Ester Mägi (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Ester Mägi

Ester Mägi- Ester Mägi on sündinud Tallinnas 1922. aastal. Kuna vanemale õele ja vennale oli klaveriõpinguteks koju ostetud klaver, hakkas Ester Mägi nende õpitut iseseisvalt järgi mängima. Süstemaatilised klaveriõpingud algasid alles 16-aastaselt. Tallinna konservatooriumis oli tema klaveriõpetajate hulgas ka Artur Lemba. Kuid hilja alustanuna tegi ta oma kätele liiga ning 1946. aastal tuli tal klaveriõpinguist loobuda. Uueks erialaks sai kompositsioon, õpetajaks Mart Saar. Tallinna konservatooriumi lõpetas ta 1951. aastal, seejärel jätkas professor Vissarion Sebalini juures Moskva konservatooriumi aspirantuuris

Muusika

6

doc

Kukkuvõte tänapäeva heliloojatest

Paljud heliteosed olid keelatud, samas aga olid nende noodid raamatukogus saadaval ning ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid. Tormise kompositsiooniõpetaja Vissarion Sebalin nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt ka väljendada. Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima, kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi. Eeskujuks oli ka samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad". Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Raimo Kangro Eesti helilooja, pedagoog ja muusikaelu organisaator sündis

Muusika

14

docx

Mart Saar ja Cyrillus Kreek.

juures. Pärast õpinguid asus Mart töötama muusikaõpetajana Tartus. 1921. aastal kolis ta elama Tallinnasse, kus esines sageli organistina ning tegutses vabakutselise heliloojana. Lühikest aega õpetas ta ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (1920-1921 ja hiljem 1927- 1928). Aastatel 1943­1956 töötas Mart Saar kompositsiooniprofessorina Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus tema õpilasteks olid näiteks Ester Mägi, Harri Otsa ja Jaan Rääts. Õpetajana oli ta tuntud ülipikkade tundide tegijana. Ta ei mõõtnud kunagi aega, vaid lausa unustas selle, tehes kõike kiirustamata ja põhjalikult. 1956. a. tabas Saart halvatus, mistõttu ta loobus pedagoogitööst ja pühendus heliloomingule. Cyrillus Kreek Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil

Muusika

8

doc

Eesti heliloojad

Lühikest aega õpetas ta ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (1920-1921 ja hiljem 1927-1928). Aastal 1921 hävisid tulekahjus Saare kodu, sealjuures hulk teoste käsikirju ja suurepärane raamatukogu. Samal aastal kolis ta Tallinna. Seal pühendus Saar peamiselt heliloomingule, kuid esines ka pianisti ja organistina, nii saatjana kui ka improvisaatorina. Aastail 1943-1956 oli Saar kompositsiooniprofessor Tallinna Konservatooriumis (õpilased Ester Mägi, Harri Otsa jt). Õpetajana oli ta tuntud ülipikkade tundide tegijana. Ta ei mõõtnud kunagi aega, vaid lausa unustas selle, tehes kõike kiirustamata ja põhjalikult. Kui õpilane lõpuks tunni katkestas, olnud ta nördinud: "Kui kahju, et te nii ruttu ära peate minema! Me ei ole ju jõudnud veel midagi ära teha." Aga töö oli kestnud juba kolm, neli või rohkem tunde. 1956. a. tabas Saart halvatus, mistõttu ta loobus pedagoogitööst ja pühendus heliloomingule.

Muusikaajalugu

33

doc

Mart Saar ja Cyrillus Kreek.

Selle peale naersime mõlemad. Aga siiski jäi mulje, et ma teda oma skeptilisusega olen solvanud. Kohe tuli mulle meelde regivärss:"Ärge naerge neidusida, teotage tüttarida". Istusin männi alla ja skitseerisin laulu valmis ja alles siis liikusime edasi. On küll palju aega mööda, kuid ikka tuletame meelde:"Mina siit küll üle saan, aga katsu, kuidas sina saad". 1932. a. sai Saar Hüpassaare talu pärisomanikuks ja asus sinna elama. Tema teoste enamik on valminud just seal. Ester Mägi, Saare õpilane, on kirjutanud: "Mida tähendas Saarele Hüpassaare, seda märkasin eriti kevaditi. Ikka sagedamini hakkas ta sellest rääkima. Unustamatud muljed on mul esimesest külaskäigust Hüpassaarde. Seal alles nägin, kuidas ta oli kokku kasvanud oma kodujuurtega. Kohtusime õhtul, kui ta tuli koju oma tavaliselt metsamatkalt - reibas, särav, pruun ja metsahõnguline, paljajalu ning valgeis toorsiidist pükstes ja särgis kui piduline

Muusikaajalugu

12

doc

Eesti tähtsamad heliloojad

Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures (lõpetas 1911). Pärast õpinguid töötas Tartus muusikaõpetajana. 1921. aastal asus elama Tallinna, kus tegutses vabakutselise heliloojana ning esines sageli organistina. 1928­1929 toimetas muusikaajakirja "Muusikaleht". 1932­1943 elas isatalus Hüpassaares, kus hiljem veetis kõik oma suved. 1972. aastal avati seal Mart Saare majamuuseum. 1943­1956 töötas Saar kompositsiooniprofessorina Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (õpilased Ester Mägi, Harri Otsa, Jaan Rääts jt). Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas. Saar oli esimene eesti helilooja, kes suutis mõista eesti vanema rahvalaulu olemust, avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Saar oli ka üks neist, kes rahvaviise kogus, analüüsis ja süstematiseeris (ekspeditsioonid 1907,1910).

Muusika

9

doc

Eesti rahvamuusika

Lõi esimese Eesti reekviemi: 8-osaline "Reekwiem"(1927***1929). Rahvapärased laulud: "Ai siga link link" "Ma kõndisin vainul". Originaalsed tema lood: "Hällilaul" "Nõmmelill" "Talvine õhtu"(V. G. Ridala). Kirj. Lühikokkuvõte 10 eesti helilooja loomingust : Heino Eller, Eduard Tubin, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt, Erki-Sven Tüür, Urmas Sisask, Raimo Kangro, Lepo Sumera, Toivo Tulev, Helena Tulve, Ester Mägi Heino Eller (1887-1970) oli Tobiase õpilane. Asus õppima Peterburi konservatooriumis viiuli eriala, aga lõpetas hoopis heliloojana.Rahvalike traditsioonide kujundaja eesti instrumentaalmuusikas. Iseloomulik on keelpillide kõlavärvid, õhulisus, nüansirikkus, viimistletud detailid. Helikeel on lüüriline, tasakaalukalt jutustav. (Kodumaine viis)Ta töötas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja oli ka Tallinna Konservatooriumi kompositsiooniprofessor.Looming on mõjutatud loodusest (Koit, Öö

Muusikaajalugu

12

doc

Eesti muusika

· Pärnu Linnaorkester ; Peadirigent:Jüri Alperten, Direktor: Tõiv Tiits · XXI Sajandi Orkester ; Kunstiline juht: Erki Pehk · Põhjamaade Sümfooniaorkester Dirigent ja muusikajuht: Anu Tali , Produtsent:Kadri Tali · Eesti Noorte Sümfooniaorkester (www.enso.ee ) dirigent : Neeme Järvi · Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkester ; Kunstiline juht: Arvo Volmer , Direktor: Aili Roose · Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkester ; Dirigent: Paul Mägi , Sümfooniaorkestri juht: Rain Vilu · Vanemuise Sümfooniaorkester ; Dirigent: Mihkel Kütson · Tallinn Sinfonietta ; Dirigent: Risto Joost · Pärnu Ooperi orkester ; Dirigent ja kunstiline juht: Andrus Kallastu . 20. Tuntuimad koorid ja dieigendid: · Eesti Fiharmoonia Kammerkoor ; Kunstiline juht ja peadirigent: Daniel Reuss Direktor: Esper Linnamägi · Eesti Rahvusmeeskoor ; Kunstiline juht ja peadirigent: Mikk Üleoja Direktor: Indrek Umberg

Muusikaajalugu

Meedia

Kommentaarid (3)