Ohvrilaev (13)

Romaani sisuks on 1930. aasta paiku Tallinnas Kalamajas hargnev armastuslugu noore juudi t�tarlapse ja keskealise kooli� petaja vahel. Teose juhtkujund p�rit Kreeka m�toloogiast � kreeklaste vana tava j�rgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal �htki surmanuhtlust t�ide viia. Peategelane Martin Justus on 45-aastane g�mnaasiumi ajaloo�petaja, ta on p�rast noorusaastate �pinguid Peterburis ning Vabaduss�jas osalemist m�nda aega elanud �sna boheemlikku elu, elatudes klaverim�ngust kinodes ja lokaalides, kuid siis ennast n-� k�sile v�tnud, �likooli l�petanud ja abiellunud kena kuid v�ikekodanliku naisega, kellega tal on n��d 16-aastane t�tar, kelle ema meenutav keskp� rasus ning isikup �ratus isale muret teeb. Romaani tegevus algab kooli l�puaktusega, kus �petaja Justus peab k�ne, milles tsiteerib Sokratest ning kutsub l�petajaid selle antiikfilosoofi kombel k�ike j� rele m� tlema ja anal��sima. Saame teada, et Justus on kolleegide poolt lugupeetud, kuid mitte eriti armastatud tema kinnise loomu ja vabam�tleja maine t�ttu. �pilasi p��ab ta konfliktide korral pigem m�ista ja kaitsta. Pettumuseks on talle, kui tubli �ppuri esseed osutuvad plagiaadiks �he v�hetuntud vene ajaloolase t��dest - see tuletab talle meelde, kui v�he on tema �petusel �igest elust ja eetikast tegelikku m�ju. Direktor pakub Martinile uuest �ppeaastast inspektori kohta. Tuues ettek��ndeks tulevast ametik�rgendust ja soovi p�hendada Sokratesest raamatu kirjutamisele loobub �petaja abikaasa ja t�rega koos Narva-J�esuusse puhkama s�itmast ning j��b nende linnakorterisse. Raamat Sokratesest on plaanitud n�itama kaasaja inimestele, kuidas filosoof talle m��ratud surmaotsust t�rkumata ja hirmuta vastu v�ttes j�i tegelikult v�itjaks oma vaenajate ja olude �le. Sokrates ootas 30 p�eva surmaotsuse t�ideviimist, kuna sel ajal toimus ohvrilaeva merereis ning siis ei tohtinud hukkamisi toimuda. (Ohvrilaevaga s� itsid neiud ja noormehed Ateenast Delose saarele Apolloni pidustuste puhul ohvriande tooma .) Martin m�tiskleb selle �le, et enne surma hakkas Sokrates - suur loogik ja filosoof ning anal��tiline m�istuseinimene - kirjutama luuletusi. Suvi on erakordselt rohke kapsaussidest, kes aedades k�ike rohelist j� ravad . Martin vaatab aknast m��da t�navat liikuvat leinarongi, mis tuletab talle meelde ta enda surelikkust. Nii leinarong kui ussid (nagu laipa � givad vaglad ) on omamoodi surma ettekuulutajad. T�naval kohtub Martin 22-aastase juudi neiu Isabellaga, kelle vanemaid ta teadis juba Peterburi p�evilt. T�druk on andekas pianist, kuid teenib elatist klaveritundide andmisega. Nad satuvad vestlema ja jutt l�heb Sokratesele. Isabella on kriitiline m� istuse suhtes, kuna see h�vitab inimese vaimsuse, tunnete ja hingelisuse saladuse. K�ndides j� uavad Martin ja Isabella mere ��rde, kus loojuva p� ikese valguses purjekas teele l�heb. Looduse ilu ja vaatepildi unen �oline ajatus �hendab neid emotsionaalselt ning Martin � tleb , et see v�inuks olla Delose ohvrilaev, mis l�heb teele, nii et 30 p�eva on ees ainult elu, mitte surm. Isabellat puudutavad need s�nad v�ga tugevalt ning ta teeb ettepaneku veel kohtuda. Martin on k�hklev, kuna nende suhet v�idaks v��riti m�ista. Ta p��ab asjatult Sokratese s�nadest k�itumisjuhiseid leida, kuid otsustab viimaks siiski Isabellaga uuesti kohtuda. Nad l�hevad Pirita randa , Isabella r��gib talle endast ja oma perekonnast, tunnistades, et tema �ige nimi on Isebel - ilusa kuid �ela m�ssumeelse Iisraeli kuningat�tre j�rgi, kes jumalateotuse eest surma m�isteti. Oma ema ta armastab , kuid samas vihkab, sest ema p��ab oma armukadeda omamisjanuse armastusega t�tart enda k�lge siduda ega toeta tema eneseteostust muusikuna. Isebel jumaldab oma revolutsiooni ja kodus�ja keerises t��fusse surnud isa ning s��distab ema selles, et ta armukadedusest p��ab isa m�lestusele varju heita, s��distades teda emotsionaalses v�ljapressimises enesetapukatsete abil. Isebel tunnistab muuhulgas , et ta olnuks n�us saama tuntud muusiku armukeseks ja teda �ra kasutama, kuid ema rikkus selle karj��riv� imaluse . Ta teatab aga, et on v� ljap ��su oma olukorrast juba leidnud. Martin ja Isebel �htustavad restoranis ja kuulavad muusikat, mida orkester m�ngib. Isebel pole esitusega rahul ning teeb ettepaneku, et ta v�iks ise sama pala m�ngida klaveril t� hjas korteris, mille v�tmed pererahvas on talle puhkuse ajaks usaldanud. Nad l�hevad korterisse, Isebel m�ngib klaverit , temast ja Martinist saavad armukesed. Nende vahel s�lmub pools�natu kokkulepe olla koos 30 p�eva - nagu Delose ohvrilaeva retk. Sellest, mis saab hiljem, ei r��gita. Isebel annab korduvalt vihjeid, et ta on langetanud enda jaoks saatusliku otsuse, kuid Martin ei saa neist aru. Isebel on �hest k�ljest kompromissitult kirglik tundeinimene, samas m�ngib ta suhtes Martiniga m�ngu, milles ei ava oma kaarte. M��duvad p� evad jalutades, vesteldes, armatsedes, kuid Martin tunneb ahistust. �helt poolt tunneb ta, et suhe Isebeliga �ratab temas juba kustunud emotsioone ja tunge , samas tunneb ta, et on liiga vana ja muganenud, et alustada uut elu. Oma perekonnast ja t��st ning seltkondlikust positsioonist ta loobuda ei taha. Temas on ka k�hklus, kas mitte Isebel ei asenda temaga on puuduvat idealiseritud isa, teda vaevab nende vanusevahe. Ta tunnistab oma kahtlusi Isebelile, kes teatab, et teda ei saa kompromissiks sundida, ja s��distab Martinit, et see on endale ettekujutust armastusest vaid sisendanud, et nende vahekorda enda silmis �igsutada. Isebel lahkub . J�rgmisel hommikul saab Martin teada, et Isebel on eelmisel ��l ennast maha lasknud, j�ttes maha k� igile arusaamatu kirjakese, kus seisab, et laev on Deloselt tagasi j� udnud . Martin k�lastab Isebeli ema, otsib kontakti oma vana tuttavaga, et r��kida, p��ab end purju juua ja uinumiseks unerohtu v�tta, kuid saab vaid peavalu ja ebameeldivad n�gemused. Martin s� idab Narva-J�esuusse pere juurde ja kutsub t�tre randa jalutama . Ta tunnistab t�trele �les, et oli olnud Isebeliga l� hedane ja kahetseb, et ei olnud osanud tema enesetapuplaane ette n�ha ja v�� rata . T�tar on �okeeritud, kuid andestab isale ja Martini hinges toimub mingi leppimine . Ta tunnistab t�trele, et kavatseb elada edasi samasugust elu nagu seni, koos oma naisega, ning j�tkata t��d Sokratese- raamatuga , kuid ilmselt juba uuest vaatenurgast, j��des aga mingis osas alati �ksikuks maailmaparandajaks. Isa ja t�tar k� nnivad maja poole ning Martin tunneb kaastunnet isegi oma vimmaka naise vastu. "Ohvrilaev" on lugu ummikus inimestest, kes ootavad p��semist, �nne ning vabadust, kuid j��vad igaveseks rutiini suletud ringi ekslema .