Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond MTK16 Andre Maisväli Treimine ja lihvimine Iseseisev töö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2017 Sisukord Table of Contents Mis on treimine?..................................................................................................... 3 Ajaloost................................................................................................................... 4 Treipingi osad......................................................................................................... 5 Puidu treipeitlid ja nende jagunemine.................................................................... 6 Tegurid, mis mõjutavad treimist........
Koorivtöötlemisel on ettenihe vahemikus 0,25...1,8 mm, puhastöötlemisel võetakse määramise aluseks nõutav pinnakaredus ja ta on vahemikus 0,07...0,28 mm/p. Ül 4 1. Puurimisoperatsioon. Kõigepealt kinnitan detaili pinna 1 kasutades teripinki, et töödelda tsentraalava. Vaja teostada enne pinna 1 treimist, sest pind 1 on vaja kinnitada detail tsentraalava ja torni abil. 2. Treimisoperatsioon. 2.1 Esimene siire on otspinna (pind nr. 2) treimine. Vahepeal pole vaja detaili pakkidevahelt ära võtta. Töötlen otsateraga pinna 2. 2.2 Treimisoperatsiooni teine siire on pinna 1 treimine. Kinnitan detaili tsentraalavaga torni (kusjuures tsentraalava on eelnevalt puurimise teel töödeldud). Seejärel töötlen välistreiteraga pinna 1. Ül 5 Joonis 4 Pinna 2 töötlemine (esimene treimissiire) Joonis 5 Pinna 1 töötlemine (Teine treimissiire) Ül 6
Seega lähtun lõiketöötlusprotsesside kirjeldamisel eeldusest, et töödelda tuleb terasest materjali. Lõikeriista materjaliks kasutan kõvasulamit. Vastavalt ISO 513 valin materjaliks P10, sest detaili lõiketöötlemisoperatsioonid koosnevad valdavalt treipingis detaili pindade silumisest ja puuriga avade puurimisest. Positsioon Pinna kirjeldus Lõiketöötlemise viis i number 1 Otspind, Ø 170mm Treimine 2 Välispind, silindriline, Ø 170mm, Treimine kõrgus 20 mm 3 Ava, Ø 10mm, sügavus 20 mm, 6 Puurimine tükki 4 Sisepind, Ø 90mm, pikkus 10 mm Treimine 5 Otspind, Ø 90mm Treimine 6 Otspind, Ø 120mm Treimine 7 Välispind, silindriline, Ø 110mm, Treimine pikkus 10mm 8 Otspind, Ø 110mm Treimine
Ülesanded: 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik 3. Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepinki; tuua lõiketöötlemise skeem koos lõikeliikumiste ja lõikereziimi elementide äranäitamisega. 1. Lõiketöötlemisviis Nr Pind Lõiketöötlemisviis 1 Välimine silindriline pöördpind Treimine 2 Otspind Treimine 3 Välimine silindriline pöördpind Treimine 4 Otspind Tremine 5 Sisemine silindriline pöördpind Treimine 6 Sisemine silindriline pöördpind(ava) Puurimine 7 Sisemine otspind Treimine 8 Faasid 2*45° Treimine 9 Sisemine silindriline pöördpind(ava) Puurimine 1. Lõikeriist ja materjal
· Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. · Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepinki; tuua lõiketöötlemise skeem koos lõikeliikumiste ja lõikereziimi elementide äranäitamisega. 8 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik Positsiooni Lõiketöötlusviis Seade d 1. Hammasvöö, otspind, tasapind, 127,6, Treipink h=40, treimine 2. Otspind, tasapind, 85, treimine Treipink 3. Sisepind, silndrilinepind, 50, h= 70, Treipink treimine 4. Otspind, tasapind (faas), treimine Treipink 5. Otspind, tasapind (faas), treimine Treipink 6. Otspind, tasapind, 85, treimine Treipink 7. Otspind, tasapind (faas), treimine Treipink 8. Hammasvöö profiil, freesimine Freespink 2
kombineeritud avardisüvisti (j). Puuritakse puuri pöörlemise (pealiikumine) ja sirgjoonelise liikumise (ettenihkeliikumine) koostoime tulemusena. Mõlemad liikumised annab tööriistale puurpink. 3 Koostas: Reppy 21.11.2012 7. Treimine Silinderpinna treimine (sele 2.36a), otspinna treimine (b), soone treimine ja läbilõikamine (c), silindersisetreimine (d), tasase sisepinna sisetreimine (e), sisesoone treimine (f) on treimise põhioperatsioonid. Treipingil võib avasid töödelda ka keerdpuuri, avardi ja hõõritsaga (vt. Puurimine). Keerulisi kujupindu töödeldakse spetsiaalsete kujulõikuritega. Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid keerme treilõikureid kasutades. Pealiikumine määrab laastu eraldamise kiiruse
töötlemiseks. Ümardetailide töötlemine(treimine, ümarlihvimine), Tasapindade töötlemine(freesimine, hööveldamine,tasalihvimine), siseavade töötlemine(puurimine, sisetreimine, siselihvimine, avade keermestamine. 6.Treimise protsessi üldkirjeldus. Treipinkide jaotus. Treiterade tüübid. Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu, samuti lõigata keeret. Treimise põhioperatsioonid: Silinderpinna treimine, otspinna treimine, soone treimine ja läbilõikamine, silindersisetreimine, sisepinna sisetreimine. Treipingid jagunevad: universaaltreipink, revolvertreipink, karusselltreipink, automaattreipink. Välistreitera, painutatud välistreitera, astmetera, otsatera, soontera, kujutera, keermetera, sisetreitera. 7.Freesimise protsessi üldkirjeldus. Freeside tüübid. Freesimisega töödeldakse horisontaal, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu
P 01 Teras ja terasvalu Puhas- ja peentreimine 10 Teras ja terasvalu Puhastreimine ja keermelõikamine suurtel lõikekiirustel 20 Teras ja terasvalu Kujutreimine, keermelõikamine ja freesimine keskmistel lõikekiirustel ja keskmiste ettenihetega 30 Teras, terasvalu, roostevaba Treimine ja freesimine teras, tempermalm 40 Teras, terasvalu, roostevaba Koorivtreimine ja freesimine teras 50 Teras, terasvalu, roostevaba Läbilõikamine ja suurt võimsust teras nõudev treimine (koorivtreimine) M 10 Teras, terasvalu, Mn-teras, hall- Peentreimine ja freesimine ja legeermalm 20 Teras, terasvalu, Mn-teras, hall- Põhilised treimisoperatsioonid ja legeermalm
4. Treipinkide tüübid Universaal, laua, spetsiaal, kopeer, treiautomaadid, varbautomaadid, revolver, APJ treipingid(CNC) 5. Juhikute tüübid Seadejuhikud(pingi elemendi täpne positsioneerimine, näitkes tagapuki pinooli juhik) Liikumisjuhikud(kõik juhikud, mis masina elemendi töö kestel liigub, näit. Töölaud) Hüdrodünaamilised ehk tasapinnalised, prismaatilised, kalasaba, veerejuhikud. 6. APJ treipinkide seadistamine Koordinaatsüsteem treimine, telfede asetus, aktiivtööriistad treimine, Offset. 7. Freespinkide tüübid Konsool-, Horisontaal-, vertikaal-, universaalsed-, karusell-, kopeer freespingid. 8. Freespinkidel teostatavad operatsioonid Tasapindade töötlemine, astmeline, soonpindade, keermete, kruvi, hammasrataste ja kujupindade töötlemine. 9. Freespingi põhikarakteristika eelisnäitajad Töölaua mõõdud, Spindli ja töölaua vaheline kaugus, töölaua liikumiskäigud,
10.2009 4.11.2009 Ülesanne 1 Hindan nõudeid töödeldavate pindade täpsusele ja pinnakaredusele. Töödelda on vaja pinnad 1 ja 2. Pindade töötlemiseks on vajalik arvestada nõutud pinnakaredusega, milleks on 3,2 µm ja sümbol ise näitab, vastav pinnakaredus tuleb saavutada laastu eraldamise teel. Täpsuse ja pinnakareduse saamiseks on mõistlik kasutada piki- ja otsatreimist. Treimist tuleb kasutada just seetõttu, et töödeldav pind number 1 on pöördpind ning treimine sobib ka otspinna viimistlemiseks (pind nr. 2). Pikitreimisel tuleb kasutada puhastöötlemist, mitte koorivat töötlemist, muidu oleks pinnakonaruste vahemik olnud liiga suur. Detaili mõõtmete tolerants on üsna suur, seega ei ole mõtet kasutada väga täpset tulemust andvat töötlemisviisi nagu näiteks lihvimist, hoonimist ja peentreimist. Valatud toorikul olev ava tuleb töödelda puurpingil, et tasandada kärni kasutamisel tekkinud ebatäpsusi.
12.2015 Allkiri: Tallinn 2015 1. Töö vahendid: Nr. Nimetus 1. Euroopa pinnakareduse Ra etalon 2. Nõukogude pinnakareduse Ra etalon 3. Profilomeeter Surtronic 2. Töö käik: 1.Määrata visuaalselt pindade pinnakaredus Ra nõukogude etalonidega vastavuses nende pindade töötlemise meetodile (freesimine, treimine, lihvimine jne). 2.Määrata visuaalselt pindade pinnakaredus Ra Euroopa etalonidega vastavuses nende pindade töötlemise meetodile (freesimine, treimine, lihvimine jne). 3.Mõõta pinnakaredused profilomeetriga Surtronic 10 igal pinnal kolm korda muutes mõõtmise kohti. Seadme töö kirjeldust lugege töölaua abimaterjalist. 4.Kanda kõik tulemused tabelisse 1. Arvutada profilomeetriga mõõdetud tulemuste keskväärtus.
Nii tekib vähem operatsioone ja tootmiskulud on väiksemad. Tooriku edasiseks töötluseks kasutan koorivtreimist, freesimist ja puurimist. 2.2 Baaside valik Sele 2.2 Tähis Tüüp Kvaliteet Karedus Töötlemismeeto Märkus d 1 Baas I Freesimine 2 Baas II Treimine 3 Otspind Treimine 4 Abibaas Valu 5 Välisfaas Treimine 6 Sisefaas Freesimine 7 Ava Puurimine 8 Ava Puurimine
Kõige laialdasemalt kasutatavaks metallide masintöötlemise viisiks on treimine. Sel teel valmistatakse ligikaudu 60% kõigist masinehituses kasutatavatest detailidest. Metallitreipink (joon. 1) on tunduvalt keerukama ehitusega kui puidutreipink. Treipingi põhiosad on säng, kiiruskast, ettenihkekast, trensel, suport ja tagumine tsenterpukk. Joon. 1 Säng on massiivne malmist valatud raam, mis ühendab ülejäänud osi. Sängi olulised elemendid on juhtpind. Neid mööda liigutatakse suportit ja tagumist tsenterpukki
Vastufreesimisel muutub laastu paksus 0max, pärifreesimisel aga max0. Vastufreesimisel tahab vertikaalne lõikejõu komponent toorikut laualt lahti tõmata, pärifreesimisel surutakse see aga vastu lauda. Muidu kasutatakse vastufreesimist, millel on ka suurem püsivusaeg. Kui toorikut on aga raske kinnitada, siis kasutatakse pärifreesimist. 10. Kuidas töödeldakse koonilisi pindu treimisega? Koonilisi pindu treitakse neljal viisil: · Lühikeste koonuste treimine laia treilõikuriga ristettenihkel · Supordi ülemise lõikurikelgu pööramisega · Tsentrite nihutusega, kus vajalik tsentripuki nihutuse suurus h= l × sin · Treimine kopeerjoonlauaga (või hüdrokopeerseadmega), kus pikiettenihe saadakse pingi veovõllilt, ristettenihe aga vastavalt koonuse tipu poolnurgale kopeerjoonlaualt, mis on asetatud paralleelselt koonuse moodustajaga pingi sängile
Sõidukite turuväärtuse- ja liikluskahjude hindamine GreBert OÜ 5 OÜ Grebert on loodud 2009 aasta alguses. Töökoda asub Sürgavere küla keskel, 5 km Viljandi- Imavere maanteest. Klientidele pakume varuosasid ja lisavarustust enamlevinud automarkidele. Teostame rehvitöid, sõiduautodele veermiku- ja mootoriremonti. Summutajate remont. Võimalik tellida erinevaid metallitöid: treimine, keevitus... Pakume oma klientidele järgmisi teenuseid: Sõiduautode varuosade müük ja paigaldus Lisavarustuste müük ja paigaldus Sõiduautode veermiku remont Mootorite remont Rehvide müük Rehvitööd (rehvivahetus ja tasakaalustamine) Summutajate remont ja vahetamine Metallitööd (treimine, keevitus) Lehola autoteenindus OÜ 6
KEEVITUS ABB Firmast Teenused Kontakt Gallerii Teenused CNC-treimine ja freesimine Hambalõikepingitööd: sirg- ja kaldhammastega hammasrattad tigurattad sise- ja välishammasvööd plokkhammasrattad nuutvõllid Lehtmetalli painutamine Stoosimistööd Stantsimistööd Puurimine Tasalihvimine Ümarlihvimine Info: tel 54521564 [email protected]
Praktilise töö nimetus: Astmeline Võll Praktilise töö nr: LAB001 Üliõpilane: Õpperühm: Õppejõud: Mihkel Laurits Töö valmimise kuupäev: Aruande esitamise kuupäev: Hinnang tööle: 2011/12 õa. Operatsiooni kaart: operatsiooni detailide arv tooriku materjali nimetus materjal kõvadus treimine paigaldus siir paigaldus ja rakised lõikeriis lõikekiiru ettenihe lõikesügavu spindl e siirde sisu t s (V) (S) s (t) pööret m/min mm/p mm arv (p/m) I 1. 1
Õpperühm: AT-12 Üliõpilased: Demos Pulk Carl Joosep Piirfeldt Juhendaja: Mihkel Laurits Tallinn 2011 Operatsiooni kaart: operatsiooni detailide arv tooriku materjali nimetus materjal kõvadus treimine Ope- paigaldus siir paigaldus ja rakised lõikeriist lõikekiirus ettenihe lõikesügavu spindli rats- e siirde sisu (V) (S) s (t) pööret ioon m/min mm/p mm arv (p/m) I 1. 1
b. teriku plaat on valmistatud tsentrifugaalvalu meetodil ja joodetud tera keha külge c. ainult terik on valmistatud plaadikesena ja kaetud kulumiskindla pindega ja mehaaniliselt kinnitatud tera keha külge d. ainult terik on valmistatud eraldi plaadikesena ja tera keha külge liimitud Küsimus 4 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist treimisoperatsiooni ja tooriku pinda on võimalik töödelda joonisel toodud treitera abil? Vali üks: a. puhas treimine, sisetreimine b. kujutreimine, otstreimine c. puhas treimine, pikitreimine d. kooriv treimine, sisetreimine Küsimus 5 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist treimisoperatsiooni ja tooriku pinda on võimalik töödelda joonisel toodud treitera abil? Vali üks: a. kujutreimine, otstreimine b. pikitreimine, välistreimine c. astmetreimine, sisetreimine d. astmetreimine, välistreimine Küsimus 6 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Nimi Vanus Sugu Töökoht Kodumaa Tugevaim külg Karja Poiss 15 M Kool Soome Lamba karjatamine Marjul Käija 45 N Eraettevõte Eesti Haltuura Raiskaja 23 M AS Sverix Venemaa Puidu treimine Mees Seenem Üts 22 M Seenelised Bulgaaria Seenekorjamin OÜ e Teet Ööline 36 M Põlva Teed Eesti Pole AS Nimi: Kursus: Eriala: KOOLIPERE RAHULOLU UURING Olulisuse skaala Mitte Mitt Arvamus puudub mõnevõrra väga
Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele VTm = C või V1T1m = V2T2m eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, millega kaasneb materjali kalestumine (tugevnemine). Kui kalestumine on saavutanud oma piiri, siis materjalil ei ole muud väljapääsu kui nihkuda edasi tekib laastu element. 44. Treimine, karakteristikud Treimist iseloomustavad karakteristikud: Kinemaatilised (laastueraldumise lõikeliikumised) ja geomeetrilised (töödeldava tooriku ja eralduva
Question6 Millised on lõikereziimi elemendid puurimisel? Vali üks või enam vastust. a. Ettenihe b. Puuri pikkus c. Lõikekiirus Question7 Milliseid operatsioone saab teha lasertöötlusega? Vali üks või enam vastust. a. Keevitamine b. Lõikamine c. Treimine d. Termotöötlemine e. Avade puurimine Question8 Milleks kasutatakse abrasiivtöötlust? Vali üks või enam vastust. a. Pindade kvaliteedi parandamiseks b. Detaili mõõtmete täpsuse suurendamiseks c. Detailide kuju muutmiseks Question9 Milleks kasutatakse hööveldamist? Vali üks või enam vastust.
.................................................................................................. 4 Aruande sisu:....................................................................................................................... 5 Lintsaega lõikamine:........................................................................................................5 Puurimine:........................................................................................................................6 Treimine:..........................................................................................................................7 Kokkuvõte:...........................................................................................................................8 Joonis 1................................................................................................................................ 9 Joonis 2.............................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus LÕIKETÖÖTLEMINE Töö nr: 4 (töötlemine laastu eemaldamisega) Ees- ja perekonnanimi: Oliver Nõgols Rühm: MATB-21 Üliõpilaskood: 142893 Juhendaja: Töö tehtud: 17.05 Töö esitatud: 17.05 Töö arvestatud: Eduard Kimmari Töö eesmärk: Koostada valamise või vormstantsimise teel saadud tooriku pindade 1 ja 2 lõiketöötlemise tehnoloogia. Ülesanded: 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik. 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. 3. Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepingil. ...
d. Tooriku pöörlemine Milleks kasutatakse kammlõikamist? Vali üks või enam vastust. a. Välispindade töötlemiseks b. Erineva kujuga sisepindade see peaks ka õige olema töötlemiseks c. Liistusoonte valmistamiseks Mida tähistab joonisel toodud piirkond OLMO? Vali üks vastus. a. Laastukasvutsoon b. Terikukasvaja tekke tsoon c. Laastutekketsoon Milliseid operatsioone saab teha lasertöötlusega? Vali üks või enam vastust. a. Treimine b. Avade puurimine c. Lõikamine d. Keevitamine e. Termotöötlemine Millised neist on pinnakaredust iseloomustavad suurused? Vali üks või enam vastust. a. Rz b. Rt c. Rw d. Ra Milleks kasutatakse plasmatöötlust? Vali üks või enam vastust. a. Lehtmaterjali lõikamiseks b. Detailid lihvimiseks c. Detailide painutamiseks d. Soonte töötlemiseks Lõikamine jaguneb... Vali üks või enam vastust. a. Keemiline b. Elektrooniline
Keevituskiirus ja tootlikus on väike. Käärlõikamine; Teriklõkamine Kasutatakse kõikide terasliikide, malimi, Al- Lõiketöötluse pinnakvaliteet: (v)- töötlemisviis sulamite, Cu- sulamite pole määratud; (-v)- kui peab töödeldama (joonis: Räbukoorik; Elektrood- kate, laastueraldamisega; (oV) kui lastu ei eraldata. elektroodivarras; keevituskaar; Gaas; 3) Treimine, lõikeprotsessi karakteristikud metallitilgad; Keevisõmblus; keevisvann; treimisel põhimetall) 1) Pealiikumine (v)- määrab lastu eraldamise 3) MIG/MAG keevitus kiirus. Lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna MIG/MAG- keevitamine- sulava elektroodiga vahelise suhtelise liikumise kiirus. kaarkeevitamine kaitsegaasis
kodeerimise koodi järgi, Juhtprogrammi infokandja järg, Korrektsioonide andmise võimaluste järgi, Tööreziimide järgi, Juhtsüsteemi mälumahu järgi . 39. töömehhanismide järgi liigitus: Täisnurkne juhtimine, Positsioonjuhtimine, Lineaarne juhtimine, Kontuurjuhtimine. 40. Liikumine toimub paralleelselt või risti koordinaattelgedega (Töömehhanism liigub ettenihkel korraga ühe telje suunas). 41. silindriliste pindade treimine, freesimine paralleelselt telgedega. 42. Liikumine toimub tasapinnal või ruumis positsioneerimisega igas punktis, lõikeriista liikumise trajektoori ei kontrollita. 43. puurimine, punkkeevitus, lehtmaterjali töötlemiskeskused augustamisel. 44. Liikumine toimub mööda sirget (Töömehhanism liigub ettenihkel korraga kahe telje suunaliselt). 45. kooniliste pindade treimine, sirgete freesimine 46. Liikumine ühest punktist teise punkti toimub täpselt mööda trajektoori,
Puurimine . Puurimine on lõiketöötlemine vardakujulise lõikeinstrumendiga, millel lõikeservad paiknevad otspinnal Puuri vardale on töödeldud spiraalne soon , mille ülesandeks on laastu väljstoomine avast . Pealiikumine puurimisel on puuri pöörlemine ümber oma telje Etteandeliikumine puurimisel toimub puuri telje suunas Puurimisel tekkiv laast on kruvikujuline . Treimine . Treimine on tehnoloogiline protsess, mille tulemusena saadakse pöördkeha kujulisi detaile Toorikule antakse pöörlev liikumine ümber oma telje Tera liigub piki kahes suunas Raadiuse suunaline etteanne Teljesuunaline etteanne . Lihvimine Lihvimine on puidu töötlemine abrasiivmaterjalidega Abrasiiv osakeste teravad servad lõikavad puidu pinnalt laastu
Pinnakaredus Ra 1,6. 20. Puurimine Puurida 5. astmesse läbiv ava mõõtmetega d = 7 mm. Ava kaugus otspinnast L1 = 9 mm ning kaugus servast L2 = 25 mm. Töödeldava pinna tolerantsijärk on IT12. Pinnakaredus Ra 10. Lõikereziimid ja ajanormid 1. Lõikereziimid 1.1. Freesimine lõikesügavus t=1 mm ettenihe f=0,05 mm/rev lõikekiirus v=120 m/min kus n pöörete arv min-1 v kiirus m/min D tooriku läbimõõt n=120*1000/(*52)=735 min-1 1.2. Treimine lõikesügavus t=1mm ettenihe f=0,2 mm/rev lõikekiirus v=120 m/min n=120*1000/(*52)=735 min-1 2. Ajanormid Detaili ajanormi struktuur ttk=tp+ ta+ torg+ tteen+ tv, kus tp põhiaeg, mille kestel toimub tööpingis detaili kuju, mõõdete, omaduste muutmine ta abiaeg haarab töid, mis kaasnevad põhiaja täitmisega. See sisaldab tooriku paigaldamiseks, kinnitamiseks ja mahavõtmiseks kuluvat aega, samuti operatsiooni ajal pingi juhtimisvõteteks ja ka detaili mõõtmiseks kuluvat aega.
• Toorikut anda ette ketta pöörlemissuunale vastupidises suunas NURKLIHVIJA • Metalli ja kivi lihvimiseks ning lõikamiseks kuiv- lihvimisel jämetöötlus- ja lõikeketastega Tööohutusnõuded • Ei tohi kasutada poleerimismasinana • Mitte kasutada tarvikuid, mille jaoks jahutusvedelikku • Mitte lihvida lõikeketta servaga • Võtta asend, et olla valmis tagasilöögiks • Võimaluse korral kasutada lisakäepidet METALLITREIPINK • Metalli treimine (lõiketöötlemine, mille pealiikumiseks on tooriku pöörlemine ja lõiketerale antav ettenihe) Tööohutusnõuded • Kaitseprillid kohustuslikud • Metallilaastude ja –puru eemaldamiseks kasutada pintsette või harja, mitte iialgi käsi • Mitte kunagi ei tohi toetuda seadmele • Toorikut, mida töödeldakse, ei või mõõta • Enne reguleerimist seade seisata
Vali üks või enam: a. Spindel b. Kruustangid c. Padrun d. Torn Tagasiside 1 Küsimus 7 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised neist on mahtvormimise tüübid? Vali üks või enam: a. Sepistamine b. Pressimine c. Valtsimine d. Tõmbamine Küsimus 8 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised neist on lehtmetalli töötlemise protsessid? Vali üks või enam: a. Tõmbamine b. Treimine c. Painutamine d. Lõikamine Küsimus 9 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis seade on pildil? Vali üks: a. Tsentriteta ümarlihvpink b. Ümarlihvpink c. Tasalihvpink d. Universaallihvpink Küsimus 10 Õige Hinne 4 / 4 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis seade on pildil? Vali üks: a. Tasalihvpink b. Universaallihvpink c. Ümarlihvpink d. Tsentriteta ümarlihvpink
Pinna 1 töötlemiseks kasutan sisetreimist. Pinna 2 töötlemiseks kasutan puurimist. Positsioon Lõiketöötlusviis Seade 1. Sisepind, silindriline Treipink ø 30 mm, H= 6mm ø 44 mm, H= 11mm ø 44 mm, H= 18mm ø 52 mm, H= 11mm Treimine 2. Sisepind, silindriline Puurpink ø 6 mm, H= 10mm Puurimine 2. Lõiketööriist ja teriku materjal Etteantud pindade 1 ja 2 töötlemiseks valin astmetreimise, sisepinna lõiketööriistad ning kombineeritud avardi-süvisti. Teriku materjali valikus lähtun ISO 513 standardi kohaselt. Standardi kohaselt valin tähistusega K- teriku. Täpsemalt K10, K10 ning K01 ja K01.
2) Treimise gomeetrilised karakteristikud: Lõikesügavus on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkesihiga. Treimise põhioperatsioonid ja treilõikurid: Treimistööd liigitatakse musttöötlemiseks ehk koorimiseks, mis eraldub tooriku põhilise töötlusvaru, ja poolpuhastöötlemiseks ehk silumiseks ja puhastöötlemiseks ning peentöötlemiseks, mis annab tootele lõpliku kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteedi. Koonuspinna treimine toimub neljal viisil: 1) lühikeste koonuste treimine laia treilõikuriga ristettenihkel 2) supordi ülemise lõikurikelgu pööramisega 3) tsentrite nihkumisega, kus vajalik tsentripuki nihkutuse suurus h=l*sin alfa 4) treimine kopeerjoonlauaga. Keermestamine: Universaaltreipingil lõigatajse nii sise- kui ka väliskeemeid. Lõikeriistaks on keerme treilõikus, mille profiil vastab lõigatava keerme profiilile.
ROHELINEKLAAS, SININEKLAAS VIOLETNEKLAAS PIIMKLAAS RUBIINKLAAS 17. Mis on kristallklaas ?koostisse on lisatud pliioksiidi, labipaistev ja sarav klaas, sara on tugevdatud klaasipinna loikamisega. 18. Mis on millefioriklaas ?MILLEFIORI KLAAS e. MOSAIIKKLAAS 19. Metalli sulamid: pronks, messing, melhior, uushobe, teres ? MESSING e VALGEVASK = vask + tsink PRONKS = vask + tina MELHIOR = vask + nikkel UUSHOBE e ALPAKA = nikkel + vask + tsink TERAS = raud + susinik 20. Metalli tehnikad (6) ?1. TREIMINE ja TRUGIMINE 2. STANTSIMINE 3. PERFOREERIMINE e PUHUNDAMINE 4. VALU 5. SEPISTAMINE 6. KOHRUTAMINE 21. Kullasepakunsti pinnakaunistus tehnikad (7) ? 1. GRAVEERIMINE e UURENDAMINE 2. HAPPEGA SOOVITUS 3. EMAILIMINE 4. NIELLO e TINAEMAIL e TUULA EMAIL 5. PANUSTAMINE 6. FILIGRAAN 7. GRANULATSIOON 22. Mis on email ?email on laikiv klaasjas kiht, millega kaetakse voi dekoreeritakse metalli. 23. Naha kaunistamise viisid (7) ?1. KULDAMINE 2. VARVIMINE 3. NAHALOIGE 4. TEMPLIGA TRUKKIMINE 5. NAHAVOOL 6
XJP: XJP: 2?AA kuna puurimist on vähe siis , puurimisega hakkab tegelema saagimise operaator . Tabel 6 Vajalik põhitööliste arv Nr Operatsioon Arvutatud tööliste arv Valitud tööliste arv 1 Saagimine 0,23 1 2 Treimine 0,9 1 3 Keevitamine 0,23 1 4 Puurimine 0,05 0 Põhitöölisi kokku: 1,41 3 Abitööliste arvuks on ette nähtud 25...50% põhitööliste arvust olenevalt töö iseloomust. Valin 25%,
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Ehitusel kasutatavad metallmaterjalid ja tooted Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Üldmõiste metallidest Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitsumatallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks.Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsiniku tunduvalt rohkem . Värvilistes metallides kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumi, vähemal määral niklit, tsinki, seatina, kroomi jne. Sulamitest on ehitusel enamkasutatavad pronks, messing ja duralumiinium. Malmid Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema to...
4. Millised on antud noolutatud terase põhilised omadused (kõvadus, tugevus ja sitkus)? Kõvadus: väike. Tugevus: suurem kui lõõmutatud olekus. Sitkus: suur. 5. Pakkuge välja detaili (tüüpdetaili ja selle omadused võtke tabelist 3) valmistamiseks sobiv materjaligrupp ja materjali(de) mark(margid) Materjaligrupp: Parendatav teras (1.7006 või 1.7025) Mark: 46Cr2 või 46CrS2 võimalik(ud) tehnoloogia(d) sobiva(te)st materjalist(dest) detaili valmistamiseks a) Treimine b) Termotöötlus sobivast materjalist detaili termotöötlus nõutud omaduste tagamiseks a) karastamine (täiskarastamine õlis 820 oC juures) b) noolutamine (kõrgnoolutus 450-650 oC juures, miinimum 45 minutit sõltuvalt detaili kujust ja massist).
suurem sitkus ja tugevus. 5. Pakkuge välja detaili (tüüpdetaili ja selle omadused võtke Tabelist 3) valmistamiseks - sobiv materjaligrupp ja materjali(de) mark(margid) - võimalik(ud) tehnoloogia(d) sobiva(te)st materjalist(dest) detaili valmistamiseks - sobivast materjalist detaili termotöötlus nõutud omaduste tagamiseks Materjaliks sobiks masinaehitusteras E295. Detail valmistatakse kasutades erinevaid lõiketöötlusvorme: treimine, keermestamine, freesimine. Seejärel viiakse detailiga läbi täiskarastus ja kõrgnoolutus, et saavutada sobivaid tugevusnäitajaid. Võlli puhul on olulised just sitkus ja tugevus.
I paigaldus 1. Treitakse/töödeldakse siseava diameetriga 38mm. 2. Otsateraga töötlen otspinda. 3. Astmeteraga töötlen välispinda (80mm diameetriga osa, silindriline) ja teen astme. 4. Välistreiteraga trein 169mm diameetriga välispinna osa. II paigaldus 1. Teise otsa töötlemine otsateraga 2. Välispinna töötlemine välistreiteraga 3. Välispinna töötlemine sooneteraga 4. Siseava töötlemine sisetreiteraga (kui vajadus) 5. Siseava treimine siseastmeteraga. III paigaldus 1. Aukude puurimine puurpinigil. Koorival tootmisel on spindli pöörete arv ~700 p/min, viimistlemisel 800-1200 p/min. Koorivtöötlemisel on ettenihe vahemikus 0,25...1,8 mm, puhastöötlemisel võetakse määramise aluseks nõutav pinnakaredus ja ta on vahemikus 0,07...0,28 mm/p. Tootlikkuse seisukohalt soovitav valida võimalikult suur lõikekiirus, kuid siis hakkab suurenema teriku kulumine ja ta tuleb võtta välja pingist ja üle teritada, s.o
o Keerme treimine; Keerme freesimine; Keerme töötlus keermepuuriga; Keerme töötlus keermelõikuriga. o Treimisel võib spindel pöörelda päripäeva või vastupäeva. Ettenihe võib olla spindli poole või eemale. Tööriista paigutus normaalne või pööratud. o Freesimisel saab töödelda nii sise- kui väliskeermeid. Saab töödelda paremat ja vasakkeeret. Lihtne töödelda suure nominaalmõõduga keermeid. Keermete treimine o Keerme kujundamiseks on vajalik pöörlev liikumine ja pöörlemisega kooskõlastatud keerme teljega paralleelselt toimuv kulgev liikumine (ettenihe). o Keermete treimine on universaalne keermestamise meetod, mis võimaldab töödelda põhimõtteliselt igasuguse profiili ja suunaga sise- ja väliskeermeid. Kallutusnurga reguleerimine o Reguleerimine toimub teraplaadi alusplaadi vahetusega. Laastu murdmine
Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele VTm = C või V1T1m = V2T2m eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, millega kaasneb materjali kalestumine (tugevnemine). Kui kalestumine on saavutanud oma piiri, siis materjalil ei ole muud väljapääsu kui nihkuda edasi – tekib laastu element. 44. Treimine, karakteristikud Treimist iseloomustavad karakteristikud: Kinemaatilised (laastueraldumise lõikeliikumised) ja geomeetrilised (töödeldava tooriku ja eralduva
· Energia (valgus, elekter) · Nõudlus, turg · Aeg · Joonis (eeskuju, skits, visand) · Materjal 3 ERINEVAD LÕIKETÖÖTLEMISE VIISID silinderfreesiga sõrmfreesiga FREESIMINE VÄLISPINNA TREIMINE PUURIMINE SISEPINNA TREIMINE LIHVIMINE ümarlihvpingil HÖÖVELDAMINE STOOSIMINE tõukepingil 4 TREIPINGI PÕHIOSAD KIIRUSTE- VÕI SPINDLI KAST SUPORT VALGUSTUSSÜSTEEM ELEKTRIKILP
Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid Koostaja: Juhendaja: Tartu 2009 Metallmaterjalid Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks. Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsinikku tunduvalt rohkem. Värvilistest metallidest kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumit, vähemal määral niklit, tsinki, tina, seatina, kroomi jne. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malmi ja terase erinevus seisne...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS METALLID referaat Juhendaja: Pärnu 2010 Metalle saadakse maapõuest välja kaevamisel (rauamaak näiteks ) , seega on nad maavarad , mis on väga väärtuslikud. Metalltoodete valmistamisel kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid : · Valamisega valmistatakse peaaegu kõik malmtooted, samuti kasutatakse valamist paljude teiste metallide puhul (teras, pronks, alumiinium jt) , · Kuumalt valtsimisega töödeldakse plastsemaid metalle (teras, alumiinium, vask), suurem osa ehitusterastest valmistatakse valtsimise teel . · Tõmbamist kasutatakse samuti plastsemate metallide puhul, tõmbamisega läbi tõmbesilma toodetakse traati ja teisi peenemaid materjale. · Sepistamine leiab kasutamist keerukama kujuga toodete valmistamisel. · Lõiketöötlusega toimub toorikule lõpliku kuju andmine(treimine, frees...
Lihvimine Tallinn 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Lihvimine 2.1 Puitpõranda lihvimine 2.2 Lihvmasinad ja abivahendid 2.3 Servade lihvimine 2.4 Nurkade lihvimine 2.5 Tasanduslihvimine 2.6 Peenlihvimine 2.7 Viimistluslihvimine 2.8 Põranda kaitsmine 3. Viimistlus 4.Tööohtus 5. Nipid Sissejuhatus Lihvimine on lõiketöötluse üks vormidest. Seda kasutatakse väga laialdaselt, kuid kõige levinumaks alaks on puutööstus. Antud töö eesmärgiks on selgitada lihvimise olemust, etappe ja tööohutust ja lisaks ka erinevaid nippe. Lihvimine Metallide mehaanile lõikamise meetodid on: avardamine, freesimine, hambalõikamine, hoonimine, hööveldamine, hõõritsemine, kammlõikamine, keermetamine, käiamine, plankimine, poleerimine, puurimine, saagimine, treimine, soveldamine, superfinis, viilimine ja lihvimine. Lihvimine on materjalide lõiketöötlemine abrasiivlõikeriistaga, mille lõikavateks elementideks on abrasiivmaterjalide terad. Teravate servade...
Toorik: 55,5 x 22 x 37,7 Rühm: KME61 Operatsiooni nimetus Detailide arv Tooriku materjal Materjali kõvadus Treimine, freesimine, puurimine, keermestamine 5000tk 6082 T6 89HB Lõikesügavus ap Operatsiooni nr. Paigalduse nr.
Punktid 12/15 Hinne 83 maksimumist 100 Küsimus 1 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on metalli termotöötluse eesmärk? Vali üks või enam: a. Metalli kuumutamine üle faasi muutuse piiri ja jahutamine sobiva kiirusega b. Toote hinna tõstmine kasutades detaili valmistamisel lisaks termotöötlust c. Metalli kuumutamine ja jahutamine soovitud kiirusega d. Toote või materjali omaduste muutmine sobilikuks selle kasutuse kohaga Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on austenitiseerimise eesmärk? Vali üks või enam: a. Terase viimine 850 kraadini, et tagada kiirelt jahutamisel joonpaisumisest tekkivad sisepinged b. Eesmärk on tekitada austeniit, milles peab toimuma keemilise koostise ühtlustumine (süsinik ja karbiidides olnud elemendid) ning seejärel kiire jahutamine, et tekiks martensiit c. Kõrgel temp...
Alustatud laupäev, 15. märts 2014, 00:17 Olek Valmis Lõpetatud laupäev, 15. märts 2014, 00:19 Aega kulus 2 minutit 8 sekundit Punktid 15,0/15,0 Hinne 100,0 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on metalli termotöötluse eesmärk? Vali üks või enam: a. Metalli kuumutamine ja jahutamine soovitud kiirusega b. Metalli kuumutamine üle faasi muutuse piiri ja jahutamine sobiva kiirusega c. Toote või materjali omaduste muutmine sobilikuks selle kasutuse kohaga d. Toote hinna tõstmine kasutades detaili valmistamisel lisaks termotöötlust Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on austenitiseerimise eesmärk? Vali üks või enam: a. Terase viimine 850 kraadini, et tagada kiirelt jahutamisel joonpaisumise...
Oper Operatsiooni nimetus ja sisu Lähteviis Seade, rakis, töö- ja mõõteriisted nr. 1. Tükeldamine Välismõõdult Seade: automaat lintsaag Knuth ABS Lõigata lattmaterjalist 43 mm Ø75mm 280B pikkused toorikud Mõõteriist: digitaalne nihik 150/0,01 2. Puurimine ja treimine Välismõõdult Seade: treipink MoriSeiki NL2000 Puurida ava Ø34 mm; otspinna ja Ø75mm Rakis: isetsentreeriv padrun Ø71,4 mm pikkusele 10 mm Lõikeriist: puur Sandvik Coromant U treimine; koonuse Ø40 sisetreimine Ø34 R416.2-0340L40-21 Lõikeplaat: WCMX 06T308R-53
Puidutöötlemise tehnoloogia CNC pinkidel Anti Lepik 2010/2011 CNC- tööpingi operaatori oskused · Lugeda jooniseid (CAD-joonised) · Kasutada CAM programme · Luua/muuta NC-koode · Kasutada CNC-tööpinki CNC pinkide ajalugu ja areng · Esimene arvuti ENIAC (Electronic Numerical Integrator and Computer) · Ehitati 1943-1946 Pennsylvania ülikoolis · Põrandapindala 92 m2 · Kõrgus 3 m · Kaal 30 tonni · 18000 vaakum elektronlampi · 5000 tehet sekundis · Energiatarbimine 150 KW/h CNC pinkide ajalugu ja areng · 1952- esimene NC-freespink, Michigan (MIT) USA · 1957- NC-freespink tootmises, USA AIR FORCE · 1959- ATC-automaatne tööriista vahetus · 1960-1970- perfolintide ajastu, arendati välja eriotstarbelisi arvutijuhtimisega pinke · 1970-1980- esimesed CNC pingid. Mikroprotsessortehnika tegi revolutsiooni pinkide juhtsüsteemide kasutamisvõimalustes. Arvuti sai pingi lahut...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
