Riigikogu (0)

29.04.2009
Eesti riigikogu.

Sisukord
Sisukord......................................................................2lk
Sissejuhatus................................................................3lk
Riigikogu ajalugu........................................................................4-6lk
Sissejuhatus
Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. 
Järgnes Saksa okupatsioon Eestis. 1918. aasta novembris algas Vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu. Rahuleping sõlmiti Venemaaga 1920. aasta 2. veebruaril. 
Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.-7. aprillini , kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. 
1920. aasta põhiseaduse alusel oli Riigikogu riigi kõrgemate organite seas tähtsaim. Riigikogu oli ühekojaline, sajaliikmeline, keda hääleõiguslikud kodanikud valisid kolmeks aastaks üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse alusel. 
I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond (22), Põllumeeste Kogud (21), Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (18). 
II Riigikogu valiti 1923. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (23), Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (15) ja Tööerakond (12). 
III Riigikogu valiti 1926. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (24), Põllumeeste Kogud (23) ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus (14). 
IV Riigikogu valiti 1929. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (25), Põllumeeste Kogud (24) ning Asunikkude, Riigirentnikkude ja Väikepõllupidajate Koondus (14). 
V Riigikogu valiti 1932. aasta mais. Suuremad erakonnad olid Põllumeeste Kogud ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondus (42), Rahvuslik Keskerakond (23) ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (22). 
1934. aasta jaanuaris hakkas kehtima uus põhiseadus. Märtsis kehtestati kaitseseisukord ja katkestati Riigikogu tegevus ning algas nn vaikiv ajastu. 
1934. aasta 2. oktoobril lõpetas Vabariigi Valitsus Riigikogu istungjärgu ja Riigikogu viiendat koosseisu enam kokku ei kutsutud. 
1935. aasta 6. märtsil keelati erakondade ja poliitiliste ühingute tegevus. 
1937. aasta veebruaris astus kokku Rahvuskogu, kes sama aasta 28. juunil võttis vastu uue põhiseaduse. 
VI Riigikogu valimised toimusid uue põhiseaduse alusel 1938. aasta veebruaris. Riigikogu oli kahekojaline ( Riigivolikogu ja Riiginõukogu). Riigivolikogu 80 liiget valiti enamusvalimiste (majoritaarsel) põhimõttel. 
1940. aasta 17. juunil okupeeris Eesti Vabariigi Nõukogude Liit. 
1941. aastal okupeeriti Eesti Saksamaa ja 1944. aastal uuesti Nõukogude Liidu poolt. 
Vahetult enne Nõukogude okupatsiooni 1944. aasta septembris tegutses põhiseadusele ning peamiselt V ja VI Riigikogus tegutsenud poliitilistele jõududele tuginev rahvuslikult meelestatud Vabariigi Valitsus. Valitsusliikmed, kes ei saanud põgeneda, vangistati. 
Järgnes pool sajandit kestnud Nõukogude okupatsioon, mil küll toimusid valimised Ülemnõukogusse, kuid need ei olnud demokraatlikud. 
Ülemnõukogu valimised 1990. aastal toimusid põhimõtteliselt demokraatlikel alustel. Juba eelmine Ülemnõukogu oli võtnud vastu mitmed otsused ja seadused, mis rajasid teed iseseisvale riigile. 
Riigikogu ajalugu
I maailmasõja käik ja 1917. aasta revolutsioonilised sündmused Venemaal lõid Eestis võimaluse iseseisva riigi väljakuulutamiseks. 24. veebruaril 1918 loodi Eesti Vabariik. Järgnenud Saksa okupatsiooni tõttu sai riigi ülesehitamisele asuda alles novembris 1918. Lõpliku otsuse Eesti poliitilise kuuluvuse ja riikliku ülesehituse kohta pidi tegema Asutav Kogu.Asutava Kogu valimised Vabadussõja rindel 5. aprillil 1919 Setumaal Rozikovo külas.Asutava Kogu valimised toimusid 5. - 7.aprillini 1919. Valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit (K. Päts oli Ajutise Valitsuse pea- ja sõjaminister), Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid . Valimisaktiivsus oli kõrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) 
Valimised näitasid, et rahvas hääletas iseseisva demokraatliku Eesti Vabariigi poolt. 
Asutava Kogu liikmeteks olid paljud hilisemad Eesti Vabariigi riigitegelased: K. Eenpalu, J. Jaakson , J. Kukk, A. Piip , K. Päts, A. Rei, O. Strandman , J. Teemant, J. Tõnisson ja J. Uluots. 
Asutavas Kogus oli 25 juristi , 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 põllumeest, 3 õpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliõpilast ja teiste elualade esindajaid. 
Saadikute hulgas oli 7 naist.Asutava Kogu avamine Estonia kontserdisaalis 23. aprillil 1919.23. aprillil 1919 kogunes 120-liikmeline Asutav Kogu avakoosolekule Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja valis oma esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. Asutav Kogu moodustas uue valitsuse, mida juhtis tööerakondlane Otto Strandman.Nüüd on Eesti rahwa suweräänse tahtmise esitajal, 
Eesti Asutawal Kogul ,
otsustada, milline peab olema Eesti riikline kord, missugused 19. mail 1919. aastal võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti iseseisvusest "Eesti Asutava Kogu seletus Eesti riiklisest iseseisvusest ja rippumatusest". Selle dokumendiga anti maailmale teada eesti rahva tahe ja see andis juriidilise aluse Eesti diplomaatidele võitluses Eesti Vabariigi tunnustamise eest. 
4. juunil 1919. aastal võttis Asutav Kogu vastu "Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra". Sellega kuulutati kõrgeimaks võimuks rahvas ja selle teostajaks Asutav Kogu. Seadustati enamik seniseid riigiõiguslikke akte . Asutav Kogu määras ametisse valitsusi ja võttis vastu nende tagasiastumispalveid, määras riigi eelarve ning otsustas sõja ja rahu küsimusi. Seega tegutses Asutav Kogu kui parlament . 
Asutav Kogu valiti ja tegutses Vabadussõja ajal (algas 28. novembril 1918 Punaarmee kallaletungiga). Rahuleping Nõukogude Venemaaga (allkirjastatud 2. veebruaril 1920 ja ratifitseeritud Asutavas Kogus 13. veebruaril 1920) pani aluse Eesti Vabariigi rahvusvahelisele tunnustamisele. 
10. oktoobril 1919 võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, mis oli üks radikaalseimaid tollases Euroopas. Mõisamaad riigistati, tükeldati ja anti väikepõllupidajatele. Maaseadus vastas täielikult rahva ootustele. Vabadussõda muutus nüüd tõepoolest sõjaks oma maa pärast. 
15. juunil 1920 aastal võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse. Selle järgi korraldati Eesti elu järgneva 14 aasta jooksul. Kõrgeima võimu kandja - rahvas sai oma tahet teostada läbi parlamendi valimise, rahvahääletuse ja rahvaalgatuse õiguse. Riigi esinduskogu nimeks sai Riigikogu, mis oli ühekojaline ja sajaliikmeline. Presidendi institutsiooni ei loodud, esindusülesandeid täitis peaminister , keda nimetati riigivanemaks. Valitsuse määras ametisse ja vabastas ametist Riigikogu, valitsus oli parlamendi ees vastutav . Asutav Kogu pidas viis istungjärku, s.o 170 istungit, võeti vastu üle 800 seaduse. Näiteks võeti vastu avalike algkoolide seadus, mis pani aluse haridusreformile, seisuste kaotamise seadus, mis lõi riigis uue õiguskorra alused, ja perekonnaseisuseadus, millega kirik lahutati riigist jne. Saadikud läkitasid tervitusi, arutasid teaduse ja kultuuriga seotud muresid, esitasid järelpärimisi valitsusele, jälgisid välispoliitilisi sündmusi ja avaldasid nende suhtes oma arvamust. 20. detsembril 1920 lõpetas Asutav Kogu oma töö ja ametisse astus I Riigikogu.
XI Riigikogu
4. märtsil 2007 valis Eesti kodanikkond XI Riigikogu. Riigikogu käis valimas 555 463 kodanikku 897 243 hääleõiguslikust kodanikust, mis on 61 protsenti. Riigikokku kandideeris 975 kandidaati . 11 üles seatud erakonna nimekirjas kandideeris 968 inimest ja 7 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond , kes sai 153 044 häält (27,8 %) ja Eesti Keskerakond, kes kogus 143 518 häält (24,1 %). Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ette nähtud viie protsendi künnise ületasid kuus erakonda - Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
XII Riigikogu valitakse 6. märtsil 2011.a.
Riigikogu ülesanded
Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm.
Riigikogu liikmed

Jaak Aab
2.  Rein Aidma
3.  Peep Aru
4.  Hannes Astok
5. Ivi Eenmaa
6. Enn Eesmaa
7. Eldar Efendijev
8. Ene Ergma
9. Igor Gräzin
10. Andres Herkel
11.  Kaia Iva
12. Tõnu Juul
13. Helmer Jõgi
14. Raivo Järvi
15. Mart Jüssi
16. Helle Kalda
17. Lembit Kaljuvee
18. Kalev Kallo
19. Ene Kaups
20. Urmas Klaas
21.  Valeri Korb
22. Kalev Kotkas
23. Peeter Kreitzberg
24. Jaan Kundla
25. Tiit Kuusmik
26. Tõnis Kõiv
27.  Tarmo Kõuts
28.  Kalvi Kõva
29. Kalle Laanet
30. Mart Laar
31. Lauri Laasi
32. Valdur Lahtvee
33. Heimar Lenk
34. Margus Lepik
35. Jürgen Ligi
36. Väino Linde
37. Aleksei Lotman
38. Inara Luigas
39. Lauri Luik
40. Ott Lumi
41. Maret Maripuu
42.  Jaanus Marrandi
43. Silver Meikar
44. Maret Merisaar
45. Marko Mihkelson
46. Sven Mikser
47. Tatjana Muravjova
48. Aadu Must
49. Leino Mägi
50. Tarmo Mänd
51. Eiki Nestor
52. Erki Nool
53. Mart Nutt
54. Kristiina Ojuland
55. Tiina Oraste
56. Kalle Palling
57. Keit Pentus
58. Heljo Pikhof
59. Marko Pomerants
60. Nelli Privalova
61. Jaanus Rahumägi
62. Mati Raidma
63. Jüri Ratas
64. Rein Ratas
65. Villu Reiljan
66. Urmas Reinsalu
67.  Mailis Reps
68.  Aivar Riisalu
69. Rain Rosimannus
70. Hannes Rumm
71. Paul-Eerik Rummo
72.  Taavi Rõivas
73.  Karel Rüütli
74. Indrek Saar
75. Jaak Salumets
76. Erik Salumäe
77.  Arvo Sarapuu
78. Vilja Savisaar
79.  Evelyn Sepp
80. Ain Seppik
81. Kadri Simson
82. Mark Soosaar
83. Imre Sooäär
84.  Marek Strandberg
85.  Olga Sõtnik
86. Jüri Tamm
87. Toivo Tootsen
88. Toomas Trapido
89. Mai Treial
90. Margus Tsahkna
91. Ester Tuiksoo
92. Peeter Tulviste
93. Marika Tuus
94. Toomas Tõniste
95. Ken-Marti Vaher
96. Lauri Vahtre
97. Toomas Varek
98. Trivimi Velliste
99. Vladimir Velman
100. Taavi Veskimägi
101.  Harri Õunapuu
6