning   selle tagajärjeks   on   toiduenergia   väiksem   vajadus.   Kui   toiduenergia   tarbimist   järk-järgult   ei vähendata ja kui ka füüsiline aktiivsus väheneb, on tulemuseks kehakaalu soovimatu tõus. Samas võib osadel vanematel inimestel, eriti üle 80 aastastel, tekkida tervislikest jt põhjustest tingituna probleeme piisava hulga toidukalorite saamisega.  Mida   vanemaks   inimene   saab   ja   mida   väiksemaks   muutub   tema   keha   energiavajadus,   seda olulisemaks   muutub   mitmekülgne   toitumine.  Hästi   planeeritud   toitumine  on   üks   olulisemaid tegureid tervise ja elukvaliteedi säilitamisel vanemas eas.  8


KASUTATUD KIRJANDUS Andrade,  J.  (2016). Healthy  Eating  From  Head  to Toe  for Older  Adult.  Journal  of  Nutrition
Education and  Behaviour. Elsevier Inc.  Bernstein, M., Munoz, N.  (2019). Nutrition for the Older Adult. Third Edition. Jones&Barnet
Leaning Books, USA. Bonaccorsi, G., Collini, F., Castagnoli, M., Bari, M. D., Cavallini, M., C., Zaffarana, N., Pepe,
P., Mugelli, A., Lucenteforte, E., Vannacci, A., Lorini1, C.  (2015). A crosssectional survey to
investigate the quality of care in Tuscan (Italy) nursing homes: the structural, process and outcome
indicators of nutritional care. BMC Health Services Research. 15, 1, 1-10. Brown J.B. (2002). Nutrition through the Life Cycle. Wadsworth Group. Engelheart, S., Akner, G.   (2015). Dietary intake of energy, nutrients and water in elderly people living at home or in nursing home.  The Journal of Nutrition, Health & Aging; 19(3):
265–72.  Engelheart, S., Brummer, R. (2018).  Assessment of nutritional status in the elderly: a proposed
function-driven model. Food and Nutrition Research. Eesti Statistika Andmebaas  
http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=SK110 Fávaro-Moreira,   N.,   Krausch-Hofmann,S.,   Matthys,   C.,Vereecken,   C.,   Vanhauwaert,   E.,
Declerc, A., Bekkering,G.,  Duyck., J. (2016). Risk Factors for Malnutrition in Older Adults: A
Systematic Review of the Literature Based on Longitudinal Data. Advances in Nutrition.
https://doi.org/10.3945/an.115.011254  Granic,   A.,   Jagger,  C.,   Davies,   K.,   Adamson,   A.,   Kirkwood,   T.,   Hill,   T.R.,   Siervo1,   M.,
Mathers, J.C., Avan, A., Sayer1, A. A. (2016). Effect of Dietary Patterns on Muscle Strength and
Physical Performance in the Very Old: Findings from the Newcastle 85+ Study. PLoS ONE 11(3):
1-17. Kennelly,   S.,   Kennedy,   N.,   P.,   Rughoobur,  G.   F.,   Slattery,   C.   G.,   Sugrue,   S.  (2010).   An
evaluation of a community dietetics intervention on the management of malnutrition for healthcare
professionals. Journal of Human Nutrition & Dietetics. 23 (6), 567-574. Lorefalt, B., Granerus, A.-K., Unosson, M. (2006). Avoidance of solid food in weight losing older
patients with Parkinson’s disease. Journal of Clinical Nursing, 15, 1404–1412. Maser, M., Kiisk, L., Oona, M., Sooba, E., Vaask, S., Vihalemm, T.  (2008). Eaka inimeste
toitumine ja kehaline aktiivsus. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts. 28
https://intra.tai.ee/images/prints/documents/130165169139_Eakate_inimeste_toitumine_ja
_kehaline_aktiivsus_est.pdf (20.03.2014). Mitrea, L., S. (2008). Gerontology. Ontario: Natural Medicine Books  Saks, K.,  Maimets, T.,  Tamm, R., Uibo, R.,  Pääsuke, M.,  Tulviste, T.,  Soots, A., Sakkeus, L.,
Tambaum,   T.,     Medar,  M.,     Tulva,   T.,   Murov, A.,   Kaasik,  A.-E.,   Sõmer-Kull,   S.  (2016). 9


Gerontoloogia. Õpik kõrgkoolidele. Tartu Ülikooli Kirjastus. Timonen,   V.  (2008).   Ageing   Societies:   A  Comparative   Introduction.   Open   University   press:
Buckingham.  Volkert, D., Beck, A., Cederholm, T., Cruz-Jentoft, A., Goisser, S., Hooper, L., Kiesswetter, E., 
Maggio, M., Raynaud-Simon, A., Sieber, C., Sobotka, L.,  Asselt, D., Wirth, R., Bischoff, S. 
(2019). ESPEN Guideline on Clinical Nutrition and Hydration in Geriatrics. European Society for 
Clinical Nutrition and Metabolism. 10


Kasutatud allikate otsingustrateegia Andmebaas Piirangud Otsingusõnad Artiklite arv Kasutatud artiklid Ebscohost:   Medline, Health   Source: Nursing/Academic Edition,   Academic Search Complete Linked   Full   text Date   of publications 2015-2019 Elderly   and nutrition   and leisure and nursing  182 1 Google Scholar Custom   range 2015-2019 Sort by relevance Search   English pages, articles Elderly   and nutrition disorders and nursig 708 2 PubMed In English  Since 2015-2019  Full text Elderly   and nutrition disorders and   nursig   and ageing 679 1 MEDLINE Full text  English language  Abstract Available  2015-2019  Elderly   and nutrition disorders and   nursig   and ageing 129 1  11

Document Outline

• SISSEJUHATUS
• 1. SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING
• 2. SÖÖMIST JA JOOMIST MÕJUTAVAD TEGURID JA HAIGUSED EAKATEL
• 3. ÕENDUSABI EAKALE INIMESELE
• 4. ARUTELU
  • Inimese vananedes teeb tema keha läbi mitmeid olulisi järk-järgulisi muutusi. Hormonaalsete muutuste ja vähenenud kehalise aktiivsuse tagajärjel hakkab keha lihasmass vähenema, rasva osakaal aga suurenema. Lihasmassi kahanedes väheneb ainevahetuse kiirus ning selle tagajärjeks on toiduenergia väiksem vajadus. Kui toiduenergia tarbimist järk-järgult ei vähendata ja kui ka füüsiline aktiivsus väheneb, on tulemuseks kehakaalu soovimatu tõus. Samas võib osadel vanematel inimestel, eriti üle 80 aastastel, tekkida tervislikest jt põhjustest tingituna probleeme piisava hulga toidukalorite saamisega.
• KASUTATUD KIRJANDUS
• Kasutatud allikate otsingustrateegia