IT õiguse eksam, 27 küsimust ja vastust (0)

1.Rentimise mõiste. Rentimine käesoleva seaduse tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgil.
2.Laenutamise mõiste. Laenutamine käesoleva seaduse tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks üldsusele avatud asutuse kaudu otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgita.
3.Piraatkoopia mõiste. Piraatkoopia käesoleva seaduse tähenduses on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste omaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava pakendiga või ilma selleta.
Piraatkoopiaks loetakse ka teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti selline koopia, mis on reprodutseeritud välisriigis teose autori, tema õiguste omaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja loal, kuid mida levitatakse või kavatsetakse levitada Eestis ilma autori, tema õiguste omaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja loata.
4.Piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia müük, rentimine, müügile pakkumine või rendile pakkumine, samuti piraatkoopia ladustamine , hoidmine või edasitoimetamine ärilisel eesmärgil.
5.Vastutus. 81 2 Õiguste teostamist käsitleva teabe kõrvaldamine või muutmine
(1) Autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja õiguste teostamist käsitleva elektroonilise teabe muutmise või kõrvaldamise eest; samuti teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti või andmebaasi, millelt on loata kõrvaldatud õiguste teostamist käsitlev teave või on seda muudetud, levitamise, edastamise , üldsusele suunamise, üldsusele kättesaadavaks tegemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
81 3 Autori või teose esitaja isiklike õiguste rikkumine
(1) Autori või teose esitaja isiklike õiguste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
81 4 Autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja varaliste õiguste rikkumine
(1) Autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja varaliste õiguste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
81 5 Autoriõiguse seadusega ettenähtud tasu maksmisest kõrvalehoidumine
(1) Tasu maksmata jätmise eest kujutava kunsti teose originaali edasimüümisel, samuti audiovisuaalse teose või teose helisalvestise isiklikuks reprodutseerimiseks mõeldud salvestusseadme või tühja salvestusvahendi tootmisel, importimisel, müümisel või Euroopa Ühenduse sisesest riigist Eestisse toomisel isiku poolt, kes on selleks seaduse alusel kohustatud, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
81 6 Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 812–815 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 812–815 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus.
(3) Käesoleva seaduse §-s 812 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitseamet .
(4) Käesoleva seaduse §-s 815 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Maksu- ja Tolliamet .
(5) Politseiasutus või kohus konfiskeerib käesoleva seaduse §-des 812–814 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme.
81 7 Autoriõiguste ja autoriõigustega kaasnevate õiguste tsiviilõiguslik kaitse
(1) Autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja võib teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda:
1) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043;
2) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1055;
3) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037 ja 1039 .
(2) Kui teos või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekt on autoriõigusakte rikkudes avalikustatud, reprodutseeritud, levitatud, muudetud jne, võib õigustatud isik nõuda:
1) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti taastamist esialgsel kujul;
2) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti koopia muutmist spetsiifiliste vahenditega või
3) piraatkoopia hävitamist.
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 2 ja 3 sätestatut ei kohaldata arhitektuuriteose suhtes.
(4) Piraatkoopia üleandmine autorile, autoriõigusega kaasnevate õiguste omajale või nende esindajale ei ole lubatud.
6. Piraatkoopia tuvastamine ja selle edasise käibe tõkestamine
(1) Tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetluses ning väärteomenetluses lähtutakse teose koopia käsitamisel piraatkoopiana:
1) autori, tema õiguste omaja, autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja või nende esindajate poolt antavatest ütlustest, esitatavatest dokumentidest, teose legaalsest koopiast või muudest eelnimetatud isikutelt lähtuvatest faktilistest andmetest või
2) autoriõigusega kaasnevate õiguste objektil või selle pakendil nõuetekohase erimärgistuse puudumisest.
(2) Piraatkoopia konfiskeerimist kohaldatakse, sõltumata karistuse kohaldamisest.
(3) Piraatkoopia konfiskeerimist kohaldatakse, sõltumata asjaolust, kellele see piraatkoopia kuulus.
(4) Arhitektuuriteose ebaseadusliku koopia suhtes konfiskeerimist ei kohaldata.
(5) Konfiskeeritud piraatkoopia hävitatakse.
(6) Heauskselt piraatkoopia soetanud isikul on õigus esitada kohtusse hagi temale piraatkoopia müünud või muul viisil üle andnud isiku vastu.
7. Konfiskeeritud arvutisüsteemi edasine käitlemine
(1) Karistusseadustiku § 83 kohaselt konfiskeeritud arvutisüsteem antakse üle Haridus - ja Teadusministeeriumile.
(2) Haridus - ja Teadusministeerium kõrvaldab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud arvutisüsteemi osaks olevast arvutist sinna ilma autori või tema õiguste omaja loata installeeritud arvutiprogrammi ja annab selle arvutisüsteemi tasuta riigi-, munitsipaal- või avalik-õiguslikule õppeasutusele alaliseks kasutamiseks «tiigrihüppe» sihtprogrammi raames.
8. Süütegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.
(2) Süüteod on kuriteod ja väärteod .
9. Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
9.2Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest .
10.Kuritegude raskusastmed
(1) Kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod.
(2) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine.
(3) Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.
(4) Karistuse kergendamine või raskendamine käesoleva seadustiku üldosa sätete alusel ei muuda kuriteo raskusastet.
11.Rahaline karistus määratakse kuriteo puhul, rahatrahv määratakse väärteo puhul.
12.Rahalise karistuse piirmäärad. Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused
§ 44. Rahaline karistus
(1) Kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.
(2) Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot.
(3) Keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks .
(4) Päevamäära suurus väljendatakse kümne sendi täpsusega.
(5) Teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse kolmekümmend kuni kakssada viiskümmend päevamäära. Rahalist karistust ei mõisteta nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kellel ei ole iseseisvat sissetulekut.
(6) Rahalist karistust võib mõista ka lisakaristusena koos vangistusega, välja arvatud juhul, kui vangistus on asendatud üldkasuliku tööga.
(7) Rahalist karistust ei mõisteta lisakaristusena koos varalise karistusega.
(8) Juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse 3200–16 000 000 eurot. Rahalise karistuse võib juriidilisele isikule mõista ka lisakaristusena koos sundlõpetamisega.
(9) Käesoleva seadustiku eriosas sätestatud juhtudel võib kohus juriidilisele isikule mõista rahalise karistuse, mille suurus arvutatakse protsendina juriidilise isiku käibest kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelneval majandusaastal või juhul, kui isik on tegutsenud alla aasta, siis kriminaalmenetluse alustamise aastal. Mõistetava rahalise karistuse ülemmäär ei tohi sel juhul ületada käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud rahalise karistuse ülemmäära.
§ 45. Vangistus
(1) Kohus võib kuriteo eest mõista kolmekümnepäevase kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse .
(2) Kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule ei või mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta ega eluaegset vangistust.
§ 46. Juriidilise isiku sundlõpetamine
Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamisele, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine.
2. jaguVäärteo eest kohaldatavad põhikaristused
13. § 47. Rahatrahv
(1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.
(2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi 32–32 000 eurot.
§ 48. Arest
Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.
§ 156. Sõnumisaladuse rikkumine
(1) Kirjavahetuse ja sidevahendi abil edastatud sõnumi saladuse rikkumise eest – karistatakse rahalise karistusega.
(2) Sama teo eest isiku poolt, kes pääses sõnumi juurde oma tööülesannete tõttu, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
§ 157. Kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumine
Kutse- või ametitegevuses teatavaks saanud teise isiku tervist, eraelu või äritegevust puudutava teabe avaldamise eest isiku poolt, kellel on seadusest tulenev kohustus hoida sellist teavet saladuses, – karistatakse rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega.
§ 1571. Delikaatsete isikuandmete ebaseaduslik avaldamine
Delikaatsete isikuandmete ebaseadusliku avalikustamise, andmetele juurdepääsu võimaldamise või andmete edastamise eest omakasu eesmärgil või kui sellega on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
§ 1572. Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine
Teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või nende kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus , kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
§ 206. Arvutiandmetesse sekkumine
(1) Arvutisüsteemis olevate andmete või programmi ebaseadusliku muutmise, kustutamise, rikkumise või sulustamise, samuti arvutisüsteemi andmete või programmi ebaseadusliku sisestamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud elutähtsa valdkonna arvutisüsteemi vastu või kui sellega on tekitatud oluline kahju, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.
§ 2061. Terminalseadme identifitseerimisvahendi ebaseaduslik kõrvaldamine ja muutmine
(1) Elektroonilise side võrgus kasutatavas terminalseadmes identifitseerimisvahendi ebaseadusliku kõrvaldamise või muutmise eest ärilisel eesmärgil –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.
§ 207. Arvutisüsteemi toimimise takistamine
(1) Arvutisüsteemi toimimise ebaseadusliku häirimise või takistamise eest andmete sisestamise, edastamise, kustutamise, rikkumise, muutmise või sulustamise teel –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju või kui sellega takistatakse elutähtsa valdkonna arvutisüsteemi tööd või avalike teenuste osutamist, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.
§ 208. Nuhkvara , pahavara ja arvutiviiruse levitamine
(1) Nuhkvara, pahavara või arvutiviiruse levitamise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) vähemalt teist korda või
2) kui sellega on tekitatud oluline kahju, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.
(4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 83 sätestatule.
14. Nuhkvara on tarkvara , mis kogub arvuti kasutaja kohta isiklikku infot ilma sellest kasutajat selgesõnaliselt teavitamata. Nuhkvara võib isiklikku laadi infot koguda talletades kasutaja klahvivajutusi (key-loggerid), salvestades infot külastatud veebilehtede kohta või otsides seda kõvakettal olevatest dokumendifailidest. Nuhkvara levitamise eesmärgid võivad samuti olla üsna erinevad: alates kasutaja paroolide ja krediitkaardi numbrite varastamisest kuni külastatud veebiaadresside alusel kasutaja profiili koostamiseni, mille järgi saab kasutajale spetsiaalselt talle suunatud reklaami näidata. Sageli on n.vara peidetud mõne teise programmi sisse, mis programmi paigaldamisel nakatab arvuti. Nuhkvara (spyware)
Tarkvara, mille eesmärgiks on kasutajat informeerimata koguda kasutaja kohta igasugust infot. Siia gruppi kuuluvad näiteks keyloggerid - programmid millega kogutakse kasutaja paroole ja üritatakse neid kolmandatele osapooltele edastada .
15. PahavaraKurivara (ka kahjurvara, pahavara, õelvara) (inglise malware ) onarvutiprogramm, mis on kirjutatud spetsiaalselt selleks, et arvutit ilma selle kasutaja teadmata kahjustada või kuritarvitada. Virus, uss, trooja hobune, loogikapomm, reklaamvara, nuhkvara, paanikatarkvara. Satub arvutisse cd-plaadil, e-kirjaga, programmiga, dokumendiga, tuleb läbi puuduliku tulemüüri ise.
16.Miks tarkvarapiraatlus tekib Tarkvara on kallis, Lihtne kopeerida, Koopia kvaliteet on suht hea, Tarkvara ei peeta omandiks Mis on piraatlus …Tarkvara loata kopeerimine
17. Tarkvarapiraatluse vormid-*Kopeerimine oma tarbeks, *Võltsimine müügiks, *Tasuta kaasa...arvuti müügi juures*Teadlik levitamine*Tarkvara üürimine
18. Tarkvarapiraatluse tagajärjed....*Kannatab nii tootja kui tarbija*Tarbija=kõrgemad hinnad, väiksem toetus, vähem uusi tooteid*Tootja=vähem raha arenguks
19. BSA business software international Asutatud 1988, 3 tegevussuunda.... teadvustamine , koostöö seadusandliku võimuga, koostöö täidesaatva võimuga, Eestis alates 1996
20.Tarkvara ost Ostja ostab kasutusõiguse kellegi poolt seadusega kaitstud intellektuaalsele omandile...ka peale ostu on tarkvara omanik ikkagi tootja....ostja täielik omand on andmekandjad ja käsiraamatud
21. Kui igal tootel peab olema litsents .....Tähendab see, et* Iga toote kohta peab olema 1 komplekt autentsustunnuseid *Toodet tohib korraga olla kasutuses ainult niipalju, kui on litsentse *Igaühel on just talle sobiv litsents (koolide versioonid, suured nimelised litsentsilepingud)
22. Milles tunned legaalset tarkvara - *Jaemüük * Litsentsileping *Originaalkettad * Käsiraamat *Registr.kaart * Spets .autentsustunnistus COA *Mitmed marketingimaterjalid * Karbi spets tähistus ...hologramm, kleeps
23. ISKE on infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem. ISKE väljatöötamisel ja arendamisel on aluseks võetud Saksamaa BSI (saksa k. Bundesamt für Sicherheit in der Informationstechnik, inglise k. Federal Office for Information Security) avaldatav infoturbe standard – IT Baseline Protection Manual
24. Kellele on ISKE kohustuslik?ISKE on kohustuslik riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel kasutatavate infosüsteemide ning nendega seotud infovaradele turvalisuse tagamiseks.
25. ISKEs on kolm turbeastet: L (Low) – madal turbeaste *M ( Medium ) - keskmine turbeaste *H (High) – kõrge turbeaste
26. Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) koordineerib riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist, korraldab infoturbega seotud tegevusi ja käsitleb Eesti arvutivõrkudes toimuvaid turvaintsidente. RIA konsulteerib avalike teenuste osutajaid, kuidas oma infosüsteeme nõuetekohaselt hallata ja teostab nende üle järelevalvet. Lisaks on RIA Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendusüksus.
RIA on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas.
Ameti põhiülesanded on:
 1) järelevalve teostamine elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate infosüsteemide ning nendega seotud infovarade turvameetmete alalise rakendamise üle;
 2) riigi infosüsteemi ja Eesti kriitilise informatsiooni infrastruktuuri infoturbega seotud tegevuste korraldamine;
 3) Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemine ;
 4) järelevalve teostamine riigi infosüsteemi haldamist reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle;
 5) riigi infosüsteemi haldussüsteemi pidamine;
 6) riigi infosüsteemi andmevahetuskihi pidamine (arendamine ja haldamine);
 7) avaliku võtme infrastruktuuri toimimise koordineerimine ;
 8) Riigi infosüsteemi arendusprojektide koordineerimine ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamine ja osalemine;
 9) teabevärav „eesti.ee” pidamine;
 10) Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendusüksusena toimimine;
 11) baasinfrastruktuuri ja andmeside korraldamine;
 12) osalemine oma tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti tegevusvaldkondade eestikeelse terminoloogia korrastamises;
 13) osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel.
27. Oskusteabe know +how mõiste
Termin knowhow võeti esimesena kasutusele USA kohtupraktikas 1916 (kohtuasjas Durand v Brown ), seejärel ka teistes riikides. Rahvusvahelises litsentsipraktikas kas knowhowd ilma tõlketa või tähttähelises tõlkes. Tähtajalises tõlkes ingl k tähendab ..teadma kuidas.. või ..teadma kuidas midagi teha.. praktikas mõistetakse o s k u s t e a b e knowhow all tarvilikke tehnilisi teadmisi, kogemusi ja tootmissaladusi selleks, et litsentsiobjekti realiseerida. Oskusteabe alla kuuluvad ka teaduslik+tehnilised lahendused, mis on tehtud leiutise tasemel ja mis mingil põhjusel ei olnud patentitud ühes või teises riigis või üldse ei ole patentsed ühe või teise riigi patendiseaduse järgi (ravi, maitse, toiduained)