Tartu Kommertsgümnaasium
Referaat
Peep Vain : „KÕIGE TÄHTSAM
KÜSIMUS“
Helena Nulk
12.b klass
Tartu 2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
Kõige tähtsam küsimus 3
Ülesehituse 4
Tsitaadid 4
Teised raamatust 5
Kokkuvõte 6
Kasutatud
kirjandus 7
Sissejuhatus
Juba mõnda aega olen
huvitunud erinevatest enesetäiendus ja enesearendus raamatutest.
Olen läbi lugenud mitmeid psüholoogiaalaseid teoseid alustades Carnegie teosest „kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi“
lõpetades Byrne teosega „Saladus“. Peep Vainu viimane raamat
oligi nagu loogiline järg minu huvile. Tegelikkuses ilmus see raamat
muidugi aasta enne seda, kui mina selle lõpuks kätte jõudsin
võtta, aga plaanis oli see küll juba pikka aega. Pidevalt otsisin aega raamtu lugemiseks, kuid alati oli midagi teha või kuskil olla.
Selle ülesande saades , olin ma aga täiesti kindel, et nüüd ongi
aeg raamat kätte võtta, läbi lugeda ja võib-olla ka et õpetusi
järgida. Viimaseni ma muidugi veel ei jõudnud, kuna lugemisaeg jäi
ka seekord küllaltki lühikeseks, kui esimesel võimalusel loen ma
selle raamatu veel kord läbi, siis juba ka kaasa tehes ja oma
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
54 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
helena nulk
Õppematerjali autor
Andri Uueküla PEEP VAIN Referaat Juhendaja: T. Ervald Rakvere 2009 SISUKORD Peep Vainust............................................................................................................................... 3 Kõige tähtsam küsimus............................................................................................................... 4 Minu arvamus............................................................................................................................. 5 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................6 Peep Vainust Peep Vain tegeleb koolituse ja ettevõtlusega
Essee aines "ettevotlus" Peep Vain Minu üheks eeskujuks on Peep Vain, sündinud 16.aprillil 1968.aastal, kes on koolitaja ja ettevõtja. Aasta enne sõjaväkke minekut astus ta TPIsse raadiotehnika kateedrisse. See oli inseneri-erialadest kõige prestiižsem, aga erilist soovi tulevikus sellel alal töötada ei olnud. Seejärel läks ta sõjaväkke, kus tal oli aega mõelda, mida ta tahab tegelikult tulevikus teha. Nõukogude ajal oli äri ja äriajamine midagi negatiivset ning seega tahtis ta majandust Rootsi õppima minna, aga kuna pärast nõukogude sõjaväes teenimist oli sobimatu välismaale minna, siis astus ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonda. Samal sügisel hakkas ta rootsi keelt õppima. Ta sattus kokku ühe Princetoni
Töö eesmärk on välja tuua tänapäeva noorte püüdluste sihid ja neid analüüsida. Seisukohad: Noored püüdlevad rikkuse, kuulsuse, edukuse poole, seejuures on haridus väga tähtis edu saavutamiseks. Materiaalsete väärtuste kõrval on tähtsad ka vaimsed, nagu sõprus, armastus ja perekond. Järeldused: Noorte püüdlused on erinevad, aga kõik ühendab see, et nad tahavad saavutada rahulolu oma eluga. 3 Essee Noorus on inimese elus kõige ilusam aeg. See on esimese armastuse tärkamise, esimeste ootuste ja lootuste täitumise aeg. Samas on noorus aeg, mil kujuneb välja isiksus ja püstitatakse eesmärgid edaspidise elu jaoks. Noored peavad tegema suuri valikuid. Millised on eesmärgid, mida nad elus saavutada tahavad? Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Tammsaare (1981) suurteoses ,,Tõde ja õigus" ei tahtnud lapsed oma vanemate kombel päevast päeva tööd rügada. Nad tahtsid elada kergemat elu
Töö eesmärk on välja tuua tänapäeva noorte püüdluste sihid ja neid analüüsida. Seisukohad: Noored püüdlevad rikkuse, kuulsuse, edukuse poole, seejuures on haridus väga tähtis edu saavutamiseks. Materiaalsete väärtuste kõrval on tähtsad ka vaimsed, nagu sõprus, armastus ja perekond. Järeldused: Noorte püüdlused on erinevad, aga kõik ühendab see, et nad tahavad saavutada rahulolu oma eluga. 3 Essee Noorus on inimese elus kõige ilusam aeg. See on esimese armastuse tärkamise, esimeste ootuste ja lootuste täitumise aeg. Samas on noorus aeg, mil kujuneb välja isiksus ja püstitatakse eesmärgid edaspidise elu jaoks. Noored peavad tegema suuri valikuid. Millised on eesmärgid, mida nad elus saavutada tahavad? Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Tammsaare (1981) suurteoses ,,Tõde ja õigus" ei tahtnud lapsed oma vanemate kombel päevast päeva tööd rügada. Nad tahtsid elada kergemat elu
kokku kogu selle paari tunded ja koos oldud aja: Ei kaua koos me saanud olla. Vaid hetkeks ristusid me teed. Sul oli aga vaid tulla ja minna. Kuid alatiseks meelde jääb see. Kui pildi kohta öeldakse, et see ütleb rohkem kui tuhat sõna, siis selle luuletuse kohta võiks öelda, et see ütleb rohkem kui pilt seda teha suudaks. Kuid kõige liigutavamaks osaks raamatus jääb minule ikkagi kiri, mille tüdruk kirjutas poisile, kui tema surmast oli möödas 10 aastat. See kiri on lehekülgedel 196 ja 197. Sellest kirjast meeldib mulle kõige enam selline koht: ,,Minu ja kellegi teise vahel ei saa tulla sellist asja nagu minul ka Sinul. See on võimatu! Ilma sinuta olen ma lihtsalt poolik." Kindlasti on neid noori, kes tunnevad täpselt samamoodi end. Mina samastasin ennast selle lausega kohe kindlasti, sest kui seda kirja
populaarsemaks. 3 Tegelaste iseloomustus Johannes ehk peategelane on tugeva iseloomuga kümnenda klassi poiss, kellel oli väga tugev akne. Johannes oli pärit Tallinnast, lasnamäelt, kus mõõdus ka tema lapsepõlv. Ta oli kuni kuuenda klassini viisakas ja viieline õpilane, ka klassi kõige populaarsem poiss. Peale seda algas ka tema allakäik. Tal oli ka kaks õde (üks nendest kaksikõde) ja kaks venda. Johannese probleemid said alguse tema skisofreenilisest emast. Johannes mõtles ka kõige halvematel hetkedel, mis on tema elus head, ta loetles need üles, ja tuju läks jälle veidi paremaks. Karmo oli Johannese klassivend. Ta juuksed olid lokkis. Ta oli ettearvamatu ja ülbe, nt. peale kehalise kasvatuse tundi läksid Karmo ja Johannes dusi alla
kergejõustikutähed Eestist ja tervest maailmas. Valisin ka seepärast, et ma ise olen 14 aastat tegelenud kergejõustikuga ja alates 2009 aastast olen Tartu Ülikooli Akadeemilise spordiklubi kergejõustiku treener. 2000-2013 kuulusin Viljandi kergejõustiku seltsi Sakala nimekirja. Põhiliselt keskendun heitealadele ja mitmevõistlusele. Heino Lipp oli just täpselt selline kuju, kes tegeles ise nende aladega, mis mind kõige rohkem köidavad. Selle pärast selline kindel valik pakutud raamatute nimekirjas. Ma proovisin selle raamatuga leida vastuse paarile küsimusele. Näiteks kuidas oli sporti teha ja millised võimalused olid I maailmasõja ajal. Heino Lipu näitel sain väga hea vastuse. ENSL oli sel ajal väga raske sporti teha, võimalused olid piiratud ja väljaspoole NSVL väga paljud võistlema ei saanudki, kuna see lihtsalt keelati ära. Sellega nulliti potentsiaalsetel
koosneb elukutselistest-päästjatest. Võistlusteekond on meid viinud Eestist välja kuni Ameerikani ning igalt poolt sellel teekonnal omale midagi õppinud. Seda kõike üritame nüüd siin teiega jagada. Oleme raamatusse kogunud aastate jooksul valminud lemmiktoidud, millest paljusid on auhinnatud erinevatel tiitlivõistlustel. Panen selle raamatu kokku koos armsa abikaasa Siljaga, kes on ka Türi Pritsumeeste Kokaklubi innustanud eestvedaja. Oma osa andsid teisedki meie meekonna liikmed Peep, Eilo ja Pearu ning meie head sõbrad. Püüdsime välja valida toidud, mida valmistades, tunneks ka algaja grillija end täieliku profina. Raamatus seletame enne retseptide juurde asumist lahti põhitõed, et saaksite kohe asja kallale asuda". Raamat kohe algab kasutlikust infost, ilma milleta ei saa hakkata kõikide grillviiside kasutamisega. Pärast sissejuhatust räägitakse kuidas valmistada toite grillil ja barbecue ahjus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid