Juhtumiplaan- Alic'i juhtum (0)

Tallinna Ülikool
Ühiskonnateaduste Instituut
Laura-Roberta Ründva
Alice ’i juhtum
Juhtumisnalüüs
Tallinn 2016
Sisukord
Juhtum, millele on tehtud sekkumisplaan 3
Alice’i probleemide hindamine ja analüüs 4
Keskkonnakaart 6
Sekkumise eesmärgid 7
Sekkumise detailne tegevusplaan 8
Võrgustikuliikmete kaasamise plaan 9
Kokkuvõte ja enesereflektsioon 10
Kasutatud kirjandus 11

Juhtum, millele on tehtud sekkumisplaan

Alice on 88 aastane endine raamatukoguhoidja . Ta elab üksinda eramajas . Alice’i füüsiline tervis on nõrk. Ta on kolmel korral kodus kukkunud ning ei ole olnud võimeline püsti tõusma. Ühel korral kukkus ta aias, teisel korral koridoris. Inimesed kuulsid tema kisa ja tulid appi. Kolmandal korral Alicel vedas, sest tema sugulane David tuli teda külastama. David käib Alicit külastamas üks kord nädalas. Rohkem sugulasi Alicil selles piirkonnas ei ole ja ta väldib kontakti naabritega . Kui inimesed püüavad Alicile läheneda võib ta olla väga agressiivne. Tema kodu on must ja väga halvas seisukorras. Alice majal puudub keskküte ning ta elab peamiselt alumise korruse toas, mis on täis raamatuid ja ajalehti. Tuba kütab elekriline ahi. David on mõnel korral pakkunud abi maja koristamisel, kuid Alice on alati keeldunud.
Naaber võttis ühendust sotsiaalhoolekande osakonnaga ning rõhutas, et Alice ei ole võimeline üksinda turvaliselt elama. Ta võib kukkuda , lisaks võib olla oht tulekahju tekkimiseks. Naaber, proua Tamm on jõuline naine, kes on töötanud kohtunikuna ja kohaliku kooli direktorina. Proua Tamme sõnul esindab ta terve küla arvamust ja nõuab Alice hooldekodusse paigutamist. Proua Tamm on arvamusel, et Alice on vaimselt ebastabiilne ning ei ole võimeline ise otsuseid vastu võtma. Proua Tamm tsiteerib vestluse käigus pensionile jäänud arste, ülikooli professoreid ning advokaate. Proua Tamm rõhutab ja nõuab Alice hoolekandele paigutamist ning peab seda sotsiaalhoolekande ülesandeks.

Alice’i probleemide hindamine ja analüüs

Juhtumikorraldus saab alguse kliendi hindamisest. Alates esimesest kokkupuutest kliendiga kogub juhtumikorraldaja järjepidevalt teavet kliendi probleemide ja vajaduste kohta, mõnikord toimub see isegi enne, juhul kui juhtumikorraldaja poole pöördub kliendi probleemi pärast kolmas osapool ( Narusson , 2006, lk 34). Siin kohal saab tuua näite Alice’i juhtumi puhul, kus proua Tamm oli see, kes võttis ühendust sotsiaalhoolekande osakonnaga ning rõhutas, et Alice ei ole võimeline üksinda turvaliselt elama ja nõuab Alice hooldekodusse paigutamist.
Barker 1995. aastal on öelnud , et inimese vajaduste hindamine on sotsiaaltöös klienditöö protsess, mille vältel sotsiaaltöötaja selgitab kõigepealt välja inimese lahendamist vajava(d) probleemi(d), selle (nende) tekkepõhjused, probleemi(de) dünaamika ajas (st kestuse, arengu jms), samuti probleemiga seotud inimesed ja situatsioonid, seejärel analüüsib hindamise käigus kogutud teavet, püstitab eesmärgid ja koostab tegevuskava koostöös abivajava inimese ja/või võrgustikuliikmetega. (Sotsiaalministeerium, 2006, lk 34)
Siinkohal saan välja tuua teada olevad probleemid ja lahendamist vajavad murekohad, mis Alice’i juhtumi puhul on järgmised:

• Elab üksinda eramajas
  
• Füüsiline tervis on nõrk
  
• Ta on juba kolmel korral kukkunud ning ei ole olnud võimeline ise püsti tõusma
  
• Piirkonnas, kus Alice elab, on tal ainult üks sugulane- David
  
• Ta väldib kontakti naabritega
  
  • Ta võib olla agressiivne, kui inimesed talle lähenevad
    
• Ta kodu on must ja väga halvas seisukorras
  
• Ta majal puudub keskküte
  
• Alice elab oma majas ainult ühes toas, mis on täis raamatuid ja ajalehti
  
  • Seda ühte tuba kütab elekrtiline ahi
    
• Keeldub abist (näiteks maja koristamisest)
  
• Alice tsiteerib vestluse käigus pensionile jäänud arste, ülikooli professoreid ja advokaate- liialt minevikus kinni?
  

Hindamise eesmärk on välja selgitada, missugused muutused on vajalikud, millised tegurid võivad olukorda halvendada ja millistele olemasolevatele ressurssidele on võimalik toetuda soovitud muutuste esilekutsumisel. Hindamine tähendab kliendi ja tema keskkonna analüüsimist eri valdkondades ja ajas. Hindamine on aluseks järgmisele etapile ehk juhtumi plaanimisele. ( Payne , 2000, lk 11) Alice puhul tuleks teha kindlasti läbi kiiresti hindamine, sest ta ei ela heades elutingimustes ning vanadusest on tekkinud sagedased kukkumised , mis on tingitud ilmselt tasakaaluhäiretest, mis vanadusega kaasneb.
Selle juhtumi puhul saab kasutada mitmeid teooriaid . Kõige olulisemaks peaksin süsteemiteooriat ja kommunikatsiooniteooriat sotsiaaltöös.
Süsteemiteooriat on väga hea antud juhtumi puhul kasutada sellepärast, et süsteemiteoorias püüab sotsiaaltöötaja aru saada, millised elemendid kliendi ja keskkonna vahelises interaktsioonis tekitavad probleeme. Eesmärgiks on aidata inimestel realiseerida eluülesandeid, vähendada pingeid ning saavutada kliendile olulisi eesmärke ja väärtusi. (Payne, 1995, lk 113) Alice juhtumi puhul tuleks kõige pealt välja selgitada tema olulised eesmärgid ja väärtused elus ning aidata Alice’l kasutada ja parandada tema endi võimeid probleeme lahendada. Siin kohal peaks Alice võtma end kokku ja koristama oma eluruumid , et tema suhe Davidiga oleks veel parem, samuti võiks Alice võtta kokku julguse ja suhelda naabritega, et nad mõistaksid, et Alice on nagu iga teine vanainimene. Selle mõjul jääks ära naabrite laim ja tahe viia Alice hooldekodusse.
Teine teooria, mida saab Alice juhtumi puhul väga hästi kasutada on kommunikatsiooniteooria. Nelsoni (1980)  järgi on kommunikatsiooniteooria lähtekohaks see, et kui me midagi teeme, siis teeme seda alati reageerimaks mingile saadud informatsioonile. Informatsiooniks võivad olla faktid või midagi muud, mis me oleme teada saanud. Näiteks emotsioonid . mälestused, kehatunded või teiste arvamus enda kohta. Me tajume informatsiooni, mida me seejärel hindame - see on info töötlemine. Hinnates kommunikatsiooni anname tagasisidet kommunikeerijale, kes saab nõnda aimu sellest, kuidas me oleme informatsiooni tajunud ja hinnanud. Meil kõigil on omad seesmised reeglid infotöötlemise jaoks, mis sunnivad meid ühele asjale tähelepanu pööramaja teistele mitte ja mis põhjustabki taju selektiivsuse. (Payne, 1995, lk 132-133) Alice puhul rakendub see teooria väga hästi, sest Proua Tamme sõnul esindab ta terve küla arvamust ja nõuab Alice hooldekodusse paigutamist. Proua Tamm on arvamusel, et Alice on vaimselt ebastabiilne ning ei ole võimeline ise otsuseid vastu võtma. See, et Proua Tamm nii negatiivne Alice vastu on, on põhjustanud ma arvan selle, et Alice ei tahagi naabritega enam suhelda.

Keskkonnakaart

Keskkonna kaart aitab nii abistajal kui ka pereliikmel näha kõiki olulisi suhteid, mis on hindamatu abivahend kliendi võrgustiku kujundamisel ja kaasahaaramisel.
Proua Tamm soovib, et Alice paigutatakse hooldekodusse
Väldib kontakti naabritega, kui naabrid püüavad temaga suhelda
Füüsiline tervis nõrk- kukub ja ei ole võimeline ise püsti tõusma
Alice
88 a.
Perearsti kohta info puudub
Sugulane David käib korra nädalas külas
Minevik - oli raamatukoguhoidja
Elamistingimused halvad- kodu on must, halvas seiskorras, majal puudub keskküte
Teiste sugulaste kohta info puudub, elavad mujal

Sekkumise eesmärgid

Alice elab üksinda eramajas → paigutada Alice elama väiksemasse korterisse või hooldekodusse

Alice füüsiline tervis on nõrk → viia Alice tervisekontrolli ja selgitada välja tema perearst

Kui Alice kukub siis ta ei ole võimeline ise püsti tõusma → kohandada tema eluaset, näiteks kinnitada seintele seinatoed ning toed tõusmiseks või osta talle kepp kõndimiseks ja toetamiseks

Piirkonnas, kus Alice elab, on tal ainult üks sugulane- David ning Alice väldib kontakte naabritega → paigutada Alice elama piirkonda, kus on tal rohkem sugulasi/lähedasi inimesi või leida naabrite seast mõni inimene, kes Alice’ile meeldib ja on nõus Alice juures käima, kui David ei saa või otsida Alice’ile hooldaja

Alice kodu on must ja väga halvas seisukorras → parandada eluaseme olukorda, et oleks kõlblik elada

Alice majal puudub keskküte, ning ta elab ainult ühes toas, mis on täis raamatuid ja ajalehti ning seda ühte tuba kütab elekrtiline ahi → Muuta maja tuleohutuks ja viia minema vanad ajalehed, mida ei ole vaja

Alice keeldub abist (näiteks maja koristamisest) → toetada tema igapäevaseid toimetulekuid, otsida talle kasvõi hooldaja, kes aitab tal süüa teha, aias toimetada ja koristada

Sekkumise detailne tegevusplaan

Informatsiooni kogumine erinevatest asutustest, ressursside hindamine, vajaduste hindamine, leida kogu vajalik taust kliendi kohta (arstid, eriarstid, lähedased).

Luua usaldusväärne suhe kliendiga ning motiveerida teda, et selgitada välja, kuidas Alice ise antud situatsiooni suhtub ning püsitada muutuste saavutamiseks eesmärgid.

Selgitada välja Alice lähivõrgustik ning kuidas nad saavad Alice’t aidata

Leida hooldustöötaja või tugiisik , kes aitab Alice eesmärke täita, kui David ei saa

Anda positiivne tagasisisde ka väiksematest muudatustest, et motiveerida ja julgustada Alice’t veel rohkem ka edaspidiseks

Vajadusel uuesti sekkuda, kui peaks tekkima tagasilööke.

Kokkuvõtte tegemine, kliendile tagasiside andmine, vajadusel edasine suunamine.

Enesereflektsioon tehtud tööle, mida õppisin, millised vajadused said lahenduse ja millised mitte- edu ja läbikukkumise analüüs

Võrgustikuliikmete kaasamise plaan

Võrgustikutöö on koostöö, millest võtavad osa abivajaja /abistatava sotsiaal- ja ametnikevõrgustik. Kui abivajaja ise oma probleemi ei taju, on ta abistatav. Võrgustiku eesmärk on lahendada abivajaja argielu probleeme. Võrgustiku puhul on tegemist ühendavate ja piiritletavate suhetega teatud inimeste või inimgruppide vahel ning selle eelduseks on kommunikatsioon. (Sotsiaalministeerium, 2006, lk 53)
Võrgustikke võib liigitada formaalseteks ja mitteformaalseteks. Enamik inimesi kuulub mitmesugustesse võrgustikesse (nt naabrite, sõprade, töökollektiivi- ja perevõrgustikud). Eeltoodud võrgustikke nimetatakse mitteametlikeks ehk iseenesest tekkinud võrgustikeks või ka sotsiaalseteks võrgustikeks. (Sotsiaalministeerium, 2006, lk 53)
Ametnike võrgustikku kuuluvad eri ametiasutusi esindavad isikud, kes oma ametipositsiooni tõttu on vastastikku seotud kliendi probleemi(de) lahendamisega, st neil on teavet ja ressursse ja nad teevad koostööd kliendi probleemi(de) lahendamise nimel. (Sotsiaalministeerium, 2006, lk 54)
Võrgustikuliikmete kaasamise plaan ja eesmärgid:

Sotsiaaltöötaja eesmärgiks on Alice elukvaliteeti parandada ja tegeleda võrgustiku tööga.

Perearsti eesmärgiks on kontrollida Alice tervist ning saata ta edasi teise arsti juurde, kui selgub , et tema kukkumistel on olnud tõsised tagajärjed. Loomulikult tuleks kontrollida ka Alice’i vaimset tervist, sest ta koguaeg räägib vanadest aegadest .

Hooldustöötaja eesmärgiks oleks see, et ta aitaks Alice’l igapäevaselt toime tulla, näiteks koristada tuba, pesu pesta, käia poes ja süüa teha.

Davidi eesmärgiks oleks olla Alice usaldus isik, kes korraldab ka tema makse, olla talle moraalseks toeks ning mingil määral saaks David mõjutada Alice’t, kas mujale elama asuma või inimestega suhtlema .

Proua Tammi ja teiste naabrite eesmärk võiks olla Alice’l silma peal hoidmine, samuti tema abistamine, kui muidugi Alice sellega nõus on ning ka Davidile teavitamine Alice’st.

Kokkuvõte ja enesereflektsioon

Selle juhtumi puhul sai suur osa sellest alguse, et Alice naaber Proua Tamm võttis ühendust sotsiaalhoolekande osakonnaga ning rõhutas, et Alice ei ole võimeline üksinda elama ning ta on vaimselt ebastabiiline, samuti ei ole suuteline ta ise otsuseid vastu võtma. See ei tähenda kohe, et Alicel on probleemid, see võib tähendada ka seda, et talle meeldib omaette olla ja naudib iseenda seltskonda.
Mina arvan, et Alice peaks kõigepealt käima arsti visiidil ning kui selgub, et tema vaimse ja füüsilise tervisega pole mingeid probleeme siis on tal võimalik enda kodus edasi elada. Seda muidugi juhul kui tema maja koristatakse ära, tulekahju oht eemaldatakse ja lisatakse seintele toed, mille najale saab ta toetada, kui tunneb nõrkust või kukub. Kindlasti tuleks palgata hooldustöötaja, kes aitaks Alicel igapäeva toimetustega toime tulla või tuleks Davidil rohkem kui üks kord nädalas külas käia.
Kui aga Alice füüsilise ja vaimse tervisega ei ole kõik korras, siis tuleks paigutada Alice hooldekodusse, kus tema järgi pidevalt vaadatakse või panna elama väiksemasse korterisse ning piirkonda, kus on tal rohkem sugulasi.
Juhtumi analüüsi tehes, arvasin ,et see on väga kerge, kuid eksisin. Juhtumi analüüsi tehes on väga palju vaja keskenduda ja mõelda ning kohati on ka hea, kui asetad enda antud olukorda, siis tuleb mõtteid rohkem. Samas on seda väga raske teha, sest sa ei ole selle inimesega kohtunud (antud juhul Alice’ga) ning lisaküsimuste tekkimisel ei ole kellegilt küsida. Ootan juba huviga tulevikus, kui päriselus saan juhutmi analüüsi teha.
Jõudsin ka selgusele, et tegelikult on sotsiaaltöö päris raske, eriti kui tuleb analüüsida juhtumit ning leida sobivad võimalused muudatuste tegemiseks nii kliendi kui ka tema keskkonna tasandil (Sotsiaalministeerium, 2006, lk 12). Raske on see just seetõttu, et sinu kanda jääb suur vastutus, seoses sellega, kuidas ja milliste vahenditega muutsid abivajaja elutingimusi või üldse tema edasist elu. Aidates teistel inimestel toime tulla tema eluga on ka sotsiaaltöötajale endale väga kasulik, sest erinevates olukordades meenub ikka mõni juhtum, mille kunagi lahendasid, ning just sul endal võib tekkida selline olukord. Teiste probleeme lahendades õpitakse tegelikult oma elu rohkem väärtustama.
Mina kui tulevane sotsiaaltöötaja, tulin sotsiaaltööd just see tõttu õppima, et aidata inimesi nende probleemidega ning juhatada /suunata neid parema elu peale, sest me kõik oleme väärt inimväärset elu.

Kasutatud kirjandus

Narusson, D. (2006). 4.2. Kliendi vajaduste ja ressursside hindamine. rmt: E. S. Kolledž, Juhtumikorralduse käsiraamat (lk 34). Pärnu: Imagoline OÜ.
Payne, M. (1995). Sotsiaalpsühholoogilised ja kommunikatiivsed mudelid. rmt: M. Payne, Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus (lk 132-133). Tallinn: Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium.
Payne, M. (1995). Süsteemsedd ja Ökoloogilised mudelid. rmt: M. Payne, Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus (lk 113). Tallinn: Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium.
Payne, M. (2000). 2.1.2. Juhtumikorralduse eesmärk ja põhiprintsiibid. rmt: E. v. Sotsiaalministeerium, Juhtumikorralduse käsiraamat (lk 11). Pärnu: Imagoline OÜ.
Sotsiaalministeerium, E. V. (2006). 2.1.3. Juhtumikorraldaja tegevus. rmt: E. S. Kolledž, Juhtumikorralduse käsiraamat (lk 12). pärnu: Imagoline OÜ.
Sotsiaalministeerium, E. V. (2006). 4.2.1. Hindamise mõiste ja eesmärk. rmt: E. S. Kolledž, Juhtumikorralduse käsiraamat (lk 34). Pärnu: Imagoline OÜ.
Sotsiaalministeerium, E. V. (2006). 5.1.1. Võrgustikutöö määratlus ja liigid. rmt: E. S. Kolledž, Juhtumikorralduse käsiraamat (lk 53). Pärnu: Imagoline OÜ.
https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/1060299/mod_resource/content/1/Juhtumikorralduse%20k%C3%A4siraamat.pdf