Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juriidiline vastutus (1)

1 Hindamata
Punktid
JURIIDILINE VASTUTUS
Iseseisev töö
2011
Juriidiline vastutus
Juriidiline vastutus on seotud õigusnormidega ja see on toimepandud õigusrikkumiste eest. Juriidiline vastutus on riiklik sund, mis järgneb õigusrikkumisele. Meie ühiskonnas on igal Eesti kodanikul omad õigused ja kohustused. Samuti oleme teadlikud käskudest, mida tohib teha, mida mitte. Paraku on meie seas inimesi, kes eiravad käske ja seetõttu tekitavad nad nii endale probleeme kui teistele. Juriidiline vastutus on isiku kohustus vastuvaidlematult täita talle seaduse alusel, seadusega sätestatud korras pandud konkreetne kohustus. Ja juriidlilist vastutust liigitatakse nelja alamrühma:

Kriminaalvastutus on kõige lihtsamini öeldud – kuritegu . Kuritegu on karistatav tegu, tegevus või tegevusetus, mille eest on ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Kuriteod on ühiskonnale kõige suuremat ohtu kujutavad õigusrikkumised, mille tõttu võib inimene kaotada elu kas piinapingis või eluaegse vanglakaristusega. Eestis kasutatakse piinapingi asemel eluaegset vanglat.
Kriminaalvastutus ehk kuritegu on üldjuhul üksnes tahtlik tegu, aga teatud juhtudel võib ka ettevaatamatusest toime pandud tegu olla kuritegu. Meie riigis on kahjuks inimesi, kes istuvad joobes peaga autorooli ja selle tagajärjel võib juhtuda traagiline õnnetus. Samuti on neid, kes ei saa oma elu korda ja nad peavad teise elusid rikkuma. 30.09.2011 avalikustati Reporteri uudistes kurb lugu, kus abikaasa ja 2 last kaotasid oma ema. Naine oli läinud poodi toitu ostma, koduteel oli teda rünnanud narkomaan ja naist raudkangiga pähe löönud ning temalt raha röövinud. Naine suri kaks päeva hiljem haiglas ja maha jäid temast pereisa ja kaks noores eas last. Narkomaan sai kriminaalkaristuse, peab vastutama kuriteo eest, mille toime pani, kuid naist see tagasi ei too.
Kriminaalvastutuse alla käib ka valedokumendi kasutamine, võltsimine ja enda dokumendi teisele kasutusele andmine ning
libakontode kasutamine. Väga suur skandaal on tavaliselt ööklubides, kus noored, kes on alaealised , kasutavad kas vanema õe või sõbranna dokumenti. Võõra dokumendi kasutamine, dokumendi võltsimine ja enda dokumendi teisele kasutada andmine on kriminaalkorras karistatav!
Internetis on leida palju erinevaid suhtlusportaale, kus on võimalik leida omale tuttav, kaaslane . Paraku on juhuseid, kus teisel pool Internetti suhtlev nooruk ei olegi see, kellena ta end iseloomustab. Meedias on olnud juttu ja saateid, kus inimene pressib teiselt inimeselt interneti teel raha välja või ta müüb mingit eset,toodet, mida pole olemaski. Noorte seas oli väga kuulus suhtlusportaal www. rate .ee. Valeidenditeeti kasutav tundmatu isik meelitas võõra neiu või noormehe pildiga noori suhtlema ja hiljem pressis neilt raha välja või midagi muud. Õnneks on 2009.aastast internetiportaalides libakontode tegemine kriminaalkuritegu, mille eest võib isegi vangi sattuda.
Haldusvastutus on väärtegu, mille eest karistatakse isikut kas rahatrahviga või arestiga. Väärtegu on tavaliselt kergem karistus kuriteoga võrreldes. Väärtegude hulka võib nimetada kergemaid liiklusrikkumisi: kiiruse ületamine, turvavööta sõitmine, valekütuse kasutamine, varastamine. Aktuaalne teema on hiljuti kiirust ületanud Edgar Savisaare kohta. 90 km/h alas sõitis tema 137 km/h tunnikiirusega. Liiklusseaduse järgi karistatakse mootorsõidukijuhti, kes ületab lubatud sõidukiirust 41-60 km/h, rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne kuuni . Savisaare karistust pole hetkel teada, aga kuna see kiirusevahe oli suur, siis arvan, et ta peaks oma karistuse õiglaselt kätte saama.
Varaline vastutus näeb ette karistusena kahju hüvitamise varalise rikkumise korral või lepingute rikkumisel. Ma töötan asutuses, kus minu kasutusse on antud kohver, mapp ja selle sees erinevad blanketid , joonised ja dokumendid . Nende rikkumise või kadumise korral on minu kohustus ettevõttele maksta leppetrahvi. Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul kui see on sõlmitud kirjalikult, see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud , töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil, on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris, tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.
Distsiplinaarvastutus on tööõigusrikkumine, mis seisneb töölepingust tuleneva kohustuste rikkumises. Distsiplinaarsüüteod on kohustuse töötajapoolne süüline täitmama jätmine või mitte nõuetekohane täitmine, samuti tööl joobnuna viimimine.Samuti on ta süüline tegu, mille tõttu töötaja kaotas tööandja usalduse.
Ja on ka vääritu tegu, milles on süüdi töötaja, kelle tööülesandeks on noori õpetada või kasvatada või riigi, kohaliku omavalitsuse ametiasutuse abiteenistuja.
Distsiplinaarkaristused on noomitus ja see peaks olema kirjalik, sest suulist noomitust ei saa lugeda distsiplinaarkaristuseks antud seaduse mõistes.
Rahatrahvi võib töötaja saada, kuid mitte üle töötaja kümnekordse päevapalga. Siis võib teda töölt kõrvaldada palgamaksmise peatamisega, kuid mitte üle kümne järjestikuse graafikujärgse tööpäeva.
Töölepingu lõpetamine töölepingu seaduse paragrahvi 86 punkti 6 alusel-töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel,
Punkti 7 alusel-töötaja suhtes usalduse kaotamisel ja punkti 8 alusel-töötaja vääritu teo tõttu.
Sellest lähtuvalt võime tõdeda, et käskudest tuleb kinni pidada, nende eiramiste puhul teeme iseendile ja ka teistele kahju. Lõpptulemuseks peame kahjude eest ise tasuma ja selleks ongi paika pandud juriidiline vastutus.
Juriidiline vastutus #1 Juriidiline vastutus #2 Juriidiline vastutus #3 Juriidiline vastutus #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor krischne Õppematerjali autor
Kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Õigusrikkumised ja juriidiline vastutus
3
docx

Õigusrikkumised ja juriidiline vastutus

(7.2 -7.5) Lk 93-100 Õiguspärane käitumine ­ õigusnormidega ettenähtud kohustuslik,soovitav või lubav õigussubjekti käitumine. Siia kuulub ka käitumine, mis pole õiguslikult reguleeritud. Õigusrikkumine ­ käitumine, milles subject eirab õigusnormidega kehtestatud keeldu, ei täida oma juriidilist kohustust või ületab tema käitumisele õigusnormidega lubatud piirid. Õigusrikkumine ­ juriidiline fakt, mis kujutab süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Õigusrikkumise koosseis: 1) Käitumise subjekt - Õigusrikkuja, kelleks on õiguslikus suhtlemises osalev isik, kes omab õigussubjektsust ja deliktivõimet. - Mitmesugused organisatsioonid oma pädevuse ületamisel 2) Käitumise subjektiivne koosseis - subjekti suhtumine oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse.

Õiguse alused
Õigusõpetus teooria 1
4
doc

Õigusõpetus teooria 1

sageli teataval viisili ülesehitatud õigusnormide kogumit ja õigusasutuste süsteemi. 3. õiguse allikad Õigusvorm (e. õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud v tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajalooloise arengu protsessis on õigusvõrmidena olnud kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. 4. õigusakt Õigusakt on juriidiline dokument, millel on õiguslik tähendus, toob kaasa teatud õiguseid ja kohustusi. Õigusakt on pädeva organi või ametiisiku poolt vastuvõetud kirjalik otsus, millega luuakse, lõpetetakse või muudetakse õigussuhteid. Õigusakt võib olla: 1)õigust loov akt ehk üldakt 2)üksikakt 5. seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Seadus on seaduse vormis seadusandliku võimu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusvõim

Õigusõpetus
TTU õigusõpetus
12
pdf

TTU õigusõpetus

................................ 4 11. Määruse jõustumine ................................................................................................................................ 4 12. Riigi Teataja ja selle osad........................................................................................................................ 4 13. Õigussuhe ja selle elemendid .................................................................................................................. 4 14. Juriidiline fakt ja selle liigid.................................................................................................................... 4 15. Õigusrikkumine ja selle tunnused ........................................................................................................... 4 16. Juriidiline vastutus ja selle liigid ............................................................................................................. 5 17. Õiguse realiseerimine ja selle vormid .................

Õigusõpetus
Õiguse alused konspekt
25
doc

Õiguse alused konspekt

eraisiku või riigi suhtes. Nt saada juhiluba, kui eksamid on tehtud, arstitõend olemas jm nõuded täidetud 3 5. ISIKUD ­ÕIGUSSUBJEKTID Isikuid on kahte liiki 1. Füüsilised isikud- inimesed. 2. Juriidilised isikud ­ asutused Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist iskut iseloomustavad teovõime ja õigusvõime. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. 1.Füüsilise isiku õigus-ja teovõime. Õigusvõime TsÜS § 7 lg 1, 2: Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on piiramatu ja ühetaoline õigusvõime (TsÜS § 7 lg 1)

Õigus
Õigusõpetus XI - tööõigus
12
doc

Õigusõpetus XI - tööõigus

Kohus vi töövaidluskom võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlemisel. TSÜs. Töövaidluskom on kohtu eelne sõltumatu indiv töövaidlusi lahendav organ. Töövaidlusi kom luuakse kohaliku tööinspektsioonide juures. TVK arvu määrab TVK director. TVKsse kuuluvad töötaja ja tööandja esindajad võrdsel arvul, TVK juhataja. TVK juhataja on tööinspektsiooni ametnik. Juhataja nim ametisse sotsiaal minister. Peab olema kõrgem juriidiline haridus. Töötaja ja tööandjate esindajad esindatakse komisjoni koosseisu töötajate ametite ja kutseliitude ja tööandjate keskliidu juhatuse poolt, tööinspektsiooni poolt määratud arvul. Vastavalt ITVLS pg 8 teeb TVK otsuse arutamise päeval häälte enamusega, kus juhataja hääletab viimasena. Kui keegi on eri arvamusel siis see lisatakse TVK otsusele. TVK otsus tehakse osapooltele teatavaks 5 tööpäeva jooksul. Peale otsuse langetamist.

Õigusõpetus
Õiguse alused konspekt
88
doc

Õiguse alused konspekt

Liigitamine rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: · Kriminaalõiguslikud sanktsioonid ­ kuritegude eest, karistusseadustik, kohtu poolt rakendatavad · Haldussanktsioonid ­ väärtegude eest, karistusseadustik, rakendab politsei, amet, inspektsioon · Distsiplinaarsanktsioonid ­ töölepingu süüteod, kohaldab tööandja või volitatud isik · Varalised e tsiviilõiguslikud ­ lepingus ettenähtud vastutus, rakendab suhte teine pool 12 Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud ­ ühene, täpne ja konkreetne valikuvõimaluseta sunnivahend · suhteliselt määratletud ­ fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata ­ jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi: · lihtsanktsioon ­ üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni mittetäitmise eest

Õiguse alused
Karistuse mõiste ja selle liigid
12
doc

Karistuse mõiste ja selle liigid

Eesti Maaülikool Metsandus-ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õigusõpetus Karistuse mõiste ja selle liigid Koostas: Eduard Parts, Jaanus Anni, Eve Pohlak Juhendas: lektor Marek Ranne Tartu 2008 Karistuse mõiste Karistus (ladina keeles poena). Kirjakeele seletussõnaraamatu järgi on karistus «kuriteo, üleastumise, halva käitumise vms. puhul rakendatav kasvatus- või mõjutusvahend, nuhtlus; süüdi oleva isiku suhtes kohtulikult rakendatav sanktsioon» Karistuse sisulise ja täpse definitsiooni annab Kriminaalkoodeksi § 20 lg 1: «Karistus on sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel, ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises [Kriminaalkoodeksis] ettenähtud ulatuses.» Karistuse eesmärk Karistuse eesmärk ei ole füüsil

Õigusõpetus
Õiguse alused põhjalik konspekt
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

volitatud isik. 4. Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid on mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest. Sanktsioonide iseloom sõltub sellest, kas üleastumine 11 Õiguse alused seisnes lepingu rikkumises või toimus kahju tekitamine lepinguvälises suhtes kahju tekitamisena. Lepingu rikkumisele järgneb lepingus ettenähtud vastutus ja seda rakendab suhte teine pool. Kahju tekitaja peab teisele isikule takitatud kahju hüvitama. Sanktsiooni määratluse astme järgi eristatakse absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata sanktsioone. 1. Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon kujutab üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit. Nt ennistavad sanktsioonid

Õiguse alused




Meedia

Kommentaarid (1)

anzelika1500 profiilipilt
21:19 11-05-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun