VASK Elemendi iseloomustus: Cu paikneb tabelis pärast Niklit ning enne Tsinki ja paikneb neljandas perioodis ning esimeses b- rühmas ja on siirdemetalliks. Punakas-kollaka värvusega metall Vask on kergesti painduv, sepistatav ning juhib hästi elektrit ja soojust. Kuna Cu on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega ka veega. Looduses ei ole vask ega vaseühendid levinud. Maakoores vaske umbes 900 korda vähem kui alumiiniumi ja 500 korda vähem kui rauda. Kullast ja hõbedast on vaske aga tunduvalt rohkem. Vasemaagiräbu vanuseks hinnatakse 8000 aastat. Seni leitud suurima eheda vasetüki mass on 420 tonni. Aatomi ehitus: Aatomnumber: 29 Aatommass: 63,546 · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s1 · Elektronskeem: +29|2)8)18)1) · Elektronite arv: 29 · Neutronite arv: 35 · Prootonite arv: 29 · Oksüdatsiooniast(m)e...
Kool Vask Referaat Nimi 12. A klass Juhendaja: Linn 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VASE KASUTAMISE AJALUGU..........................................................................................4 2.VASEMAAGID.......................................................................................................................6 2.1.Peamised maagid...............................................................................................................6 2.2.Tähtsamad leiukohad.........................................................................................................9 2.3.Tootmise põhiprotsessid....................................................................................................9 2.4. Peamised tootjariigid......
taga pukitsenter, 10- taga puki spindel, 11- taga puki spindli lukustushoob, 12- taga pukk, 13- taga puki käsiratas, 14- taga puki lukustushoob. 5 Puidu treipeitlid ja nende jagunemine Vastavalt peitlitele jaguneb treimine põhiliselt koorivaks ja siluvaks treimiseks. Koorival treimisel kasutatakse treitera, mis on ümara lõikeservaga rennikujuline, mille kumerusraadius on 5-35 mm. Trei peitlite lõiketera tehnilised nurgad on: taganurk ( ) 10- 12° teritusnurk ( ) 25- 40° esinurk ( ) 45- 55° Puidu treimisel on välja kujunenud lõikekiirused ja keskmised maha võetavad kihi paksused, mida üldse võib treimisel saavutada peitlitega töötlemisel. Väga kõvade puiduliikide korral on lõikekiirus 0,5-3 m/s, kõvade puiduliikide puhul 5-7 m/s ning keskmise tugevusega puiduliikide jaoks 10-15 m/s. Maha võetava kihi paksus koorival treimisel on 2-5 mm.
Samuti kirjutatakse kokku mõned pikemadki mitmuse omastavas olevad nimisõnad kindlakskujunenud ühendeis, nagu hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, teadetebüroo, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja. Sageli on mitmuse omastavaga sõnaühendi asemel parem ainsuse omastavaga liitsõna: loengute sari → loengusari, lihaste põletik → lihasepõletik, pisikute kandja → pisikukandja, peitlite komplekt → peitlikomplekt, veoste käive → veosekäive, autode hooldus → autohooldus, marjapõõsaste istikud → marjapõõsaistikud. Näited sõnadest: rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, linnasõit, erruminek, teeleminek, seenelkäik, vetelpääste, pinnaltpäästja, reaskülv, hädasolija, peastarvutus, töötatööline, maatamees, peataolek Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna
Lurichi-vägevune, Tartu-lähedane, Doonau-äärne, Atlandi-tagune, Vabadussõja-aegne, show- maiguline, T-kujuline, lik-liiteline. Georg Lurichi vägevune, Monaco Vürstiriigi kohane, Esimese maailmasõja aegne, Atlandi ookeani tagune, Gustav Ernesaksa vääriline MIS LIIKI VÕI LAADI? jahikoer, karjakoer, toakoer, linnukoer .. kingapood, raamatupood, lillepood, toidupood .. KELLE VÕI MILLE? isa saapad, eesli saba, naabri auto, õpilase kirjand, õpiku autor, toodangu kvaliteet peitlite komplekt peitlikomplekt, autode hooldus autohooldus, marjapõõsaste istikud marjapõõsaistikud ARVSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Sõnad -teist(kümmend), -kümmend ja -sada kirjutatakse eelneva arvsõnaga kokku: kolmteist, seitseteistkümmend, viiskümmend, kakssada Muud arvsõnad kirjutatakse eelnevast arvsõnast lahku: sada kaheksa, nelikümmend kolm, viis tuhat, kuus miljonit, kaks miljardit kaheksasada kolmkümmend seitse tuhat
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
