3 isamaa kõnet (0)

1 Hindamata

Kolm isamaa kõnet
Carl Robert Jakobson

EESTIRAHVA VALGUSE-, PIMEDUSE - JA KOIDUAEG .
Carl Robert Jakobsoni sõnad tulevad otse südamest ja tungivad teiste eestlaste südamesse. Ta pidas lapseealiseks vallavanemat, kes rääkis talle Saksamaast ülistusega. Ta tänaks Jumalat, kui tema kõne suudaks maha jätta kellegi lapsemeelsuse. Ta tsiteerib pühakirja, kuidas sai valgus, mis on selle ning pimeduse teod. Me peame austama ja kohtlema hästi maad, mis on antud meile ning meie sugulastele – see on ka ühtlasi Jumala käsk, mida on eestlased kaua aega austusega täitnud.
Asjad, mis on eestlastele tähtsad on olnud. Esiteks usk- kõige rohkem teavet saame Läti Hendriku kroonikast. Seal kirjutatakse ühest mungast Rietrichist, keda eestlased kui vangi võetud vaenlast tahtnud ohverdada. Ta suhtus sakslaste nõidade ohverdamisse halvustavalt. Sakslased arvasid, et Eesti sõjajumal on Tharapita, sest nad ei saanud eesti keelest mitte midagi aru, kuigi oli Taara . Eesti rahva vanaaegne usk polnud inetum, kui muu selle aja paganarahval.
Ristiusu levitajad jõudsid esimesena virulaste juurde, kes end ka kohe ära ristida lasid. Nad uskusid, et taanlastel ja sakslastel on üks Jumal ning üks ristiusk . Tüli taanlaste ja sakslaste vahel läks maade päraste nii suureks, et inimesed läksid Rooma paavsti juurde ning lasid end ristida taanlaste poolelt sakslaste poolele ja vastupidi. Nii kestis selline vahetamine mitu sada aastat.
Teiseks seadused ja eluviisid - eestlased ja nende vennad liivimaalased elasid kindlates külades ja linnades nagu näiteks: Uula, Vasela, Loone ja palju muudki veel.
Neil olid olemas ka kindlad kantslid, kus nad endeid kaitsesid sakslaste vägevuse ja vahvuse eest. Thedorik tänab eestlasi, et nad selle ette võtsid ja temaga end tuttavaks tegid. Oma saadikud Itaaliasse saatsid ning ta palus , et eestlased temaga sõprust jätkaksid.
Eesti saadikud saadeti 1205 Polotska suurvürsti juurde. Nad käisid nii maismaal kui ma maal vaenlastega sõdimas. 1210 tulid Saaremaale mehed kolmesaja laevaga , kus oli peal 2000 hobust. Nad ässitasid Liivi rahvast sakslaste vastu sõdima. Eestlaste vahvus ja sõjavägi oli kõigis põhjamaades teatud ja kardetud ning sellega kaasnes kuulsus.
Läti Hendrik toob välja selle, et eestlased ei tapnud sõjaajal vaenlase lapsi ega naisi ära, vaid pidasid seda jõleduseks. See näitab, et meie esivanemad polnud südametud ja harimatud. Ega praegugi eestlased matsid pole, vaid on valmis vaenlastele sõbrakätt pakkuma.
Ja kolmandaks- kunstid ja teadused . 1200 aastal ei teatud Saksamaal midagi kunstidest ja teadusest. Kõik raamatud, mida kätte saadi olid ladina keeles. Ainult mõningad jaod piiblist ja ilmaliku laulud olid saksa keeles. Wilhelm Modena kirjadest võib leida, et liivi ökonoomia oli põlluharimine, kalapüüdmine, puud ja lubjapõletamine. Läti Hendrik jutustab Järvamaast, kui väga haritud kubermangust ja suurte peredega asulast. Eestlased mõistsid peale põlluharimise veel laevade ja majade ehitamist. Nad ehitasid paljudele sakslastele uhked häärberid, mis nüüdseks on varemetesse langenud.
See, mis rahvast rahva teeb on nende keel. See on ühise rahva sünnitaja ja priiuse kandja ning kõige kallim pärandus. Eestlasel polnud enam midagi, kõik oli kadunud. Isegi kirjutatud luuletusi polnud ette näidata. Kuid eestlased ei kaotanud lootust, sest keel on jääv ja püsiv. Ka siis, kui kõik on kadunud rahval , kellel üle seitsmessaja aasta orjapõlve oli, peab tulema lõpuks parem aeg. Eestlased on üks tubli rahvas, kes vääriks midagi paremat.
1186 jõudis esimene ristiusu apostel Liivimaale. Ta oli Breemeni linnast pärit. Mõlemad olid seotud kubermangudega ja tänu sellele mõistsid nad rahvarikkusest rääkida. Berthold , kes oli piiskop koos suure sõjaväega, ei arvanudki, et ilma sõjata saab võimu. Tänu sellele sai tema oma teenitud palga, mis polnud kõige meeldivam . Peale teda tuli piiskopiks veel julmem. See teine oli piiskop 30 aastat, kuid peaaegu ühtegi aastat ei möödunud, kus poleks olnud vere valamist.
II.VÕITLEMISED EESTI VAIMUPÕLLUL.
17 aastasada on Eesti kirjanduse koiduaeg, kus Poola ülemvalitsus otsa lõppes. Liivimaa ja rootsi rahvuse valitsuse alla sai valitud, peamised mured olid koolid, kirkud ja poliitika õigused. Kui kõik saavutati oligi eesti kirjanduse õitse aeg. Mehed, kes enamasti said ja tegid tööd olid peamiselt saksid ja rootslased . Nad tahtsid olla eesti rahvaga ühel meelel .
Otto W. Maasing oli see, kes hakkas oma väljaõpetatud meestega eesti keeles rääkima. Tema jälgedes tegutsesid ka Manteuttel, Kreutzwald ja Jannsen . Viimane neist hakkas välja andma oma esimest Nädala lehte. Kirjaoskajate arv meeste seas kasvas. Levis kuuldus, et Vanataat lõi maailmaime ja Ilmarine parandas selle sobivamaks, mille üle Vanemuine kannelt hakkas mängima.
1838. aastal alustas Tartus E-Selts tööd, kuhu kuulusid näiteks Faehlmann , lektor Jurgenson, Kreutzwald, Hansen ja muud tegelased. Ahrenes, kes pani kirjutamisele põhja alla , rääkis, et ühel vanal asjal on väga visa elu ja see jääb ka siis tähtsaks, kui seda hukka mõistetakse. Need sõnad käisid eesti keele kohta. Koolmeister Eduard Mayer teeb eesti keele ja need, kes tegelevad luulega maatasa. Eestlaste kaitseks astus välja piiskop Ulhnahh. Ta arvas , et kõik, isegi tubli talupoeg suudab eesti keele ära õppida.
Uue kogukonna seadusega algas rahval uus aeg, mis ka kirjnduses uue alguse tõi. Eestlastele oli õigus ise nõuda ega pidanud olema rahul sellega, mida teised käskisid või andsid. Eestlane pidas seda õigust õige kalliks. Need vaenlased, kes suure ülbusega eestlaste au ja kõige kallima päranduse jalge alla tallaisid, pidid nüüd saama suure häbi osaliseks .
III.NÕIA-USK JA NÕIA-PROTSESSID.
Nõiausku on igal ajal ja igal pool probleemiks olnud. Üksi rahvas ei suuda sellist usku ära kaotada. Ebausku ja nõidumisi võis iga rahva juures leida. Suur osa Keskaja nõidumise salatempe on pärit Kreeka ja Rooma rahva käest. Roomlaste kirjadest võib lugeda, kuidas sortsinaised oma vaenlasi konnadeks, sokkudeks ja muudeks elukateks muutsid. Rahva seas olid levinud jutud inimestest, kes riideid seljast võtsid, huntideks hakkasid ja metsa jooksid.
Katoliku usk soovis üht täielikku usus ühendust ja nõudis ilma armuta temale alistumist. Protesdandi usk austas ka mõistuse loodusliku õigust ning jättis üksikutele inimestele vabaduse oma nägemist mööda uskuda ja käituda. Kui ristiusk maale tuli, tunnistas iga rahvas testamendist kahtlasi osi õigeks. Usuajal said inimesed valida kas nad usuvad seda, mida tahavad või annavad oma elu ära. Kui valiti esimene variant kiusati neid inimesi taga ning usuti , et protesdandid nõiad on. Rooma kirikul oli väga erge saada vaest inimest kätte. Teda sunniti hirmsa piinamise tagajärjel kõik üles tunnistama. Ristiusulased sundisid rahvast uskuman seda, mis neile parem oli.
Ketserite hukkamiseks oli Rooma paavst Toluusi linnas kohtu loonud. Kohtud polnu õiglased. Kõik, mida kaevati avalikult sai ära hävitatud ja jalge all maha tambitud. Tagaselja kaebusi võeti kui puhast kulda ning see sai tasutud raha ja vaimuliku heategudega. Kui kurjategija kaebas kellegi peale salaja hoiti tema nimi salajas ja teada usuti. Kohtu alla tunnistajate tuli hiirmus karistus , vangipõlv ja piinamised. Edasi kaebaist polnud. Elusalt sissemüürimine ja ära põletamine olid tavalised . Kohtu all olija vara läks kõik inkvisiitoritele.
Suureks probleemiks kujunes ketserite kadumine ja inkvisiitorite pankrotistumine. Ketserid hakkasid end varjama jasalajas elama. Kohtud olid tööta ning nad hakkasid asju välja mõtlema , kuidas saaks lisa teenida. Nõidade süüks kohtu ja üle üldse kõigi poolt oli enda kuradile andmine. Väidetavalt käisid nad kuradi juures peol ning ise kuradiks saamas. Esmas -, teisi- ja kolmapäev olid ketserite kokku saamise aeg.
Lihavõtted, nelipühad, jõulud ja jaanipäev olid erakorralisteks pidustustusteks parim aeg. Sel ajal sai ka kurat oma alamatelt aupakkumisi. Kuradi pale tunnistas paha meelt ja tusku. Ketserite jaoks oli kurat Jumala eest, keda nad uskusid, kummardasid ning täitsid kõik tema soovid. Kes tahtis nõiaks saada, pidi usu ära andma ja kuradi usu vastu võtma. Kurat litsus oma küüenega soovija ihule ühe märgi ning sealt kohast kadus tundmine ära.
Kärnkonn oli nõide sümboliks. Nõid pidi ristirahvale ihule ja hingele kurja tegema. Kurats sai end moondada härraks ja läks leina murest murutd naise juurde. Kinkis talle raha , lubas rõõmu ja suurt rikkust. Tegelikult märgistas ta selle naise ära, vaeseke pidi lahti ütlema oma usust ja kuradiga patu elu elama.Kirikusse minemine oli kui Jumala alandamine , mis meeldis kuradile. Söök oli ka seal läila, rikka rahva paremad ja magusmad road . Peale sööki algas tants ja trall .
Viis kuus naist said tunda piinu Linheimis. Enne piinamist lõigati kõik karva ära, et näha kusagil kuradi templit.Piinamiseks olid väga hirmsad moodused nagu nööri otsa ripputamine ja küünte kitkumine sepa tangidega. Eesmärgiks oli kohtualuselt tunnistuse kätte saamine vägivaldsesl moel. Isegi süütuid inimesi piinati, lavastati süüdi ainult sellepärast, et inkvisiitoritel oleks varandust ja ristiusu kehtestamiseks.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 42 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kerly95 Õppematerjali autor

"3 isamaa kõnet" teose kokkuvõte. Esimese kõne kokkuvõte on põhjalik, tegin ja sain 5 :)

carl robert jakobson 3 isamaa kõnet

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti ajalugu

Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eellugu 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk Fulco Prantsusmaalt. Kompromissitu võitlus ristiusu vastu oli tingitud tema vägivaldsest usu pealesurumisest. 1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma nimetati u

Ajalugu

docx

Muistne vabadusvõitlus

Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) 12.sajandi alguses hakkasid sakslased liikuma ida suunas ja jõudsid läänemere äärde. 1143 rajati Lübecki linn. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed ja nende järel pastorid, ristiusu levitajad. 1184.a. saabus väinajõe suudme Liivlaste juurde munk Meinkard. Ükskülasse rajas ta linnuse ja kiriku. Liivlaste vanem Kaupo võttis vastu ristiusu ja selletõttu ristiti ka ülejäänud liivlased. Peagi liivlased pettusid ristiusus ja pesid Väinajões ristimise maha. Sellepärast tekkisid Liivlaste ja sakslaste vahel sõjalised konfliktid. Järgmiseks piiskopiks sai munk Albert, kellest kujunes eestlaste vastu peetava sõja ja ristiusu juht. 1201.a. rajas Albert Riia linna, millest sai järgneva vallutuse tugipunkt. Rooma paavst pühendas alistatava maa Neitsi Maarjamaa. 1202.a.asutas Albert ,,Mõõgavendade ordu’’. Need olid randrüü, rüütlid, nende kannupoisid, teenijad ning preestrid. Nende tunnuseks ol

Eesti ajalugu

doc

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Kuressaare Ametikool Ärikoolituse osakond Jaana Lind Eestlaste muistne vabadusvõitlus Referaat Juhendaja: õp Heli Kopter Kuressaare 2004 Sisukord Ristisõdade algus Liivimaal 3 Viljandi langemine 4 Madisepäeva lahing 5 Jüriöö ülestõus 1343-1344 6 Kasutatud kirjandus 7 Ristisõdade algus Liivimaal XII ja XIII sajandil asusid vöitlushimulised rüütlid ja vürstid söjaretkedele, vallutades enda kätte järkjärgult Läänemere lõunakalda. Sakslased tungisid ida poole, sest nende rahvaarv kasvas. Sakslased otsisid endale ka uusi kaubaturge. Läänemeri pakkus neile häid võimalusi kaubitsemiseks. Põhja-Saksamaale tekkis rida tähtsaid kaubalinnu. Linnad sõlmisid omavahel kuulsa "Hansa lepingu" ja võtsid kogu Läänemere oma võimusesse. Lääne poolt ilmuvad sakslased kujutasid endast ohtu eestlastele. Sakslased olid eestlastest üle nii sõjakunstis kui ka hariduses. Peagi järgnesid kaupmeestele Liivi aladele ka vaimulikkud Rooma paavsti ja Saksamaa kõrgemate

Eesti ajalugu

doc

Vabadusvõitlus

1. Ristiusu levitamise katsed Eestis enne muistset vabadusvõitlust Kuigi Eestis valitses tol ajal muinasusk, ei olnus ristiusk ka päris tundmatu. Eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas kõiki usklikke neid toetama. Fulco külastas arvatavasti ka 1170. a.astate algul ka Eestit. Henriku kroonikas nimetatakse ka mõningaid ristituid, näitaks Ojamaal ristitud Pudiviru vanem Tabelinus. Ida- Eestisse levis ristiusu elemente ka Venemaalt, seda ki

Ajalugu

docx

Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni

Eesti geograafiline asend Eesti moodustab poolsaare kujulise riigi, mis on hõlmatud Läänemere, Soome lahe ja Peipsi järvega. Meie kodumaa on ürgsetest aegadest saadik olnud suureks loomulikuks sillaks Euroopa mandri kahe nii erineva osa ja maailma vahel. Liikumised mõlemas suunas on aastatuhandete vältel Eesti aladele toonud selle mandri keskusist elu ja edenemist, elavust majanduslikult ja äratust vaimselt. Eestit kui Läänemere võtit on ihaldanud saada oma valdusse sakslased, venelased, rootslased, taanlased, poolakad, leedulased ja isegi tatarlased. Eesti asend maailmakaardil pole osutunud just soodsaks Eesti iseseisvuse arengule. Eestlase päritolu Eestlased kuuluvad päritolult ja keelelt soomeugrilaste läänemeresoome rahvaste rühma. Soomeugrilaste esiisad asustasid 4000a. eKr nn ürguurali ajal, hõredate kalurite- küttide rühmadena kogu Põhja-Venemaa Uuralist Läänemere rannikuni. Umbe

Ajalugu

rtf

Eestlaste muinasusund ja vabadusvõitlus

Siim Kingu 1 Tartu Tamme Gümnaasium AJALOO KT KORDAMINE §6 9 §6. EESTLASTE MUINASUSUND · Muinasaja inimeste vaimse elu tähtsaimaks osaks oli ussund. · Ei saa rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommetega muinasusundist. · Osalt tingisid uusi kombeid tegevusalade teisenemine. · Usulistes muutustes mängis suurt rolli ka ka tihe kontakst naaberhõimude, -rahvastega · Muinasusundite kohta pole väga palju teada, kuna pole säilinud eriti palju allikaid. o Enamus teadmisi on siiski levinud suusõnaliselt põlvest põlve edasi. Pärimused ja rahvaluule. · Pärimuste ja rahvaluule seast teabe väljasõelumine on väga keerul

Ajalugu

doc

Keskaeg Eestis

Keskaeg Eestis Liivimaa ristisõda 1143. rajati Lübecki linn Liivimaa piiskopid: Meinhard (11861196) rahulik, sõbralik, ehitas 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid * alluvuses töötas Läti Henrik * võimas linnus Võnnus ordu ke

Ajalugu

doc

Keskaeg kui pöördepunkt eestlaste ajaloos?

Keskaeg kui pöördepunkt eestlaste ajaloos? Keskaega peetakse ühena kõige pimedamatest ja teadustevaesamatest ajajärkudest ja õigupoolest see oligi nii.Inimeste mõtteid tumendati kiriku poolt , käsiti neil mitte mõelda ja suruti peale Jeesuse sõna.Jumala saadikud maa peal levitasid sõnumeid paganatest , kes pesitsesid kuskil Ida- Euroopa kandis.Kirikule lubasid ,,uued avastused" veel rohkem alluvaid ja võimu , kuningatele aga , veel rohkem maad ja võimu. Eestlased elasid enne 1208 aastat üsna rahulikult , suuri sõdu mitte pidades , aga ikkagi vahel tülitsedes.Elati külades , mis jaotusid kihelkondades ja mis omakorda jaotusid maakondadeks. Peamiseks elatusalaks oli põlluharimine ,kasutati kolmeväljasüsteemi , mis lubas paremat saaki. See oskus tuli küll Läänest , aga eestlased näitasid üles oskust teiste pealt head üle võtta ning õppida. Külades elas erinevat rahvast , demokraatia kui sellist polnud. Ühiskonna parimad olid varanduslikult teis

Ajalugu

Rohkem sarnaseid