Inimese seksuaalsus (0)

Jakob Westholmi Gümnaasium
9. b
Hannastiina Villand
Inimese seksuaalsus
Referaat
Õpetaja Rando Kuustik
Tallinn 2012

Sisukord

Sissejuhatus 2
Seksuaalsuse mitu palet 3
Mis on seksuaalsus? 3
Avameelsus 4
Homoseksuaalsus 5
Kes on homoseksualist? 5
Transvestism 5
Seksuaalsus erinevas vanuses 6
Kriminaale seksuaalkäitumine 6
Veel huvitavat 7
Homoseksualismi geen? 7
Menstruatsioon 7
Kasutatud kirjandus 8

Sissejuhatus

Valisin selle teema, sest see tundus huvitav ning uurimise käigus oli võimalus õppida midagi uut. Paljud arvavad, et seksuaalsus ja seks on tabu aga tänapäeva inimesed ei oska või ei taha olla avameelsed. Kuid tuleb olla targem ning ise alustada. Raamatuid sirvides sain palju targemaks ning leitsin ka uusi huvitavaid fakte mida tahaksin teistega jagada. Loodan, et kunagi tuleb mul selle referadi koostamine ka muud moodi kasuks kui ainult hinde saamine.

Seksuaalsuse mitu palet

Seksuaalsus ja selle mõistega kaasnevad kombed ja nähtused ei saa ilmselt kunagi kuuluma anakronismide nimekirja. Seksuaalsus mugandub alati vastavalt inimkonna arengule ja seksuaalsuse kadumist lihtsalt mahavaikimise ja salatsemise abil on naiivne loota . Inimese seksuaalsus on vähemalt sama antiikne ja mahuka ajalooga teemavaldkond kui seda on kõige vanem teadus matemaatika . ( Anonüüme autor interneti keskkonnast )
Seksist rääkimine on alati koosnenud mingist hulgast lubatust ja suuremast hulgast piirangutest. Vaikiti ja vaikitakse teatud punktide puhul ka edasi, kuna ollakse võimetud leidmaks sõnavara enese väljendamiseks. On olemas teaduse poolt konstrueeritud keel, mis seksuaalset iha pigem hävitab ja argikeeles pruugitav slängiks tituleeritud keel võib tunduda liigselt labane ja kombevaene. Ja vahest tuleneb selline seksuaalsuse kui arutlusteema kõrvaleheitmine pigem soovist mitte totaalsete möödarääkimisteni jõuda, kuna puudub ühine ja üldiselt aktsepteeritud mõistete süsteem, sest teaduskeel pole kunagi ühelgi alal inimeste tavakeelde komplikatsioonideta sobitunud. Inimeste kogemustel põhinev kohmakas teadmiste jagamise püüe on minu arvates seksuaalsuse moondumises süüdi ja tõe varjundite kujunemises samuti. ( Anonüümne autor interneti keskkonnast )

Mis on seksuaalsus?

Sugutungi ehk libiidot on vahel määratletud kui inimese genotüübile omast järeleandmatut iha ohjeldamatu seksuaalse naudindu järele. Sarnaselt muude tungidega määravad erootilised ja seksuaalsed vajadused ning ihad paljuski inimese tahtest sõlumata tema käitumist, mõtteid ja tundeid nii enese kui teiste suhtes. Paljude sundkäitumise vormide taga on kahtlemata seksuaalne kirg ja soojätkamistung. Seda ka siis, kui too käitumine ei ole otseselt seksuaalne, nagu näiteks raha, karjääri, välise ilu või uhkuse nimel tegutsemine või mingis võistluses võidu taotlemine . (Dan Apter et al, 2006: lk 14)
Seksuaaltung tekitab kõigist tungidest suurimat naudingut, kuid ka hingevalu. Cicero tsiteerib vanadusest väetit pimedat Sophoklest: „Hoidku mind jumalad armusuhete eest; meelsasti olen nende eest pagenud, otsekui julma ja ohjeldamatu isanda eest.“ Talitsematutele ihadele rahuldust otsides paneb seksuaalinstinkt paljusid inimesi ohustama nii oma karjääri, perekonda kui ka elu. Kõigis usundeis, kultuurides ja ühiskondades on välja mõeödud keelde, koombeid ja seadusi, et reguleerida om liikmete seksuaalkäitumist. Monogaamne abielu (ainuabielu) ja mosleminaiste näokate on kõigest üksikud näited ühiskonnale ohtliku vaba seksuaalsuse piiramise meetoditest. Koos kultuuriga muutuvad ka seksuaalsust reguleerivad normid ja hoiakud, kas või näiteks viimase paari aastakümne jooksul muutunud suhtumine homoseksuaalsusse. ( Dan Apter et al, 2006: lk 14)

Avameelsus

Tänapäevaste positsioonite järgi paljas ihu tähendab midagi roppu ja taunimisväärset. Rooma kultuur oli avameelne, kus paljas ihu ja teatud kehaosad (ennekõike just meesterahva omad) olid tõelised ülistusobjektid ning seksi eksponeerimine nt. arhitektuuris (graveeringud, skulptuurid , maalid jmt) oli avalikult heaks kiidetud ning jõukust ja viljakust sümboliseeriv tegevus. Selle ajastu inimese jaoks ei olnud taolisel alastusel midagi pistmist solvamise või kellegi väärikuse alandamisega. Seevastu tänane läänekultuur peab ihuliikmete paljastamist esmalt pornograafia ridadesse kuuluvaks ja seda omakorda otseseks vulgaarsuse väljenduseks. Rooma impeeriumi hävinguga kadus ka senine nn fallose kultus, mille asemele tekkis jõuliselt levinud kristlus, mis kõlbluse kuulutamisega kõik ihad saatanaga seostas ja inimkeha eksponeerimise räpaste tegevuste nimekirjas etteotsa paigutas. (Anonüümne autor interneti keskkonnast)
Tänapäeva inimesed, nii noored kui vanad, tunnevad, et seksist avalikult või üldse rääkimine on ebaeetiline ning keelatud. Väga vähesed on avameelsed. Kuid ühiskond peaks aru saama, et seda teemat võib avameelselt arutada. Seks on loomulik elu osa. Ilma seksita poleks kedagi meist. Kuigi jah mõnda seksi osa või teemat võib niiöelda häbeneda, sest kõik inimesed ei harrasta niiöelda hardcore seksi. Kui üldiselt tuleks seksist rääkida väga avameelselt ning ilma süütundeta, see on täiesti loomulik ning igapäevane. (Hannastiina Villand 2012)

Homoseksuaalsus

Homoseksuaalsust on esinnenud alati ja kõigis kultuurides ja üldiselt on seda eiratud või maha surutud, mõnikord aga ka institusionaliseeritud, eriti kui see on meestevaheline. ( Clifford Bishop 1996; lk 46)

Kes on homoseksualist?

Homoseksuaalsusel on mitmeid erinevaid etappe . Lihtsalt väljendades on homoseksualist isik, kes saab seksuaalse naudingu ja rahulduse, olles vahekorras samasooluse partneriga, mitte aga vastassooga. Termin tuleneb kreekakeelsest sõnast homoios, mis tähenab „samasugune, nagu“. Homoseksualist on niisis isik, keda veetleb seksuaalselt temaga samasooline isik. Enamus inimesi on heteroseksuaalsed. Nimetatud oskussõna tuleneb kreejajeeksest sõnast heteros ning tähenab „teine“. Heteroseksuaalset inimest veetleb „teine“ ehk vastassugupool. Naishomoseksualiste nimetatakse lesbideks. Termin ise on oma nime saanud Lesbose nimelise saare järgi Egiptuse meres. Arvatakse, et umbes aastal 600 e.Kr. sündinud poetess Sappho ning tema järgijad, kes selles paigas elasid, olid homoseksualistid. Siit tulenevalt on naishomoseksualistid tänapäeval tuntud lesbide nime all. ( Barry Chant 1996; lk 109)

Transvestism

Transvestiit näib olevat sotsiaalselt üsna tavaline mees, kelle igapäevaelum perekondlikud suhted või harrastused ei anna ümbruskonnale mingit aimu soonormi rikkumisest. Ometi tunneb ta end aeg-ajalt hästi olukorras, mis ei vasta traditsioonilise läänemaise mehe rolliootustele. ( Dan Apter et al, 2006: lk 153)
Sünaga „transvestiit“ peetakse silmsas invidiidi, kellele meeldib riietuda rõivastesse , mille kandmist ei ole harjutud pidama normaalses tema soo esindajatele. Transvestiidist mehe huvi naiselujjyse väljendamise vastu on siiski laiem ja sügavam kui pelgalt huvi riietuse ja üldse välimuse suhtes. Transvestiidiks peetakse inimest, kes lisaks oma bioloogilisele soole tuunneb end olevar ka vastsassoost sellisel määral, et tahab aeg-ajalt väljendada end võimalikult mitmekülgselt ka tollele teisele soole tunnusilikel viisidel . ( Dan Apter et al, 2006: lk 153)

Seksuaalsus erinevas vanuses

Lapseea seksuaalsus on midagi hoopis muud kui täiskasvanu seksuaalsus, sest see ei taotle seksuaalset puudutuust, paarisuhet ega soojätkamist. See on sisemine ja välimine imestus , uudishimu, teadmiste kogumine, oma kehaga tutvumine, läheduse õppimine ning kaitstuse, hoolitsuse, lohutuse ja rahulolu kogemine. Samas on see lõbutsemine, aval sundimatu mäng, kaitstuse vajadus ja nauding . ( Dan Apter et al, 2006: lk 196)
Noorusaastatel tekivad lisaks sellele privaatsuse ja oma ebaküpsuse kogemine, kiiresti muutuv ja haavatav ettekujutus oma kehast (kehakuvand) ning aeglaselt kasvav julgus ja tahe saavutada jagatudseksuaalsuse kogemusi. See aeg tähendab ühtlasi tugevaid tundeid, valearvestusi, riskivalmidust, vajaduste teadmiste, kaitstuse ja seksuaaltervist puudutatavate teenuste järele ning närvekõditavalt põnevaid esmaseid kogemusi, vahel ka kibedaid pettumusi. ( Dan Apter et al, 2006: lk 196)

Kriminaale seksuaalkäitumine

Seksuaalsus on tasakaalus psüühikaga inimesele mõnu ja rahulduse allikas kas autoerootilise kogemusena või võrdses partnerluses ja interaktsioonis teise inimesega. ( Dan Apter et al, 2006: lk 320)

Veel huvitavat

Lisaks kõigele muule ka natuke midagi lõbustavat, huvitavat ja muidugi ka tabu.

Homoseksualismi geen?

1993. aastal tuli dr. Dean Hamer välja oletusega, et võib olemas olla homoseksualismi põhjustav geen. Geenide edasiandmisega oleks seksuaalsuse ja soojätkamise laad sellisel juhul muutunud möödapääsmatuks saatuseks . Tegelikult on isegi suhteliselt mehaaniline imuunsüsteem allutatud sadade eri geenide kontrollile, mis omakorda ilmutavad ulatuslikku polümorfsust ehk varieeruvust. On üsna ebatõenäoline, et ükski üksikgeen võiks olla vastutav mis tahes isiksuseomaduse eest rohkem kui mõne protsendi ulatuses. (Clifford Bishop 1996; lk 46)

Menstruatsioon

Vähe on ühiskondi, mis peavad menstruaalverd kasulikuks, kuigi keskaegses Euroopas üritati seda mõnikord kasutada pidalitõve ravimiseks ja prantsuse kungis Louis XIV uskus, et see tomib armujoogina. Menstruaalverd kasutati ka valu leevendamiseks. Ning usuti ka, et menstruaalveri toob jahil õnne. (Clifford Bishop 1996; lk 124)

Kasutatud kirjandus

• Anonüümne autor interneti keskkonnast. Seksuaalsuse mitu palet. http://www.hot.ee/wwwvoodieu/
  
• Barry Chant. 1996. Avameelselt seksist. EKNK Piiblikool
  
• Clifford Bishop. 1996. Seks ja vaimsus . Huma.
  
• Dan Apter et al. 2006. Seksuaalsus. AS Medicina.