keda teenistusse kutsuda ja kes selleks ka sobilikud, vähem. http://www.err.ee/585453/jaanus-kangur-raakida-on-vaja-ent-mitte-vagivallast- vaid-vagivallatusest Refereering: Jaanus Kangur: rääkida on vaja, ent mitte vägivallast, vaid vägivallatusest Tsitaat: Jaanus Kangur ütleb, et rääkida on vaja, ent mitte vägivallast, vaid vägivallatusest Artiklis räägitakse vägivallast ja vägivallatusest. Jaanus Kangur tsiteerib: Olen veendunud, et traditsioonilised soorollid, mille puhul poisid kasvatataksegi härrasmeesteks ja tüdrukud daamideks, pigem toetavad vägivallatust. Jaanus räähib seal artiklis veel seda, et ta on vägivallatuse poolt eriti olukordades, kui üks osapool on nõrgem. Meesterahvas peab naisterahvasse suhtuma viisakalt ja lugupidavalt.
Midagi naisest, kunstist, kunstnikkudest... A.H.Tammsaare Tammsaare arutleb oma artiklis naiste rolli üle kunstis ja selle arengus. Ta tsiteerib Päevalehte, kus on öeldud, et naine mitte ainult meie kirjanduslist maitset, meie ilmavaadet ei aita sügavastada ja peenendada, vaid isegi poliitikalistes ja majanduslistes küsimustes meid vaimustada ja värskendada võib. Tammsaare aga ise ei paista selle väitega sugugi nõus olevat ja kogu artikli ulatuses üritab avstupidist tõestada. Ta toob välja ajaloolist vana Kreeka, teaduste ja kunstide
mitte ei viriseks kogu aeg, sest alles surmatunnil mõistetakse, et kui paljud asjad on tegelikult jäänud tegemata. Kuidas muutus Mitch nende teisipäevade vältel? Ta mõistis, et Morrie'l on õigus ja et ta on siiamaani talitanud risti vastupidi (ajas taga raha ja karjääri) ning tal oli lausa häbi seda tunnistada. Nende teisipäevade jooksul võttis ta omaks Morrie ideoloogia. Morrie tsiteerib korduvalt luuletaja W. H. Audeni mõtet: "Armastage või saage hukka". Kuidas seda mõtet tõlgendad? Nii, et armastus on üks elu põhiväärtusi ja ilma selleta on raske elada ning tunned, et elu on mõttetu. Tekib ka tunne, et pole seda, mille nimel elada. Mida arvas Morrie ühiskonna poolt kehtestatud väärtustest? Et need keskeduvad ainult materiaalsetele asjadele: raha, karjäär, rikkus. Tema arvates peaks
Arvo Pärt Lugesin läbi Arvo Pärdi kolm kõne ning kuulasin läbi mitu tema muusikateost. Kõige rohkem meeldis mulle tema kõnedest Tänukõne Eesti Muusikanõukogu heliloomingupreemia üleandmise puhul. Arvo Pärt tsiteerib seal Juhan Liiva: ,,hing helise - hing on sõnad''. Teda hämmastub sõnade võimust, et mis võimsad sõnad peavad olema, et need paneks hinge helisema. Iga muusikaline heli on ka sõna. Nii on ka muusikaga, need on sõnad, kuid tõsisemad ja teises võtmes aga muusikud unustavad selle tihti ja viskavad need ära, kuigi sellest oleks võinud tulla midagi suuremat. See oleks võinud olla justkui nurgakivi. Ta mainib seda kui saladust ja seetõttu unustataksegi seda, sest kõik seda veel ei tea
(2005) Õpetame lapsi mõtlema. BLOOMI TAKSONOOMIA BLOOMI TAKSONOOMIA TASAND MÄRKSÕNA KÜSIMUSED 1.Teadmised, Vaatleb, kordab, jätab meelde, Kes, millal, kus, kuidas..? meeldejätmine nimetab, kogub, visandab, leiab, Kirjelda...? Nt Varemõpitu pealkirjastab, tsiteerib, loetleb, toob meenutamine välja, tunneb ära, seostab, valib, kirjutab jne 2.Arusaamine, Tunneb ära, kirjeldab, selgitab, teeb Faktide ja mõtete valimine. mõistmine kokkuvõtte, jutustab, annab Jutusta oma sõnadega... . Materjali tähenduse ülevaate, sõnastab ümber, ennustab, Mis on .... peamine mõte?
see tähendab, et terve hulk kudesid on sünaptilises konkurentsis liiga nõrgalt esindatud.'' (Hoffmeyer 2014:401-402) 4 Keha signaal Jesper Hoffmeyer kirjutab Maxine Sheets-Johnstone'i väidest, nimelt arusaam, et liikumine ja puudutus on keele moodustamise aluseks ning pole võimalik rääkida ühtegi keelt, ilma et keha oleks selleks ette valmistatud. Seega, puudutamine ja liikumine on ühe mündi kaks poolt (Sheets-Johnstone 1990:135, viidatud Hoffmeyer 2014:432). Hoffmeyer tsiteerib Sheets-Jonstone'i:''kuna kõige lihtsamini formuleeritavad, pidevalt kasutatavad ja hõlpsasti mõistetavad signaalid on need, mis sarnanevad kehaliste käitumiste ja kogemustega, mis on kõigil mingi liigi isenditel ühised.''(Sheets-Johnstone 1999:126, viidatud Hoffmeyer 2014:435). 5 Inimene ja loom Teose autor märgib, et biosemiootika ei tunnista mingit essentsialistlikku vahetegemist inimolendite ja kõigi muude olendite vahel. Kõik olendid on semiootilised olendid, peamine
1. Kokkuvõte algab sellest, et inimene loeb teksti läbi ja saab sellest aru ehk mis on teksti tuum. 2. Kõige olulisema väljatoomine mitte teksti ümberjutustamine. 3. Kokkuvõte on objektiivne ehk ei ole kokkuvõtja tegija hinnang vaid kokkuvõte sellest, mis on selles tekstis öeldud. 4. Kokkuvõte ei ole tsitaatide kogum, see on oma sõnadega kokku võetud lugu. 5. Kui kokkuvõttes kasutatakse kellegi teise autori juttu, keda selle jutu autor tsiteerib ise, siis tuleb viidata. 6. Kokkuvõte on omaette tekst, mõistetav ilma algtekstita ehk ei kasutaks asesõnu vales kohas. 7. Kokkuvõte lugeja peab tekstist aru saama ilma põhitekstita. 8. Copy-paste ei tohi teha. 9. Kokkuvõte peab haakuma ning moodustama terviku. 10.Orginaaltekstides on mõttekordusi, kokkuvõttes vältida neid. 11.Kokkuvõttes lühike sissejuhatus ja taustaseletus, kohe minna asja juurde. 12
Tema loomingule on iseloomulik kammerlik väljenduslaad. Ta on loonud suurel hulgal kammermuusikat ning koorilaule. Ester Mägi loomingu allikaks on tihtipeale just rahvaviisid, millega tegelema suunas teda tema õpetaja Mart Saar. Mägi muusika on enamasti lüüriline. See on küll vaoshoitud, kuid ilmekas, tundeline, kuid ilma suurte tundepuhanguteta. Ester Mägi on elus väga palju kirjutanud kooriloomingut, kus tema väljendus toetub rahvaviisidele, mida ta siiski väga harva otseselt tsiteerib. Ühe oma suurimatest kooriteostest, ballaadi "Tuule tuba" pühendas Mägi oma õpetajale Mart Saarele, kelle loominguline suhe rahvalaulu on Ester Mägile olnud üheks tähtsamaks eeskujuks. Enamikku Mägi kooriloomingust iseloomustab väga ere ja koorile sageli üpris nõudlik harmoonia. Ester Mägi peenekoelist muusikat on Eestis imetletud ja armastatud juba pool sajandit. Teistes Balti riikides ja Venemaal hakati teda märkama ja hindama 1960. aastate keskpaiku. 1980.
Inimene ei suuda tajuda kõiki maailma objektiivseid seaduspärasusi, sest tal on kõigest viis meelt: kuulmine, nägemine, maitsmine, haistmine, kompimine. Nad ei suuda näha maailma nii, nagu näeb nahkhiir, kes liigub infrapunavalguse abil. Iial ei tunne nad seda, mida tunneb teine inimene, saavad kõigest arvata. Indiviidid ei saa näha maailma nii, nagu näevad kassid või koerad, me ei saa teada, mis nad mõtlevad või kas üldse mõtlevad. Camus' tsiteerib Sisyphose müüdis Karl Jaspersi:" See piiratus viib mind iseendasse, sinna, kus ma ei saa enam jääda objektiivse vaatepunkti varju, mida ma ainult esindan, sinna, kus ei mina ise ega teiste eksistents ei saa mulle enam vaatlusobjektiks olla." Eksistentsialiste leidub ka usklike seas ning nemad lahkavad elu absurdi küsimust läbi usu. Näiteks Soeren Kierkegaard, kelle töid
võtame ette elada ükski ja olla ilma seltsist, siis tehkem, et rahuldus oleneks meist endist; vabastagem end kõigist sidemeist, mis meid kinnitavad teiste külge, saavutagem enda üle see võit, et võiksime meeleldasa elada ükski ja elada lahedalt.“ Montaigne (1984: lk nr 334) Montaigne annab meile teada, et kui inimene on solitaarne, pole ta kehv ja vaene. Vastupidi, on ta enesejõukas ja sõltumatu. Filosoofi jaoks on arukas mees pole midagi kaotanud, kui ta ise on endal alles: Tema tsiteerib Tibullusi: „In solis sis tibi turba locis (Üksildates kohtades ole ise endale rahvahulgaks)“ Montaigne (1984: lk nr 335). Montaigne’i mõttes üksindus on vabadus. Montaigne ei poolda inimeste kinnisust ega eraklust. Vaid tema arvates, üksiolek on inimeste eest pagu, et mõelda ja analüüsida oma elu; see on koht, kus on võimalused ennesearenguks ja oma „Mina“ rikkastumiseks. „ Tuleb varuda endale tagakamber, mis oleks täiesti omaette, täiesti
õpetama igaüht, vaatamata sotsiaalsele positsioonile , peaasi, et õpilased oleksid agarad ja väsimatud. Ta õpetas oma õpilastele moraali, kõnkunsti, valimtsemist ja peeneid kunste. Õpetustes oli tähtis osa ka nn "kuuel kunstil?- tava, muusika, vibulaskmine, sõjavankri juhtimine, kalligraafiat ja arvutamist--- kuid moraalsust pidas ta kõige tähtsamaks. Konfutsiuse pedagoogilised meetodid on tabavad. Ta ei jutlusta aine sügavuti, selle asemel esitab ta küsimusi, tsiteerib lõike klassikute teostest, või kasutab vaimukaid võrdlusi, ja eeldab et õpilased jõuaksid õigete vastusteni. Konfutsius luges teistest hoolimist kutsumuseks ja missiooniks, mille eest peaks olema valmis surema. Poliitiline teooria Konfutsius`e poliitiline teooria tuleneb tema eetilisest teooriast ja parim valitsemine on see kui valitsetakse läbi inimeste loomuliku moraalsuse ehk enesedistsipliini- nende ren`i, selle asemel, et võtta altkäemaksu ja sundust kasutada
Ta on näinud Katagiri ei räpane, raske töö on koguda raha kurjategijate ilma kunagi saavad tunnustamist ta väärib. Ta on näinud ka ohverdusi Katagiri näha tema õed-vennad. Frog ütleb, et ei ole Tokyo ta oleks pigem tema kõrvale selles võitluses. Katagiri soovitab Frog on parem, keegi kes on tugevam, äkki võitluskunstide ekspert. Frog lained teda, öeldes, et ta teen võitlevad kuid vajab Katagiri moraalse toetuse. Konn on ka hirmunud ja ei soovi võidelda Worm, kuid ta tsiteerib Nietzsche maksiim, et "suurim tarkus on, et ei karda." Kuna lõplik kindlustunnet, Frog pakub lahendada kleepuv laenu olukorda Katagiri seotud äriühing nimega Big Bear Trading. Siis Frog flattens ennast ja pookoksad välja läbi ukse prao. Järgmisel hommikul, advokaat nõuab Katagiri öelda, et Big Bear tasuvad end ära kõik võlad, kui konn jääb ära. Frog jõuab Katagiri büroo lõunasöögi. Ta räägib Katagiri ei muretse, sest keegi teine ei saa teda näha. Nüüd, kui ta on
«See kleidi vajumine häiris ka sõnaseletamist: mõtlesin pidevalt selle peale, kui piinlik mul on,» kihistas Siret naerda. Harjutustöö Koostaja: Virgo 100 sekundi» mängija: «Saate produtsent mõjutas meid!» (67) «Kui tahate adrenaliini, minge Lasnamäele ja laske venelastel endale peksa anda. Kõik peavad valima suurima summa ja endale kindlaks jääma,» tsiteerib telesaate «100 sekundit» osaleja Sven Reimaa saate produtsendi sõnu, kes olevat enne salvestust tema sõnul mängijaid mõjutada püüdnud ja sellega teda endast välja ajas. Mis ajas saates osaleva Sven Reimaa valimatult sõimlema? Esmaspäevasest saatest «100 sekundit» jäi silma üks mängijatest, kes lasi saate lõpetuseks kuuldavale harvanähtavalt kirgliku ja lausa ropu sõnavalingu. «Täitsa p****s, noh! /.../ Kui kirjaoskamatutega mängid, siis ei olegi võimalik midagi teenida,
üksinda turvaliselt elama. Ta võib kukkuda, lisaks võib olla oht tulekahju tekkimiseks. Naaber, proua Tamm on jõuline naine, kes on töötanud kohtunikuna ja kohaliku kooli direktorina. Proua Tamme sõnul esindab ta terve küla arvamust ja nõuab Alice hooldekodusse paigutamist. Proua Tamm on arvamusel, et Alice on vaimselt ebastabiilne ning ei ole võimeline ise otsuseid vastu võtma. Proua Tamm tsiteerib vestluse käigus pensionile jäänud arste, ülikooli professoreid ning advokaate. Proua Tamm rõhutab ja nõuab Alice hoolekandele paigutamist ning peab seda sotsiaalhoolekande ülesandeks. 3 Laura-Roberta Ründva Alice'i probleemide hindamine ja analüüs Juhtumikorraldus saab alguse kliendi hindamisest. Alates esimesest kokkupuutest kliendiga
Peategelane Martin Justus on 45-aastane gmnaasiumi ajaloopetaja, ta on prast noorusaastate pinguid Peterburis ning Vabadussjas osalemist mnda aega elanud sna boheemlikku elu, elatudes klaverimngust kinodes ja lokaalides, kuid siis ennast n- ksile vtnud, likooli lpetanud ja abiellunud kena kuid vikekodanliku naisega, kellega tal on nd 16-aastane ttar, kelle ema meenutav keskprasus ning isikupratus isale muret teeb. Romaani tegevus algab kooli lpuaktusega, kus petaja Justus peab kne, milles tsiteerib Sokratest ning kutsub lpetajaid selle antiikfilosoofi kombel kike jrele mtlema ja analsima. Saame teada, et Justus on kolleegide poolt lugupeetud, kuid mitte eriti armastatud tema kinnise loomu ja vabamtleja maine tttu. pilasi pab ta konfliktide korral pigem mista ja kaitsta. Pettumuseks on talle, kui tubli ppuri esseed osutuvad plagiaadiks he vhetuntud vene ajaloolase tdest - see tuletab talle meelde, kui vhe on tema petusel igest elust ja eetikast tegelikku mju.
Paljud tema tööd on filosoofilistel teemadel ning tema filosoofiline mõte on tugevalt mõjutanud Katoli kirikut ning lääne filosoofiat üldiselt. Aquino Thomase peateos on „Summa Theologica“, kuigi see on lõpetamata, on see filosoofia ajaloo klassika ning lääne kirjanduse õks mõjukaim teos. See on mõeldud, kui käsiraamat algajatele teoloogias ning võtab kokku kõk peamised õpetused kirikus. Kogu töö vältel tsiteerib Thomas pühakirja, Aristotelest, Augustinust ja muid juudi, kreeka, islami ja kristlikke õpetlasi. Teoses esitatakse peaaegu kõik lääne kristlikku teoloogia punktid. Teemad järgivad tsükleid: Jumala olemasolu, loomine, inimene, inimese eesmärk, Kristus, sakramendid, tagasi jumala juurde. Raamat on samuti tuntud, selle viie Jumala olemasolu kinnitava argumendi poolest. Summa Theologica ei ole põhiline inspiratsioon tomismi
On ka palju teoseid, mis otseselt ei tegele repertuaariuuringutega, kuid mida saab siiski antud juhul arvesse võtta, sest neis on tihti viidatud repertuaariuuringutega seotud materjalidele nagu näiteks lavastuste personal ja selle suurus ning teatrihooned. Viimasel kahel dekaadil on aga järjest enam raamatuid keskendunud puhtalt repertuaariuuringutele ja teatritele endile. Siinkohal toob Rutter näiteks kõige olulisemad autorid ja teosed, mida järgnevalt artiklis mitmel korral tsiteerib: Reavley Gairi "Pauli lapsed" ("Reavley Gair's The Children of Paul's", 1982), Roslyn Knutsoni "Shakespeare'i teatri repertuaar" ("The Repertory of Shakespeare's Company", 1991), Scott McMillini and Sally-Beth MacLeani "Kuninganna mehed ja nende näidendid" ("The Queen's Men and their Plays", 1998), Mary Bly' "Kummalised neitsid ja süütud kuningannad" ("Queer Virgins and Virgin Queans on the Early Modern Stage", 2000), Andrew Gurri "Shakespeare'i teater" ("The Shakespeare
ümbritseb leiutati või kohandati meie omaenda ühiskonnas. Selle juurde tõi autor välja antropoloog Ralph Lintoni, kelle näide keskmisest ameeriklasest, kui enesekesksest ja „klapid peas“ suhtumisega inimesest, ideaalselt antud arvamust toetab. Rääkides armastusest ja sõprusest vastandab Macfarlane kahte isikut, tuntud kirjanikku Oscar Wilde ning Ameerika presidendi Jimmy Carteri ema Lillian Carterit, seoses vanemate armastusega laste vastu ning vastupidi. Alan Macfarlane tsiteerib ka Ameerika kunagist presidenti Roosevelti, kes on öelnud järgmist: „Ma kinnitan, et usun kindlalt – ainus asi, mida peame kartma, on hirm ise.“ Ning sellega Macfarlane ka nõustub. Usust rääkides mainib autor ära ka kaks tuntud filosoofi Michel de Montaigne ning Montesquieu. Raamatu üsna lõpus toob Macfarlane välja kirjaniku Douglas Adamsi ning sellega paneb ta ka suurepärase punkti oma teosele. Too välja ja esita teose peamised tulemused, järeldused, kokkuvõtted.
Teise teooria osas leiavad anarhistid, et "riik on tekkinud rikaste ja tugevate poolt vaeste ja nõrkade vastu suunatud pettusest", milleks ongi väide ühiskondlikust lepingust. See muutvat valitsuse juba iseenesest ekspluateerijast (Goodwin 1994: 574). Ühiskondliku lepingu teooriat on teravalt kritiseerinud ka feministid, eelpooltoodule analoogiliselt. Koos valitsusega kritiseeritakse ka natsionalismi, selles nähakse püüdu oma territooriumi laiendada. Goodwin tsiteerib siinkohal William Godwini, kes arvab, et "[r]ahvus ei ole loomulik sotsiaalne üksus ja see tuleks jagada isemajandavateks kogukondadeks, millel pole territoriaalseid ambitsioone" (Godwin 1971: 210-214). Mainisin, et valitsuse osas olid sarnasel seisukohal ka marksistid. Küll oldi aga eri arvamusel küsimuses, kuidas oma seisukohti ellu viia. Anarhistid leidsid, et poliitika on indiviidi jaoks laostava mõjuga (nii ka võim järelikult): see, kes poliitilisi
valitsusjuhiks tõusnud sotsiaaldemokraatlikust leerist pärit Aleksandr Kerenskit närvid alt (Rogger 1983). Pipes (1991) viitab isegi Lenini ja Trotski vahelisele kõnelusele, kus esimene peab olukorda lootusetuks ning pelgab, et peagi tapetakse nad mõlemad. Pärast ebaõnnestunud riigipöördekatset põgenes Lenin surmahirmust Soome, bolsevikud langesid tugeva surve alla ja samal oli riigi elujärg paranemas (Laqueur 1987). Malia (1994) tsiteerib liberaalsete kadettide liidrit Pavel Miljukovi, kelle mälestuste kohaselt oli Venemaal suve lõpuks kaks valikut vägede ülemjuhataja kindral Kornilov või Lenin. Mõlema alternatiivi puhul terendas ees autoritaarne reziim. Juhtus aga nii, et Kerenski egoismi, paranoilisuse ja valearvestuse tõttu mängiti ikkagi trumbid kätte bolsevikele. Nimelt jõudsid vägede ülemjuhataja kindral Kornilovini kuuldused, et kavas on järjekordne riigipöördekatse vasakult
Olgugi, et tema suur soov võita tantsusaade jäi siiski täitmata, sai ta ka seda kogemust raamatus kirjeldada. See raamat on tõesti sobilik just neile, kes üritavad aru saada, mida nad tahavad, mida ootavad, mida tulevikult loodavad. Raamat ,,Kõige tähtsam küsimus" aitab leida elus just sellise tee, mida nautida saab ilma liiga suuri ohverdusi tegemata. Vain kasutab oma jutu selgeks tegemiseks oma kogemusi ja kuuldusi ning ka temale antud õpetusi. Ta tsiteerib vanemaid ja kogenumaid õpetlasi ning räägib ausalt ja avameelselt enda elust. Kasutatud kirjandus Peep Vain ,,Kõige tähtsam küsimus" 2008 aasta Eesti Päevalehe kirjastus
Paljude sundkäitumise vormide taga on kahtlemata seksuaalne kirg ja soojätkamistung. Seda ka siis, kui too käitumine ei ole otseselt seksuaalne, nagu näiteks raha, karjääri, välise ilu või uhkuse nimel tegutsemine või mingis võistluses võidu taotlemine. (Dan Apter et al, 2006: lk 14) 3 Seksuaaltung tekitab kõigist tungidest suurimat naudingut, kuid ka hingevalu. Cicero tsiteerib vanadusest väetit pimedat Sophoklest: „Hoidku mind jumalad armusuhete eest; meelsasti olen nende eest pagenud, otsekui julma ja ohjeldamatu isanda eest.“ Talitsematutele ihadele rahuldust otsides paneb seksuaalinstinkt paljusid inimesi ohustama nii oma karjääri, perekonda kui ka elu. Kõigis usundeis, kultuurides ja ühiskondades on välja mõeödud keelde, koombeid ja seadusi, et reguleerida om liikmete seksuaalkäitumist. Monogaamne abielu (ainuabielu) ja mosleminaiste
Paljude sundkäitumise vormide taga on kahtlemata seksuaalne kirg ja soojätkamistung. Seda ka siis, kui too käitumine ei ole otseselt seksuaalne, nagu näiteks raha, karjääri, välise ilu või uhkuse nimel tegutsemine või mingis võistluses võidu taotlemine. (Dan Apter et al, 2006: lk 14) 3 Seksuaaltung tekitab kõigist tungidest suurimat naudingut, kuid ka hingevalu. Cicero tsiteerib vanadusest väetit pimedat Sophoklest: „Hoidku mind jumalad armusuhete eest; meelsasti olen nende eest pagenud, otsekui julma ja ohjeldamatu isanda eest.“ Talitsematutele ihadele rahuldust otsides paneb seksuaalinstinkt paljusid inimesi ohustama nii oma karjääri, perekonda kui ka elu. Kõigis usundeis, kultuurides ja ühiskondades on välja mõeödud keelde, koombeid ja seadusi, et reguleerida om liikmete seksuaalkäitumist. Monogaamne abielu (ainuabielu) ja mosleminaiste
Kolm isamaa kõnet Carl Robert Jakobson I. EESTIRAHVA VALGUSE-, PIMEDUSE- JA KOIDUAEG. Carl Robert Jakobsoni sõnad tulevad otse südamest ja tungivad teiste eestlaste südamesse. Ta pidas lapseealiseks vallavanemat, kes rääkis talle Saksamaast ülistusega. Ta tänaks Jumalat, kui tema kõne suudaks maha jätta kellegi lapsemeelsuse. Ta tsiteerib pühakirja, kuidas sai valgus, mis on selle ning pimeduse teod. Me peame austama ja kohtlema hästi maad, mis on antud meile ning meie sugulastele see on ka ühtlasi Jumala käsk, mida on eestlased kaua aega austusega täitnud. Asjad, mis on eestlastele tähtsad on olnud. Esiteks usk- kõige rohkem teavet saame Läti Hendriku kroonikast. Seal kirjutatakse ühest mungast Rietrichist, keda eestlased kui vangi võetud vaenlast tahtnud ohverdada
Viktoria armas on tiisikusehaige ja neiu on valmis enda müüma et raha ravile saada. Kohviku omanik Rosa on ahne, ihne, pirtsakas naine, ta kehastab filistrelik keskkond mis on toeks fasismile. Senjoor Lopes on nõus uuendama suhteid oma endise abikaasaga, kes ehitab plaane kui ilusti nad hakkavad jälle koos elama kui sureb tema praegune mees, kes on vähihaige. Senjoori Celestino lemmik autor on Nietzsche ja ta tsiteerib teda kogu aega kõige ebakohasematel situatsioonidel ja isegi ei saa täiesti aru tema õpetusest oma piiratud mõistuse tõttu. Igal nendest ,,mesilastest" on oma lugu, aga kõik nad elavad ühes ,,tarus". Kõik nad on millegagi piiratud. Suures osas oma süü tõttu ja sellepärast autor ei tunne varjamatut poolehoidu kellelegi tegelastest. Cela tegelaste elu hämmastab amoraalsuse ja mõttetusega. Inimesed justkui
võinud mõjule pääseda. Ka praeguse maailma kriisikollete hindamisel tuleks ette näha tulevikku ning kui oletada, et tulevased poliitilised süsteemid kõigis maades peaksid tuginema demokraatiale, oleks tark korraldada nii, et esimese hooga ei valitaks pukki mõnd praegusest hullemat reziimi. Kui ütlen, et Bush kasutab stalinistlikku retoorikat, pidasin silmas fraasi "kes ei ole meiega, on meie vastu", mis on pärit Stalini repertuaarist, ehkki usun meelsasti, et Bush tsiteerib teda lause algupära tundmata. Ning väide, et Bush nõuab USA sõduritele õigust röövida, vägistada ja tappa, on umbmäärase juriidilise fraasi tõlge inimkeelde. Olen nõus oma lauset korrigeerima, kui Valge Maja teeb teatavaks, milliseid sõjakuritegusid kavatsevad USA sõdurid sooritada kui nad neid üldse toime panna ei kavatse, pole neil ju ka Haagi kohtu ees puutumatust vaja. Kelle terrorism? "Terrorism" on vist ilus sõna
mitmekesine. Tema loomingule on iseloomulik kammerlik väljenduslaad. Ta on loonud suurel hulgal kammermuusikat ning koorilaule. Mägi muusika on enamasti lüüriline. See on küll vaoshoitud, kuid ilmekas, tundeline, kuid ilma suurte tundepuhanguteta. Ester Mägi on elus väga palju kirjutanud kooriloomingut, kus tema väljendus toetub rahvaviisidele, mida ta siiski väga harva otseselt tsiteerib. Ühe oma suurimatest kooriteostest, ballaadi "Tuule tuba" pühendas Mägi oma õpetajale Mart Saarele, kelle loominguline suhe rahvalaulu on Ester Mägile olnud üheks tähtsamaks eeskujuks. Enamikku Mägi kooriloomingust iseloomustab väga ere ja koorile sageli üpris nõudlik harmoonia. René Eespere Helilooja ja pedagoog sündis 14. Detsembril 1953.aastal. Ta on lõpetanud 1972.a Tallinna Muusikakeskkooli klaverierialal ja
................................... 7 1.4Eetika ja poliitikafilosoofia................................................................................... 8 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 10 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................... 11 SISSEJUHATUS Aristotelest võib pidada esimeseks filosoofiaajaloolaseks, sest peaaegu iga teema juures tsiteerib, kritiseerib ja rekontsueerib ta üksikasjalikult teiste filosoofide õpetusi. Nii on tema teosed eelsokraatikute muidu suures osas kaotsi läinud tööde varamuks. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Platonilt võttis Aristoteles üle ainult keelefilosoofilised ja loogilised eeldused ning arusaama, et mitte ainult inimeste tegusid ei määratlse nende eesmärk, vaid ka loodusnähtused on läbinisti sihipärased (teoloogia). Ideedeõpetuse lükkas ta
tuntuks. · · · ·Kirjanduslikud ambitsioonid l Kirjavahetus Robert Sauti´ga Varakult kirjutamisega alustades, avastas Charlotte ka sama vara endas kirjaniku annet. Esimese teadaoleva katse siseneda kirjanduse maailma, sooritas ta 1836. aastal. 29. detsembril saatis ta kirja koos enda luuletustega tolle aja tuntud luuletajale Robert Sauti'le, kus palus viimase arvamust. Kiri ise pole säilinud, kuid on säilinud Sauti vastus, kus ta tsiteerib Charlotte'i: "Mida ma endast kujutan, saaksite teie teada minu varem avaldatud teostest, kuid te elate kujutuste maailmas ja arvate sama ka minust, kui soovitate mul "kuulsuse troonilt alla maapeale tulla".Kui te tunneksite mind, poleks te enam nii entusiastlik. Teie soov "saada tuntud luuletajaks aastasadadeks" poleks nii tugev kui te näeks üht luuletajat, kellel pikk elu elatud, ja see elu on jätnud oma jälje meie lootustele.".
Romaani tegevus on viidud keskaega, mida iseloomustasid konfliktid paavstide ja keisrite, kohalike vürstide ning piiskoppide vahel. Eco romaani võib lugeda kui põnevikku, kus on esindatud kõik kriminaalromaani elemendid, aga ka kui teaduslikku uurimust selle salapärase ajastu kohta. Teos on täis vihjeid, pilte, mõistatuslikke märke, kahemõttelisusi. ,,Roosi nimi" sai kogu maailmas menuraamatuks, kuid kutsus esile ka teravat kriitikat. Leiti, et romaan ei paku midagi uut, vaid ainult tsiteerib, varieerib ja segab kokku juba olemasolevat. Eco lisas siis teosele ,,Järelkirja", milles selgitab põhjalikult romaani ja selle tegelaste tagapõhja ning kirjutamise eeltöid. Ta tervitab iseenast kui postmodernisti, kelle kirjanduslik strateegia olevat olnud ,,iroonia, metakeelne mäng ja maskeraad ruudus." ,,Ma tahtsin lugeja meelt lahutada, teda lõbustada, vähemalt niisama palju, kui mul endal sellega rõõmu oli". Eco elegantne intellektuaalne põnevik lahutab tõesti
eest, näiteks kui ma annan teile ülevalt kleiti, tooga, ja vastutasuks saan põlvpükse, tuunika" ta ei ütle kategooriliselt ja tingimata, et sellist kokkulepet ei saa pidada ostumüügi lepinguks, vaid nimetab küsimust vastuoluliseks. (3) (6) Püstitades sellist küsimust, Paulus annab meile ajaloolist teavet, et Sabiniaanide koolkonda juristid pidasid sellist tehingut ostumüügi tehinguks. Gaius Institusioonides tsiteerib Sabiini sõnu, et kui isik müüb maatükki ja saab selle eest ostuhinnaks orja, siis peab sellist suhet mõistma nagu et on müüdud maatükk, mille eest ostuhinnana on üle antud ori. Vastupidi, Prokuliaani koolkonda juristid on toibunud sellist lepingu ostumüügist ja eraldanud seda erilepingu alla vahetustehingu alla. Paulus tunnistab õigeks Prokuliaanide vaatenurga ja tugevdab enda seisukohta järgmise mõttega: kui lepingu alusel asja vahetatakse mitte raha
10 Moldova president: ärge valige Harry Potterit! 18. veebruar 2009 18:20 Moldova president Vladimir Voronin pidas kohtumisel Gagauusia valijatega maha emotsionaalse kõne, kus ta võrdles oma konkurenti parlamendivalimistel Chiþinu linnapead Dorin Chirtoac't muinasjutukangelase Harry Potteriga. ,,Te tahate tuua siia seda Harry Potterit Chiþinu (end Kisinjov) linnavalitsusest?" tsiteerib infoagentuur Novõi Region Voroninit. Jätkates oma kõnet, seletas president valimiskohtumisele tulnud gagauusidele (Moldova lõunaosas asuva samanimelise autonoomse piirkonna elanikud) miks ei tohi hääletada ,,Chirtoac taoliste debiilikute poolt". Lisaks teatas Voronin, et kommunistide (keda ta juhib) asemel opositsiooni poolt hääletamine on nagu ,,õlu ilma viinata raha tuulde laskmine" (vene vanasõna).
protsessikäigus juhuse, ta hindas seda pärast enda salvestusest mis oli filmitud neljaminutilises videos. Protsessikäigus selgus et see oli ekstrimaalselt hirmutav. Pärast sellise juhtumi kaudselt jooksis ta otsima vabavõrgu internetiühenduse ja teatas skype teel sõbra juurde et sattus selle juhtumi ohvriks. Laadima hakkas ta youtube,i keskkonda enda lohakat tõendavat videot ja see oli viimasena mille peale ta mõtles, et vastu pead ei saaks mingisuguse ehitisega. Intervjueerija tsiteerib twitteri kaudselt sõnumi jätnud noormehe poolt, mis oli väga karmilt seletatud selle juhtumi poolt ja ta ei hakkanud kommenteerima, mida täpsemalt noormees tahtis sellega teada kuid palub vastavalt seletust selle juhtumi juures. Silveri jaoks esmamulje oli selle küsimuse peal huvitav selle poolest et leksika poolest rääkis ta kõik seda rahulikult stuudios ja hästi palju huvitavad näoilmeid oli, kuid reaalsuses sotsiaalmeedia kaudu oli kõik palju karmim kirjas ehk
Tema uskus, et tänu tehnoloogia arengule pole jõud enam võimu jaoks oluline ning on võimalik, et peagi saabub naiste ajastu. (Gould, 2001). Gouldi kokkuvõte kranioloogiast Stephen Jay Gould võttis kranioloogia kokku sellega, et kuigi ajude mõõtmine ei jõudnud otseselt kuhugi välja, sest alati oli võimalus midagi ümber lükata, oli teadlaste pühendumus tähelepanuväärne. Uurijate tulemused kaldusid kahjuks küll alati sinnapoole, et omale meeltmööda olla. Ta tsiteerib Tobiast, kes arvab, et hoolimata tuhandetest avaldatud lehekülgedest ja kümnete tuhandete ajude kaalumisest, teeb ta järelduse, et me ei tea – kui see üldse mingit tähtsust omab -, kas mustadel on suuremad või väiksemad ajud kui valgetel. Seega võisid need mõõtmised olla vajalikud tolles ajas, kuid praegu ei oma need enam suurt tähtsust, sest nüüd on kasutusele võetud juba uued meetmed, kuidas intelligentsust mõõta. 11
struktuuri, kusjuures kõigil oma tasanditel, muidu ei oleks see kommunikatsioon, vaid reflektoorne reageering stiimulile. teate esteetiline funktsioon seisneb selles, et anda meile edasi midagi uut ja senitundmatut. Loob uue idiolekti, uued seosed. Seotud eelkõige Jakobsoni konatiivse, apellatiivse (suunatud adressaadile) funktsiooniga Esteetilise teates võib esile tõsta järgmised informatsioonitasandid (Eco tsiteerib Max Benset): füüsiliste kandjate /kõnes -- toon, intonatsioon, häälduse eripära, visuaalses -- värvid, faktuur, muusikas -- tämbrid, sagedused, intervallid jne/ diferentsiaalsete elementide, mis eristuvad paradigmaatilisel teljel: /foneemid, samastused, rütmid, värsimõõt, positsioonilised suhted, topoloogia keel jne/ süntagmaatiliste seoste: grammatiliste, proportsioonide, perspektiivi, muusikaliste intervallide jne
Aristoteles ei õpetanud loomist ja maailma eksistentsi ajas. Jumaliku ettenägelikkuse asemel oli ta õpetanud pimedat saatust ajaloos. Surematuse asemel hinge surelikkust. 1263 oli paavst Urban IV keelanud Aristotelese tõlkimise ja õppimise. On 2 erinevat tunnetamisviisi: 1) Loomulik mõistus, 2) usk armu läbi. Põhiteosed: ''Summa paganate vastu''- kirjutas siin kristlastele, kes puutusid kokku muhhameedluse ja juutlusega. ''Summa theologiae''- 10 viimast aastat kirjutas. Tsiteerib pühakirja, kui argumenti palju rohkem. Arusaam tõest: ''Tõde on asja ja mõistuse kattumine (kooskõla). ARVESTUSEL Johannes Duns Scotus 1265-1308 Sündis Sotimaal, teismelisena saab tast frantsiskaani munk. Õpetab Oxfordis ja Pariisis. Tema filosoofia on vastuhakk Thomasele. Kui Thomas uskus mõistuse esmasust ja pidas teadmisis tarkusest olulisemaks, siis Duns rõhutas tahte esmasust
a sündmustik veel piisaval määral selgunud ning puudus ülevaade lääne demokraatlike juristide käsitlustest. J.Uluotsa valitsuse ametistvabastamisele juriidilise hinnangu andmisel tuleb eristada rahvusvahelise õiguse ja siseõiguse vaatenurka. Tähtsam on siin muidugi rahvusvaheline õigus, sest riigi järjepidevus ja selle säilimine on rahvusvahelise õiguse küsimus. Autoriteetseim seisukoht on pärit Genfi ülikooli professori Krzystina Mareki põhjapanevast uurimusest. Seda tsiteerib peaaegu igaüks, kes kirjutab Balti riikide anneksiooni mittetunnustamisest. Prof.Marek jõuab järeldusele, et "hetkest, mil võõras võim dikteeris Balti valitsuste koosseisu, oli nende iseseisvus juba kadunud." Eestis toimus see 19.juunil 1940, kui zdanov esitas president Pätsile oma nõudmised valitsuse kohta. Nendest ta enam ei taganenud ning sellest hetkest valitses Eestit okupatsioonivõim. Rahvusvahelise õiguse järgi oli toimunud otsustav pöörak, millele juhib
rahva kohvikasvatusregioonide arenguga. Kui 80ndatel tuli suur osa kohvist importida, on kasvanud kodumaised maa-alad ja produktiivsus aidanud kahandada sissetoomist. 1997 tootis manner ainult 3,573 tonni kohvi, aastaks 2000 on toodang kasvanud 11,568 tonnini (peaaegu 193 000 60 kilost kotti) Hiina Põllumajanduse Aastaraamatu andmetel. USA Põllumajandusvalitsus hindab 2001. aasta saaki umbes 13 000 tonnile. Reutersi uudiseklipp 2001. aastast tsiteerib Brasiilia konsultant Joao Stauti rääkimas kohvikonverentsil, et Hiina toodab umbes 300,000 (60 kilost) kotti kohvi igal aastal tõlgitult 18 tonni. Nõudluse seisukohalt märkis ta, et riik vajab kohviproduktide toodanguks umbes 500 000 kotti aastas või 30 000 tonni, jättes ruumi impordile. Mis puudutab maa-ala, mis on vajalik nii suure koguse kohvi tootmiseks kodumaal, hindab Rahvusvahelise Kohviorganisatsiooni (ICO) raport 2000. aastast, et Yunnani
Muusikaliselt meenutavad nee sageli väikesi ooperistseene, kuid erinevus kirikukantaadist pole siiski suur. Paljud pühenduskantaadid kirjutas koguni eeltööna oma vaimulikele teostele ning kasutas hiljem mitmeid lõike, eriti kooriosi, kirikumuusikas. 2.4 Helikeele semantika, tsitaadid "Kõnetekstis" peeti pateetikast rõhutatuid figuure(kõik teravad hüpped ehk kvindist suuremad hüpped ning suur ja väh interv-d, mida Bach kasutab hea meelega) Bachi tsitaadid: Tsiteerib mõne tuntud või inimesele ligi tähendusega loo motiive lugudes, mida inimene ära tunneb. Teksti ei tsiteerita otseselt vaid varjatuna satub ta kuulaja (ala)teadvuses "õigele korrusele". Vokaalteoses satub niiviisi kodeeritud tekst dialoogi reaalselt kõlava tekstiga ja just selle kaudu avaneb teose sisu. Tsitaadid esinevad varjatult: ta arvestab ettevalmistatud kuulajat, kellel tuttav
Gadameri sõnade järgi jäi ka Dilthey ise mõjustatuks empiirilisest loogikast, kuigi väljendas romantilist idealistlikku vaadet. D. püüdis luua vaimuteadust, võttes eeskujuks loodusteaduse meetodi. Püüdis ületada loodusteaduste lähenemist vaimule ja kultuurile, mis G väitel ei õnnestunud. Gadamer alustab oma põhiteost isiku ja sootsiumi suhteid käsitlevate põhimõistete analüüsist. Haridus. Üksiku tõus üleüldise poole. Tsiteerib Hegelit: "Inimene ei ole looduse poolt see, mis ta peaks olema". Samas on haridus enese tundmine teisiti olemises, võõraste keelte, vaadete, süsteemide tundmaõppimises. Terve mõistus (sensus communis). Mõiste leidis käsitlemist itaallase Vico töös "Meie ajastu teaduse mõttest"1725. Sokratese poolt esile toodud püüdlus mõistuspärasusele (prudentia) ja ilukõnele (eloquentio) ei ole Vico arust kaotanud tähendust ka tema kaasaegses teaduses. Terve mõistus on
Prantsusmaaga. Prantsusmaale ei ole ELi laienemine kunagi meeldinud, kuna enamik Ida-Euroopa riike on pühendunud atlantitsistid ja liberaalse majanduse pooldajad. Chirac kuulutab ikka oma kõnedes, et ta soovib ,,tugevat, võimsat Euroopat, mis seisaks rahvusvahelisel areenil rahu, dialoogi ja sallivuse eest". See on aga gaullistlik unelm ja reaalsusest kaugel. ,,See on NATO, mitte EL, mis annab meile julgeolekugarantiid", tsiteerib teda 29. IV 2004. a. Financial Times. Niisiis võib Saksamaa rolli Prantsusmaa välispoliitika osana pidada minevikku kuuluvaks. Kuigi tugev Prantsuse-Saksa koostöö jääb ka tulevikus ELi jaoks ülioluliseks, püüab Saksamaa end tasapisi ankurdada Euroopa keskpaika ning hakkab balansseerima Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. PRESIDENDIVALIMISED. 24. V 1999.a. valis Liidukogu Saksamaa presidendiks Johannes Rau SDP-st. 2004. a
Põhiliselt 20.saj luule. Mängib hingega kahel plaanil. Ingveritee on ka Kruusa juures tähtis (tee joomise luuletused). Viimane uudiskogu ,,Äädikkärbsed" (2015). Muutumise iseloomustus: Noor Kruusa on midagi sellist, nagu luuletus ,,Vyrsena/Vysuna" (pärit ,,Meeleolust") Imelik ortograafia. Õ asemel kasutab y (tema firmamärk). Tekitab ortograafilisel pinnal häire, ei saa normaalselt lugeda. Segased viited. Jutumärgid tähendavad, et tsiteerib midagi. Intertekstuaalne võrgustik. Eneseküllane ja tühi maailm. Alguses oli esteetiline tendents alguses, kuid hiljem see taandus. 90ndate lõpus ja 00ndate alguses hakkasid Aare Pilv ja Kalju Kruusa üksteist peegeldama. Luuletus ,,Ümber-panu". Pilve puhul oli ka loodus oluline, teisalt segasevõitu ja keeruline tekstimäng. Võõra ja oma sõna kokkupanemine. Kruusal on oluline kontakt lugejaga, et tekst jõuaks lugejale pärale. Pole kirjavahemärke ega suuri algustähte
• RTV: Raadio ja televisiooni lühend. Wiki on inimeste koostöös valmiv ja täienev veebileht, kuhu kasutajad saavad kiirelt sisulisada, muuta ja • ON-LINE: Interneti teel edasiantavad materjalid. kustutada. Wikipedia - vaba veebipõhine entsüklopeedia, kuhu saavad kõik soovijad vabalt lisada uusi kirjeid • KÕNEISIK: Isik keda meedia tsiteerib, mainib või keda meedia kasutab arvamusliidrina. ja muuta olemasolevaid.WIKI-tehnoloogia üheks tuntumaks väljundiks on demokraatlikel põhimõtetel sündiv • ALLIKATÜÜBID: IMF Baltic on kasutusele võtnud järgmised kategooriad: Päevalehed, Ajakirjad, mitmekeelne entsüklopeediline Wikipeedia, millele 2001 aastal panid aluse Jimmy Wales ja Larry Sanger•
Ühe generatsiooni lugu. Palju kuulsaid nimesid, huumor, samas ka midagi tõsisemat suhe isaga. Mari Tarand ,,Ajapildi sees" õe jutustus venna Juhan Viidingu lapsepõlvest. Halva lapse portree. 50ndad tema lapsepõlv kujutatud hoopis teistsugusena kui Mihkelsonil või Oksanenil helge, päikesepaisteline, täis väikseid rõõme, nostalgiat. Kogu poliitiline taak jääb kõrvale. Detail argipäevast sümbolina, toodavad EW-d: maitseainepurgid, kohviveski. Tsiteerib palju eesti luule klassikat. Kasutatakse ka kirju, nt Juhani ja ema omi. 15. Priidu Beier ja Indrek Hirv, luulemuutuse algatajad. Priidu Beier tema küllaltki eripalgeline luuletoodang ulatub traagilis-groteskset laadi tundelüürikast mitmesuguste ühiskondlik-esteetiliste värssmanifestide ja paroodiate- pastissideni. Selgelt eristav tunnusjoon tema püüe n-ö viljelda teadlikult ,,halba" värssi. Sellel värsil on kokkupuutepunkte ühtaegu nii 1950
Firma eesmärgiks on pakkuda klientidele väga paindlikke lahendusi meediaseireks. · Clipping, TV ja Raadio monitooring, artiklite kokkuvõtted, andmebaas, analüüsid, tõlked Mõisteid meediaseireks · MÄRKSÕNA: Märksõnade abil kaardistatakse kliendi monitooringu diapasooni ja klienti huvitava valdkonnaga seonduvad mõisted. · RTV: Raadio ja televisiooni lühend. · ON-LINE: Interneti teel edasiantavad materjalid. · KÕNEISIK: Isik keda meedia tsiteerib, mainib või keda meedia kasutab arvamusliidrina. · ALLIKATÜÜBID: IMF Baltic on kasutusele võtnud järgmised kategooriad: Päevalehed, Ajakirjad, Maakonnalehed, Infoagentuurid, Internet, Televisoon, Raadio · ARTIKLITÜÜBID: IMF Baltic on kasutusele võtnud järgmised kategooriad: Artikkel, Juhtkiri, Arvamus/Kommentaar, Uudislugu, Lühiuudis, Pressiteade. Meediasuhted · Meediasuhted on suhtekorralduse üks olulisi töövahendeid. Organisatsiooni seisukohast on
Mülleri jutluste keele lugemine on raske, aga tänaseks on dokumendist täielik eestikeelne tõlge olemas. Mülleri kogumikus on rohkem kiriklik (kristlik sisu tuleneb žanrist) kui Russowi kroonikas, mis oli märgatavalt ajaloolisem. Mülleri kogumiku sõnum on karmim. Russowi kroonikas tungis ka protestantliku kirikuõpetaja moraal läbi. Mülleri kogumik on abstraktsema sisuga: kutsub üles pattu kahetsema, aga ei täpsusta, mida peaks kahetsema. Russow ütles selgelt välja. Müller tsiteerib piiblit ja nimetab Martin Lutherit, aga Russow ei maini Lutherit. Martin Luther oli tolleaegne institutsioon, eeskuju – Mülleri tekstis on intertekstuaalsus Lutherile viidatuna. Keskaegne kirjandus rajanes teoloogiliste autoriteetidele. Russowi stiilist paistis läbi lisaks religioossele infole ka ajalugu, nii ka Mülleril – jutluste sisu on seotud sündmustega, mis hetkel inimesi mõjutavad (katk, nälg) või on toimunud – läbi kumab traagilisuse foon
kiskuda... Oma veresüü lepituseks oli komtuur Taube korralduse teinud, et teda maetakse välja kiriku ukse ette, kus terve kogudus üle ta haua käiks. Veel hiljaaegu asus rist peaaegu konniteel, kiriku uksest 6-8 meetrit eemal. Rist oli raiutud graniidist ja pandi lapiti kirikusse viivale teele, nõnda, et ta jäi täiesti ühetasaseks teesillutisega." Otse rahvasuust kirja pandud tekstid M.Jannaste tsiteerib üht Eesti Rahvaluule Arhiivis leiduvat Lüganuse kihelkonnast üles kirjutatud kahe venna legendi teisendit, kus samuti esineb Edise nimi: "Muistend räägib kahest vennast, kellest üks ehitas kiriku Jõhvi ja teine Edisele, ja nende omavahelisest tülist. Üks vend surmas teise, Jõhvi kirik sai valmis, kuid Edise jäigi ehitamata." Armastatu variant 1943. aasta augusti "Eesti Sõnas" esitab tundmatu autor versiooni, kus sõttamineku asemel esineb tüllimineku põhjusena armastatu motiiv:
Hüperboolidega mängimine. Koomiliselt seob reaalsust, dokumentaalsust muinasjutuloogikaga. ,,Rehepapp ehk November" (2000) koomilises võttes kirjutatud. Konseptuaalsed ajaloo ülekirjutused, nagu ka ussisõnad. Näitavad, et ajalugu oli selline, aga tegelikult oli ajalugu hoopis midagi muud. Kogu koomilise mängu juures oskus stiililiselt mängida. Rehepapis paneb kokku eestlastliku narratiivi, aga ka teise keele, mis tuleb lumememme kaudu. Teisi keele kaudu tsiteerib otse Shakespeare'i. Vilde ja Shakespeare saaks nagu kokku, need ei taha omavahel sobida. Kui nali on ära naerdud, siis tuleb selle tagant välja tõsine maailm ja tõsised probleemid. Eesti küla, oletatavasti 19. Sajand, mille kujutamise aluseks kirjandustekstid (Vilde jt). Miljööloome kujundiks kliima, ilm, hämarus. Päike paistab 2 korda: alguses ja lõpus (See loob selle kunstiline raami). Realismi ja fantastilise süntees (Eiseni ,,Eesti mütoloogia")
ma teen kellelegi kahju, siis pean ka mina ise kannatama, sest ei ole ühtegi põhjust, miks teised inimesed peaksid armastamamind rohkemkuimina neid. Minu soov, et loomult võrdsed mind võimalikult palju armastaksid, seob mind loomuliku kohustusega näidata nende suhtes üles samasugust kiindumust. Sellisest võrdsusest meie ja nende vahel, kes on nagu meie, on loomulik mõistus tuletanud mitmed reeglid ja normid elu korraldamiseks, mille suhtes keegi ei saa olla asjatundmatu.5 4 Locke tsiteerib "Teises traktaadis" 16 korralmõjuka anglikaani teoloogi Richard Hookeri (1554 1600) teost Of the Laws of Ecclesiastical Polity (mille eri osad ilmusid aastatel 15931661). 5 Richard Hooker, Of the Laws of Ecclesiastical Polity, I raamat, ptk 8, lõik 7. Algtekstis Hooker jätkab: "nimelt, selleks et meile ei tehtaks kahju, ei tohi ka me ise seda teha; et meid ei koheldaks 6. Kuigi loomuseisund [State of Nature] on vabaduse seisund, ei ole see siiski
Poeetil. kiri on täiuslik dekonstruktsioonimoodus oma pakutavate lugemisvõimalustega. Grammatika ja retoorika ei moodusta binaarseid opositsioone – nad ei välista teineteist. Ambivalentsiks ja apooriaks nimetataval pole midagi ühist semiootilise polüseemiaga. See realiseerub tekstis. Märgil on mitu tähendust – sõna ‘tee’: tähendus sõltub kontekstist. Ambivalentsuse puhul võime valida nii ühe kui teise lugemisviisi ja kontekst ei lahenda vastuolu. Tsiteerib Greimasi: keeles ei ole saladusi. De Man pole muidugi nõus, väidab, et tekstil puudub terviklik tähendus, alati mingi teine võimalus. Kirjanduse puhul ei saa rakendada dekodeerimise mõistet, mille tulemuseks peaks olema kindel tähendus. Interpreteerimine Peirce’i mõistes pole dekodeerimine vaid lugemine. Allegooriline vastuoluline tegevus, mis ei jõua kunagi välja üheste tähendusteni. 6. P.de Man. dekonstrueerimise näited.
annaabi.ee 
