Elektrilised Käsitööriistad (2)

Elektrilised käsitööriistad
Kasutamisomadusi iseloomustavad näitajad
Elektritööriistadel kasutatavad erinevad lõiketarvikuid ( puurid , sae-, höövli- ja freesiterad) valmistatakse:
1. Tööriistaterasest – HCS. Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistusmaterjal.
2. Kiirlõiketerasest – HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 – 7000 juures.
3. Volframsüsinikust tipuga – HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest . Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide – volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid . Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu.
4. Bimetallidest – BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõiketeras.
Tuntumatest elektritööriistu tootvatest firmadest on meil levinud firmade Bosch , Metabo, Makita, Black  Decker, Skil , DEwalt ja Ryobi tööriistad.
Elektritööriistad
Elektritööriistade ehitus – vahelduvvoolul töötavate elektritööriistade põhiosadeks on korpus e kere , kommutaatormootor , reduktor, lülitid ja toitejuhe .
Elektritööriistad omavad topeltisolatsiooni – lisaks isoleerivale korpusele on elektrit mittejuhtivate materjalidega ümbritsetud ka sisemised elektrisõlmed.
Sellepärast kasutatakse toitejuhtmena tavalist kahesoonelist kiudkaablit, kus on vaid faasijuhe ja nulltööjuhe. Kaitsenulljuhtme kasutamiseks puudub vajadus.
Kõikide elektritööriistade iseloomulikuks tunnuseks on kommutaatormootori olemasolu.
Kommutaatormootor koosneb staatorist, staatori mähistest ja kahest harjahoidjast koos grafiitharjadega. Staatori sees pöörleb rootor , mis toetub mõlemast otsast kuullaagritele. Rootor koosneb mähistest, jahutusventilaatorist ja kommutaatorist. Rootori mähised on ringselt ühendatud üksteisest isoleeritud kitsaste vaskplaadikeste ehk lamellidega, mis moodustavadki kommutaatori.
Kommutaatormootori tööpõhimõte seisneb magnetvälja ja elektrivoolu vastastikuses toimes.
Kui laseme magnetväljas asuvasse juhtmesse elektrivoolu, hakkab see liikuma. Juhtmes tekib elektromagnetjõud. Kommutaatormootoril on juhtmeteks rootori mähise keerud . Juhtides harjade kaudu elektrivoolu mähisesse, pöördub rootor staatori magnetväljas mingi nurga võrra.
Koos rootoriga pöördub ka kommutaator ning ühendab lamelli abil järgmise rootorimähise keeru, mis sunnib rootorit jällegi edasi liikuma. See protsess kordub pidevalt ning tekibki rootori pöörlemine.
Mootori pöörlemissuuna muutmiseks vahetatakse harjadele mineva voolu poolused vastava lüliti abil.
Ekstsentriklihvmasinas kasutatav kommutaatormootor
Reduktor on hammasratastest
ülekandemehhanism, mis on mõeldud pöörlemise edasiandmiseks ühelt võllilt teisele. Mootori võlli pöörlev liikumine antakse edasi töövõllile e spindlile. Lisaks reduktorile kasutatakse mõnedel elektritööriistadel ekstsentrikülekannet, mis muudab pöörleva liikumise edasi – tagasi liikumiseks.
Valmistajafirmad paigutavad elektritööriistade erinevad lülitid tavaliselt sarnaselt, kasutajale käepärasesse kohta.
Saed
Elektrisaagidega saetakse:
1) laudu laiusele ja pikkusele,
2) laudadele ja prussidele valtse,
3) kraadisoone külgi sisse (näiteks trepiastmete jaoks),
4) prussidele tappe.
Järkamiseks kasutatavad saed on oma tüübilt kas kett- või ketassaed. Elektrikettsaagi kasutatakse siis, kui lõigatakse ümarpuitu või üle 50 mm paksust planku. Kettsae saetee on ebaühtlane, mistõttu ta ei sobi peensaagimiseks ehk tööoperatsioonide jaoks kus nõutakse täpseid mõõtmeid.
Käsiketassaag
Elektriketassaagi läheb vaja siis, kui lõigatakse alla 50 mm paksust servatud või servamata saematerjali. Tüüpilised peensaagimise tööd on mitmesuguste liistude lõikamine ja eerunginurkade saagimine .
Ketassael kinnitatakse spindlile lõikeketas, mis hammasülekande e reduktori abil on ühenduses mootoriga. Kasutatakse sirglõigete ja soonte saagimisel . Saeketta lõikesügavust ja kaldnurka on võimalik reguleerida.
Parima saagimistulemuse saavutamiseks reguleeritakse saagimissügavus nii, et saeketas jääb hamba võrra materjalist välja. Sel puhul tekib optimaalne lõikenurk, mis tagab puhta lõikejälje ja minimaalse tagasilöögivõimaluse.
Kiilnuga
Kumera kiilu kujuline kiilnuga paigutatakse vahetult saeketta taha. See takistab saetee sulgumist ning seega saeketta kinnijäämist. Kiilnoa kaugus sae hammastest peaks olema 2 -3 mm ning selle tipu kaugus saeketta alumisest servast samuti 2 – 3 mm.
Toodetakse ka ilma kiilnoata ketassaage nn plaadisaage. Need on mõeldud puitplaatide saagimiseks. Plaate saagides ei kipu saetee sulguma
Tolmu eemaldamine
Saeketta kohale kinnitatud terakaitse on varustatud tolmueemaldusavaga. Ava otsa võib ühendada tolmukoti, äratõmbe või tolmuimeja vooliku.
Kaitselukk
Juhusliku käivitamise vältimiseks on sae käepideme küljes väike nupp , mis tuleb enne sae käivitamist sisse vajutada .
Liikuv terakitse
Ketassaag on varustatud terakaitsega, mis kokkupuutel materjaliga vabastab saehambad. Tugev vedru tõmba kaitse tagasi niipea, kui saag materjalilt eemaldada. Enne saagimise alustamist kontrolli, et terakaitse töötaks sujuvalt .
Blokeerimisvastane sidur
Saeketast külgedel ümbritsevad seibid töötavad sae kinnijäämist takistava sidurina. Kui saeketas kiilub materjali sisse kinni, lubab mehhanism saekettal libiseda , vältides sel viisil ajami kahjustamist.
Isoleeriv plastkere
Kõigil kvaliteetsetel käsitööriistadel on elektrit mittejuhtivast plastist kere, mis kaitseb kasutajat rikete korral elektrilöögi eest.
Käepidemed
Sae peakäepideme küljes on käivituslüliti. Sae ninas paiknev lisakäepide võimaldab sae liikumist paremini kontrollida.
Juhtlatt
Reguleeritav juhtlatt võimaldab saagida detaili paralleelselt servaga.
Ketassae külge saab kinnitada ka erinevaid lõiketarvikuid.
-Lõikeketas puidule – lõikeketta soones asub ketassae kett.
-Lõikeketas on varustatud lõikehammastega.
Lõikesügavuse reguleerimiseks nihutatakse sae korpust talla suhtes kõrgemale või madalamale. Tavaliselt on sael olemas ka sügavusnäidik, kuid täpse töö puhul on õigem lähtuda detailist endast.
Levinumate saeketaste lõikesügavused
saeketta läbimõõt
lõikesügavus
130 mm
40 mm
150 mm
46 mm
160 mm
54 mm
190 mm
66 mm
210 mm
75 mm
230 mm
85 mm
Enamasti vajatakse puutööl saeketast , mille lõikesügavus on vähemalt 50 mm.
Sae kalde muutmine – sae talla seadistamise abil saab saeketta seada tööpinna suhtes kuni 450 nurga alla.
Kui ketassaag on kinnitataud statasionaarsele alusele, nimetatakse neid ketassaage järkamis- ehk nurgasaagideks.
Saagi on võimalik pöördlaual keerata mõlemale poole kuni 450 ning järkamis- ja kaldenurki on võimalik kombineerida.
Laserjuhikud – paljud seadmed , sh ka nurgasaed on tänapäeval varustatud laserjuhikutega. Sae külge kinnitatud väike laser tekitab saeketta lõikejoonele peenikese punase valguskiire.
Alus – nurgasae alus koosneb pööratavast töölauast, mida ümbritseb fikseeritud osa, selle servas on skaala 0 – 450 kummaski suunas.
Saekettad on mõeldud erinevate materjalide lõiketöötlemiseks. Levinud on universaalsed kõvasulamhammastega lõikekettad, millega saab lõigata puitu nii piki-kui ristikiudu , erinevaid ehitusplaate ja isegi pehmeid metalle . Tihedama hammastusega saekettad tagavad tavaliselt puhtama lõikejälje. Eriti puhta lõikejälje jätavad plastikpinnakattega kroomvanaadiumsulamist lõikekettad.
Hambatüübi järgi jagunevad ketassaed
Lamehammas – halva kvaliteediga lõikejälg
Segahammas – trapetshamba ja lamehamba kasutamine vaheldumisi tagab puhta lõikejälje.
Vahelduvkaldega hambad – universaalhammastus tagab puhta lõikejälje.
Ohutusjuhised
1)Kontrolli enne saagima hakkamist, et sae teele ei jääks naelu või kruvisid , mis võiksid saeketta nüristada või hamba murda.
2)Kontrolli üle ka võimalikud lahtised oksad , mis võivad saagides materjalist välja lennata .
3)Kasuta teravate hammastega saekettaid, purunenud või kõverdunud ketas asenda kohe uuega.
4)Ära kunagi eemalda kiilnuga.
5)Ära kasuta saagi lükates liigset jõudu. Nüri saeketas vaheta välja.
6)Tõmba hooldustööde ajaks pistik välja.
Samuti enne saeketta vahetamist.
7)Seadista saag nii, et saeketas ulatuks hamba võrra materjalist välja.
8)Saagi ettepoole lükates avaneb saeketta kaitsekate. Saagimise lõpul sulgub kaitsekate ja katab taas saeketta. Ära lukusta kunagi kaitsekatet avatud asendisse.
4. Saekettale ei tohi avaldada külgsuunalist survet . (Ära püüa saeketast külje pealt surumisega peatada).
5. Jälgi, et saeketas oleks kiilnoast õhem ja hammastus sellest laiem.
6. Arveta tagasilöögivõimalusega.
Tikksaag
Tikksaagi kasutatakse täispuidu ja erinevate plaatide, plast-, metall - ja keraamiliste
materjalide saagimiseks. Tikksaega on võimalik lõigata kaari ja sirglõike.
Tikksae tööpõhimõte seisneb elektrimootori pöörleva liikumise muutmises ekstsentriku abil saelehe üles-alla liikumiseks.
Ekstsentrik annabki saelehele saagiva liikumise. Sellele võib lisada saelehe edasi – tagasi liikumise e ettenihke.
Pendli reguleerimine tähendab saelehe ettenihke nurga suurendamist või vähendamist.
1. Pendli reguleerimiseks tuleb järgida järgmisi soovitusi :
0 aste – pendelliikumine puudub. Kasutatakse õhukeste materjalide, keraamika , metalli saagimisel. Metallide puhul valida väike lõikekiirus ja jahutusmäärde kasutamine.
II aste – pendelliikumine maksimaalne. Kasutatakse pehme puidu pikikiudu saagimisel ja plastiku lõikamisel. Annab mittekvaliteetse lõikepinna.
Ülejäänud vaheastmeid kasutatakse ristikiudu saagimisel, laminaatplaadi tükeldamisel, puhta lõike tagamiseks.
Tikksaelehte on võimalik talla reguleerimise teel seadistada erinevate kaldenurkade alla.
Talla kaldenurga reguleerimine - kas kruvikeerajaga või kuuskantvõtmega.
Saelehe erinevad kinnitusviisid:
saelehe kiirkinnitus – tõmmates kiirkinnitushooba korpusest eemale, vabastatakse vana saeleht. Uue saelehe kinnitamiseks tuleb see lihtsalt vajutada pessa.
Saelehe kinnitamine kuuskantvõtmega.
Saelehe kinnitamine kruvikeerajaga.
-kaldenurga all saagimine
-metalli saagimine
-suundlati kasutamine sae suunamiseks
-saelehe uputamine – kui ei ole võimalik saagimise alustamiseks ava ette puurida.
Täisnurkse väljalõike saagimine pealtvaates
Ava lõikamine
Tarvikud tikksaele
Saelehed – saelehtede valmistajad märgistavad neid erinevalt. Nii võib leida sealt tootekoode, saelehe valmistamiseks kasutatud materjali tähistusi või saetava materjali liik. Näit firma Bosch saelehtedelt võime leida järgmise tähistuse:
kood – T101B ;
saelehe valmistamise materjal – HCS e tööriistateras,
lõike tüüp – clean e puhas lõige, lõigatav materjal – wood e puit.
Saeterade lõikekvaliteet sõltub lõikehammaste suurusest , tihedusest, teritusest ja räsamisest. Räsamise all mõistetakse saehammaste vastassuunalist painutamist, mis on vajalik saelehe paremaks liikumiseks ja suunamiseks saetavas materjalis .
Saeterade valmistamiseks kasutatakse erinevaid terase liike. Tera liik sõltub saetavast materjalist.
HCS – tööriistaterasest tera. Kasutatakse metalli ja puidu saagimiseks
HSS – kiirlõiketerasest tera. Kasutatakse metalli saagimiseks.
BiM – bimetallist tera (HCS+HSS). Universaaltera. HM – kõvasulamkattega tera.
Saelehtede erinevad kinnitussabad
Nõuandeid kasutamiseks
-Algajatel saagijatel esinevaks põhiliseks veaks on liigne ettenihe , mis koormab masinat, lõhub materjali pinda ning lõiketera. Põhitähelepanu tuleks pöörata sae juhtimisele.
-Saag peab lõikama materjali märkjoone kõrvalt, jääkmaterjali poolt.
-Töödeldava materjaliga kokkupuutel peab saag töötama täispööretel.
Töötavat tikksaagi või veel liikuvat saetera ei ole soovitav saeteest välja tõsta. Selle nõude eiramine võib põhjustada tera purunemise vastu materjali pinda.
-Sae järsuks pööramiseks saetees puuri sinna eelnevalt ava.
-Ülemäärane töökiirus põhjustab tera ülekuumenemist ja riknemist.
-Saelehe nürinemisest annavad märku saelehe muutumine tuimaks ja saehammaste valged tipud .
-Parema tulemuse saab saagides paksema lõiketeraga, kuid peab kontrollima, et see sobiks juhtrullikutele. Paksemate terade puhul on tera paindumine vähem tõenäoline.
Ohutusjuhised
1.Kasuta kaitseprille .
2.Saeterade vahetamisel ja talla kaldenurga reguleerimisel tuleb tikksae pistik seinast välja tõmmata.
3.Kontrolli, et saetav materjal oleks korralikult kinnitatud.
4.Hoia saagi mõlema käega.
5.Kontrolli, et tikksae toitejuhe ei jää saelehe tööpiirkonda.
Höövel
Elektrihöövel leiab tisleritöödel vähe kasutamist kuid laudsepatöödel on ta asendamatu.
Elektrihöövlis toimub laastu eemaldamine pöörleva, tavaliselt kahe teraga noavõlli abil. Esineb ka üheteralisi noavõlle.
Noavõllile antakse pöörlev liikumine elektrimootori poolt rihmülekandega.
Kasutatavad rakised –
valtsi sügavuse piiraja;
paralleel nurgajuhik – võimaldab hööveldada kaldpinda.
Terade kinnitamine. Höövlil on pöördterad. Nürinemise korral saab neid lihtsalt keerata teisipidi. Teratüüpidest on kasutusel silumisterad – puitpindade tasapinnaliseks silumiseks, valtside ja faaside hööveldamiseks ja rustikaalterad,
mille abil saadakse eritöötlusega reljeefne pind.
Kinnituspoldid keeratakse lahti ja terapakett tõmmatakse küljelt välja.
Elektrihöövlit saab vastava rakisega kinnitada statsionaarselt töölaua külge või muuta miniatuurseks tööpingiks.
Enamasti saab höövli muuta ka väikeseks rihthöövelpingiks, kinnitades selle spetsiaalse töölaua külge. Selle juurde kuulub reguleeritav juhtlatt ja mõnikord ka terakaitse.
Erinevad hööveldamise profiilid
Ohutusjuhised:
1.Kontrolli, et hööveldatav materjal oleks puhas, seal poleks naelu.
2.Tõmba hooldustööde ajaks pistik.
3.Nürid terad halvendavad töö kvaliteeti ja ja suurendavad tagasilöögi ohtu.
4.Kinnita hööveldatav materjal.
5.Hööveldamisel väldi liiga paksu laastu (ülekoormus, tagasilöögioht).
6.Kasuta paksema laastu puhul väiksemat ettenihet.
7.Enne höövli lauale asetamist veendu, et on täielikult seiskunud.
Ära pane sõrmi ümber höövli talla. Hoia mõlemad käed käepidemel.
Hööveldamisel tuleks eelistada põhilise kiudude suunaga ühtivat lõikesuunda. Ebaühtlase kiustruktuuri puhul kasuta õhemat laastupaksust. Alati saavutatakse parem tulemus kui hööveldatakse pigem mitu korda õhuke laast kui üks paks laast.
Frees
Elektrifreesi kasutatakse profiilide andmiseks , tappide lõikamiseks, soonte tegemiseks, aukude puurimiseks, mitmesugusteks uuristamisteks, jne.
Elektrifreesi lõikurite valik on suur. See annab kasutajale rohkesti valikuvõimalusi, näiteks profiilitöötlemisel.
Freesid jagunevad
ülafreesideks,
lamellfreesideks,
universaalfreesideks
ringlõikuriteks
Ülafrees on mitmekülgne tööriist, mis on puutööd mõjutanud rohkem kui ükski teine seade
Ülafreesi kasutatakse vastava rakise olemasolul sageli tagurpidi , saades nii miniatuurse freespingi. Tööriist on mõeldud puidu, mööbliplaatide, plasti ja pehmete metallide lõiketöötlemiseks.
Ülafreesi spindel koos lõiketeraga asetseb töödeldava pinna suhtes risti.
Ülafreesi kasutatakse vastava rakise olemasolul sageli tagurpidi, saades nii miniatuurse freespingi. Ülafreesiga on võimalik freesida erinevaid profiile , süvendeid, avasid, tappe. Kopeerimise teel saab kiiresti valmistada palju analoogseid detaile. Freesi suunamiseks kasutatakse paralleeljuhikuid.
Paralleeljuhiku kasutamine tagab sirgjoonelise, servaga paralleelse lõikejoone.
Parallejuhikud võivad olla varustatud peenregulaatoriga, mis võimaldab eriti täpseid lõikeid.
Tapikammi abil lõigatakse tappe. Selle juures on vajalik kopeerimisrõnga kasutamine.
Juhtraami kasutamine võimaldab freesida kiiresti ja suure koguse ühesuguseid kilpe või plaate.
Seadme kasutamisel surutakse koos käivituslüliti ja käivituslüliti tõkkega alla ka lukustushoob.
Ülafreesil kasutatavad tarvikud
Ülafreesi terade tüübid ja lõikeprofiilid on väga erinevad. Terad valmistatakse HSS (kiirlõiketeras) või HM (kõvasulamteras) terasest. Kõvasulamterad on pikas
perspektiivis odavamad, sest püsivad kauem teravad .
Detailide servade või figuurfreesimisel ilma paralleelrakiseta kasutatakse juhikuta freesiterade kõrval juhikuga või kuullaagriga freesiteri.
Freesi lõikesügavuse reguleerimine
1.Aseta seade tasasele aluspinnale.
2.Freesimissügavuse peenregulaator tuleb viia neutraalasendisse ehk nulli. Keera üleval asuvat peenregulaatorit (1) ja samaaegselt jälgi skaalat freesi tagaküljel (2).
3.Vii astmeline sügavusregulaator (3) kõige madalamasse asendisse – asub mootori küljel asuva peasügavusregulaatori (4) all.
4.Keera lahti mootori küljel asuv peasügavusregulaatorit (4) hoidev lukustuspolt (5).
5. Vajutades eelnevalt lukustushoovale (6), suru freesimisseade alla, kuni freesitera puudutab aluspinda . Vabastades nüüd lukustushoova (6), fikseerid seadme kõrguse.
6. Vajuta korpuse küljel asuv peasügavusegulaator (4) lõpuni alla, st kuni alumine ots puudutab astmelise sügavusregulaatori (3) madalaimat astet.
7.Vii peasügavusregulaatori liugur (7) asendisse 0, kasutades selleks korpusel olevat joonlauda (8).
8.Nüüd tõsta peasügavusregulaatorit (4) liugurist (7) soovitud freesimissügavuseni, mida näed korpusel olevalt joonlaualt (8), lukusta see lukustuspoldi (5) abil.
9.Vabasta lukustushoob (6), et viia seade neutraalasendisse.
10.Seade on valmis freesimiseks
Freesimissügavuse astmeline reguleerimine (vt eelmist joonist)
Freesimissügavuse astmeline reguleerimine on vajalik suure freesimissügavuse saavutamiseks. Vältimaks mootori ja freesi ülekoormust, saavutatakse soovitud freesimissügavus astmeliselt. Selleks tuleb keerata astmelist sügavuspiirajat (3), mis asub peasügavusregulaatori all (4), järk – järgult kõrgemalt astmelt madalamale.
Freesimissügavuse peenreguleerimine
Peenreguleerimine on mõnikord vajalik freesimistööde lõppjärgus, kus on vajalik kuni 0,1 mmtäpsusega freesimistööd.
1.Suru lukustushoob (6) ja vajuta seade alla, kuni peasügavusregulaatori (4) alumine ots jõuab astmelise sügavuspiirajani (3). Vabastades lukustushoob (6) fikseeri seade .
2.Keera lahti peasügavusregulaatori lukustuspolt (5).
3.Reguleeri vajalik lõikesügavus peenregulaatori (1) abil.
4.Keera kinni peasügavusregulaatori lukustuspolt (5), et fikseerida uus mõõt.
5.Vabasta lukustushoob (6), et viia seade tagasi neutraalasendisse.
6.Seade on valmis freesimiseks.
Ülafreesi seadistamine – freesi tera vahetus
1.Lukusta spindel lukustiga (1).
2.Keera võtmega lahti kinnitusmutter (2).
3.Tõmba tsangist välja freesi tera (3).
4.Uue freesitera paigaldamisel tuleb jälgida, et freesitera kinnitussaba oleks vähemalt 20 mm pikkuselt lükatud tsangi sisse.
5.Lukusta taas spindel ja keera võtmega kinni kinnitusmutter.
Lamellfreesi kettakujulist tera on võimalik materjali suhtes nurga alla keerata. Lamellfreesi kasutatakse lamell -liidete jaoks süvendite freesimiseks. (Lamellid sarnanevad oma funktsioonilt tüüblitega, ning kujutavad endast ovaalseid kokkupressitud plaadikesi).
Universaalfreesi on võimalik kasutada nii ülafreesina kui lamellfreesina. See eeldab vastavate rakiste olemasolu. Samuti on universaalfreesi võimalik kasutada otslihvimismasinana.
Universaalfreesiga freesimine paralleeljuhiku abil.
Ringlõikur on mõeldud põhiliselt kipsplaatide töötlemiseks, kuid kasutatakse ka puidu, puitlaastplaatide ja plastide töötlemiseks. Puuritaoline freesitera võimaldab alustada lõiketöötlemist materjali mistahes punktist ning lõigata välja
erinevaid kujundeid ja figuure .
Nõuandeid freesi kasutajale.
1.Freesimine peab toimuma ühtlase sujuva liikumisena.
2.Mida suurema läbimõõduga on freesi tera, seda madalamad peavad olema pöörded. Pehme puidu puhul võib kasutada maksimaalpöördeid, laastplaatide puhul keskmisi ning plastide ja alumiiniumi puhul madalaid pöördeid. Soovituslikud kiirused erinevatele materjalidele.
3.Külgede freesimisel esialgu freesitakse risti- ja seejärel pikikiudu. See on vajalik, et freesitera ei rebiks vimase lõike lõpus puidust kilde lahti.
4.Soonte freesimisel freesimissuund oleks selline, kus lõikejõud suruvad ülafreesi vastu
tugipinda.
Ohutusjuhised
1.Kanna õiget tööriietust ja töökaitsevahendeid (kaitseprille).
2.Kinnita võimalusel töödeldav toorik .
3.Enne seadistamist eemalda pistik pistikupesast.
4.Toitejuhe peab töö ajal asuma alati seadmest tagapool.
5.Freesimisel tuleb hoida alati freesi kahe käega.
6.Seadme käivitamisel ei tohi freesi tera olla kokkupuutes töödeldava materjaliga.
7.Freesimissuund peab olema vastupidine freesitera pöörlemissuunale.
8.Arvesta tagasilöögi võimalusega freesimise ajal.
Pärast töö lõppu vabasta lukustushoob ja vii frees neutraalasendisse.
Trell
On kõige levinum elektritööriist.
Elektritrelli jõuallikaks oleva
kommutaatormootori pöörded edastatakse spindlile e töövõllile hammasratastest koosneva ülekande e reduktori abil. Spindlile on kinnitatud padrun , kuhu võib kinnitada erinevaid puure ja kruvikeerajaid, keermepuure, lihvimis- poleerimistarvikuid.
Mootori võimsus – puutööks sobib trell võimsusega 500 – 800 w, mille pöörete arv on 3000 p/min.
Akutrelli tööpõhimõte ja kasutamine sarnaneb valgustusvoolul toimiva elektritrelli tööpõhimõttele, kuid energiaallikaks on aku. Tema eeliseks on tööpiirkonna laienemine käsitsemismugavus juhtme puudumise tõttu. Samuti on oluline tööohutus. Tegutsedes väljas või niiskes keskkonnas, kaob oht saada tõsisemaid elektritraumasid.
Akutrelli saab spindli lukustamisel kasutada kui tavalist kruvikeerajat.
Enamasti sobivad akutrellide padrunid 10 – 13 mm läbimõõduga puuridele, kuid spetsiaalse otsiku abil saab puurida ka kuni 30 mm läbimõõduga avasid nii puitu kui betooni. Akutrellidel on enamasti ilma võtmeta padrun. On nii fikseeritud kui muudetava kiirusega mudelid. Kõikide akutrellide pöörlemissuunda saab kruvide väljakeeramiseks muuta. Pöörlemismomendi piirajaga trell võimaldab kruvi lõpuni sisse keerata ilma üle keeramata ja kruvipead vigastamata.
Akutrellidel kasutatakse NiCd või NiMh ( nikkel -metallhübriid) akut, mis koosneb omavahel järjestikku ühendatud 1,2V elementidest.
Akude pinge võib erinevatel tööriistadel olla erinev. Aku mahtuvust mõõdetakse ampertundides –Ah. See näitab max energiavaru.
Akusid laetakse elektrivõrgust akulaadijaga. Näiteks firma Bosch akulaadijaga ühendatud aku annab laadimisprotsessist märku vilkuv signaaltuli. Pidevalt põlev tuli näitab et aku on täielikult laetud. Uus või pikemat aega kasutama seisnud aku tuleb täis laadida ning see saavutab täisvõimsuse alles 5 laadimis- ja tühjendamistsükli järel.
Tarvikud trellidele
Metallipuure toodetakse tavaliselt kõrge temperatuuritaluvusega kiirlõiketerasest (HSS). Suurendamaks puuri vastupidavust kasutatakse titaankattega puure, mille iseloomulikuks tunnuseks on kollane värvus. Nn titaankatte metallipuure kasutatakse ka puidu ja plastiku puurimiseks.
Puidupuuride iseloomulikuks omaduseks on juhtteraviku olemasolu. See on vajalik puuri täpseks fikseerimiseks puidus.
Tsenterpuurid – nendega puuritakse suuri avasid läbimõõduga 6 – 38 mm.
Kõvasulampuurid – terasest juhtteravikuta puurid, mille ots on valmistatud volframkarbiidist.
Tarvikud kruvide keeramiseks
Nõuandeid trelli kasutamiseks.
-Puidu puurimisel metallipuuriga märgista puuritav koht märknõelaga.
-Vältimaks läbiva ava puurimisel puidu purunemist altpoolt, kasuta tasapinnalist alusklotsi. Vähenda survet trellile vahetult enne puuri läbiminekut materjalist.
-Metalli puurimisel märgi ava koht kärniga.
-Suure läbimõõduga avade ja kõva materjali puurimisel tuleb väiksema läbimõõduga puuriga ette puurida.
-Mida suurema läbimõõduga puur on, seda aeglasemad peavad olema puurimisel pöörded.
-Kruvide keeramisel kasuta õige kujuga kruvikeerajaotsikuid.
-Kruvi poolt läbitavasse detaili puuri ette läbiv ava, mis on kruvi keermestatud osa läbimõõdus. Detaili, kuhu kruvi kinnitub, puuri kruvi südamiku jämedune, st peenem ava. Ava sügavus sõltub materjali kõvadusest ja kruvi läbimõõdust. Ava sügavuseks on puidukruvide puhul maksimaalselt pool kruvi pikkusest.
-Väikestele puidukruvidele vajuta ette märknõelaga märk.
--Mida kõvem on puuritav materjal, seda väiksem peab olema puuri tipunurk.
-Kinnijäänud puuri saab vabastada trelli pöörlemissuuna muutmisega vastupidiseks.
-Padruni puhastamisel on soovitav seda vahetevahel alla suunatult mõned korrad kinni ja lahti keerata. Mingil juhul ei tohi padrunit õlitada.
Ohutusjuhised
1.Kontrolli, et puuri pöörlemissuund oleks õige.
2.Ära hoia puuritavat detaili käes. Puur võib libiseda või materjali läbistades vigastada kätt. Kinnita võimalusel puuritav detail pitskruviga.
3.Ettevaatust kruvide keeramisel. Kruvikeerajaotsik võib maha libiseda ning vigastada kätt või materjali pinda.
4.Ära koorma tööriista mootorit liigse survega.
5.Suurema läbimõõduga puuride puhul kasuta alati külgkäepidet ja ära lukusta töölülitit.
6.Transpordi ja seadistamise ajal lukusta akutrelli spindel sisselülitustõkisega, et vältida juhuslikku käivitamist.
7.Ära tekita akuklemmide lühist. Selleks tuleb vältida klemmide kokkupuudet veega ja metallesemetega.
Lihvimisseadmed
Lihvimismasinad jagunevad lintlihvmasinateks, taldlihvmasinateks ja ekstsentriklihvmasinateks
Lintlihvmasin
Lintlihvmasinatel antakse elektrimootori pöörlev liikumine hammasrihmülekande abil vedavale rullikule. Selle rulliku ülesandeks on panna liikuma lihvimislint. Lihvlindi vahetamiseks tuleb välja tõmmata masina küljel asuv lindi pingutushoob. Uue lindi paigutamisel tuleb jälgida, et lindil oleva noole suund ühtiks masinal oleva noole suunaga.
Lihvimisliigutusi sooritatakse diagonaal-, piki- või ristisuunas. Lõppviimistlusel kasutatakse pikikiudu lihvimist.
Lihvlintide levinumad teralisused
Teralisus 40 väga jäme
Teralisus 60 jäme
Teralisus 80 keskmine
Teralisus 100 keskmine
Teralisus 150 peen
Teralisus 240 ülipeen
Taldlihvimismasin
Taldlihvimismasinal muudetakse elektrimootori pöörlev liikumine ekstsentrikülekande abil lihvimistalla võnkuvaks liikumiseks. Põhiliselt toodetakse ristküliku, ruudu ja kolmnurkse tallaga lihvimismasinaid. Lihvimistallale kinnitatakse lihvimispaber kinnitusklambri või takjakinnitusega. Lihvimispaberis peavad tolmu eemaldamiseks olema avad. Need avad peavad kattuma lihvimistallas olevate avadega.
Ekstsentriklihvmasin
Ekstsentriklihvmasina lihvtalla ekstsentrilisele liikumisele antakse parema töötulemuse saavutamiseks ka pöörlev liikumine. Iseloomulikuks tunnuseks on ümar lihvtald. Lihvpaber kinnitatakse tallale takjakinnitusega.
Tarvikud lihvmasinatele
Lihvimistarvikuteks on erineva jämedusega lihvriided ja –paberid. Takjakinnitusega lihvimistarvikud on valmistatud fiiberkiust.
Võib eristada kolme põhisuurust:
1. 40, 60, 80 – jämedateralised abrasiivmaterjalid
2. 100, 120, 150, 180 – keskmise jämedusega abrasiivmaterjalid
3. 220, 240, 280 jne – peeneteralised abrasiivmaterjalid
Lihvimismasinatel kasutatavad lihvimispaberid jagunevad värvi järgi erinevalt. Firma „Bosch pakutavad lihvpaberid:
1.Valged – värvide, lakkide, pahtlite lihvimiseks. Abrasiivaineks korund. Hõredam abrasiivkate ja spetsiaalne kattekiht vähendavad lihvpaberi ummistumist.
2.Punased – puidu lihvimiseks. Abrasiivaineks korund.
3.Sinised – metalli lihvimiseks. Abrasiivaineks tsirkoon .
4.Mustad – kivi, klaasi lihvimiseks. Abrasiivaineks ränikarbiid.
Nõuandeid lihvimismasina kasutajale.

• Ära kasuta lihvimisel liigset jõudu ega kiirust, sest nii koormad üle lihvimismasina või rikud lihvimispaberi.
  
• Kitsaid pindu on soovitav pakina lihvida.
  
• Surve lihvimisseadmele peab olema ühtlane.
  
• Lintlihvmasinatel tuleb uus lint vastavast regulaatorist tasakaalustada. Tasakaalustamata lindil võib töö käigus tekkida ristisuunaline liikumine, mille tulemusena see rullikutelt maha jookseb või masina korpust lihvima hakkab.
  

Ohutusjuhised
1. Kasuta töökaitsevahendeid. Eriti väldi tolmu sattumist hingamisteedesse.
2. Enne lihvpaberi paigaldamist veendu, et tööriist oleks vooluvõrgust lahti ühendatud.
3.Täida tuleohutusnõudeid, kuna töö käigus tekkiv tolm võib olla plahvatusohtlik.
4.Tühjenda tolmumahuti õigeaegselt. Soovitav on tühjendada tolmumahuti, kui see on poolenisti täitunud.
5. Enne seadme töölauale asetamist veendu, et see on täielikult seiskunud.
6. Ära unusta käivituslülitit lukustatult tööasendisse.
Ohutusnõuded elektrikäsitööriistadele
Tutvu töövahendi kasutamisjuhisega, omanda seadme käsitsemiseks vajalikud teadmised.
1. Hoia töötlemispiirkond puhas. Aeg-ajalt korrasta see. Põrandal vedelevad tööjäägid võivad põhjustada nii kukkumist kui libastumist.
2. Kasuta vajadusel tolmu-, müra ja näokaitsevahendeid. Veendu, et tööriietuse juures ei oleks rippuvaid elemente. Seo kinni jalanõude paelad .
3. Ära jäta seadistamisvahendeid (võtmeid) tööriista külge, va. juhul, kui selleks on loodud spetsiaalsed hoiupesad. Võtmed võivad käivitamisel tsentrifugaaljõu tõttu minema lennata.
4. Hoidu töö ajal keha kontaktist maandatud esemetega (näit veetorud, maandatud kodumasinad ), kuna siis on suurem elektrilöögi oht.
5. Väldi elektritööriista kokkupuudet veega.
6. Veendu, et toitejuhtmel pole vigastusi.
7. Tarvikute (lõiketerade, puuride, lihvimisketaste jne) kasutamisel vali sobiv pöörlemiskiirus ja materjal. Liiga suur töökiirus põhjustab lõiketerade ülekuumenemist , millest annab märku lõiketerale tekkiv sinakas värvitoon. Sellistel teradel kaovad head lõikeomadused.
8. Hoia tööriista mõlema käega.
Kinnita võimalusel alati töödeldav materjal, nii saab tööriista mõlema käega juhtida.
9. Enne tööriista ühendamist vooluvõrku veendu, et käivituslüliti poleks tööasendis.
10. Jälgi, et tööriista elektrijuhe ei satuks lõiketera lähedusse.
11. Jälgi, et näpud ei oleks lõiketera läheduses.
12. Ära töötle pindu, mis on määrdunud poriga või milles esinevad naeladvõivad rikkuda lõiketera.
13. Ettevaatus tuleb säilitada töötava masina ümberlülitamisel, kuna tavaliselt tuleb selleks vabastada üks tööriista hoidev käsi. Seetõttu võib tööriist muutuda ebastabiilseks.
14. Kasuta tasakaalustatud tööasendit. Upitamine võib põhjustada kukkumist ja libisemist.
15. Ära kõnni tööriistaga, sõrm tööriista käivituslülitil.
16. Terade ja muude tarvikute vahetamiseks või tööriista seadistamiseks eemalda pistik alati seinakontaktist. Akutööriistadel kasuta sisselülitustõket.
17. Ära tõmba pistikut pistikupesast välja juhet pidi, vaid hoides seda pistikust.
18. Enne tööriista lauale asetamist veendu, et ta on täielikult seiskunud.
19. Ära aseta tööriista laua servale nii, et see võib sealt kukkuda ning puruneda.
20. Ära pidurda tööriista liikuvaid osi käega.
21.Võimalusel väldi üksinda töötamist . Õnnetuse korral saab kaaslane abi osutuda.
22. Ära koorma masinat üle. Juhul, kui masin on üle kuumenenud, tuleb tal lasta töötada maksimaalsetel pööretel 10-15 sekundit, et ventilaatori tekitatud õhuvool mootori mähised kiiresti maha jahutaks.
23. Võõraste, ebaloomulike tööhelide ilmnemisel lõpeta kohe elektritööriistaga töötamine.
24. Töötavat masinat ( puhur , liimipüstol)ei tohi jätta järelvalveta.
25. Elektritööriista hooldamiseks tuleb masina korpus aeg-ajalt suruõhuga läbi puhuda.
26.Tööriista elektrijuhtme pikenduseks kasuta tööriista võimsusele vastavat pikendusjuhet.
Elektrikäsitööriistade ohutus
Rikked
Rikked on tingitud kas tööriista amortisatsioonist, valmistamisdefektidest või valedest kasutamisvõtetest.
Levinud riketeks on:
1. Suurenev müra
Viitab laagrite või reduktori kulumisele. Müra põhjustab ka määrdeaine puudumine masina liikuvate sõlmede vahel. Ehkki tänapäevaseid masinaid peetakse hooldevabaks, on nende eluea pikendamiseks soovitav puhastada ja määrida liikuvaid sõlmi.
2. Elektrikatkestused.
Toitejuhtme sisemised vigastused. Rike asub tavaliselt pistiku korpuse läheduses. Vajadusel tule vahetada toitejuhe uue vastu. Lüliti rikke puhul asenda see uuega.
Elektrikatkestusi põhjustab ka harjade kulumisest või kinnikiilumisest tingitud nõrk kontakt. Uute grafiitharjade paigaldamine on võimalik harjahoidjaid katvate korkide eemaldamisel või masina korpuse avamisel.
3.Tugev sädelemine kommutaatoril
Kommutaatori kulumise, määrdumise, harjade ebaõige asendi esimene tunnus. Kommutaatorit on võimalik puhastada bensiinis niisutatud lapiga või peeneteralise lihvpaberiga. Peeneteralise lihvpaberiga kergelt lihvides saab puhastada ka harju. Sädelemist võib põhjustada ka kondensaatori rike.
4.Tööriista ülekuumenemine.
Põhjustatud tavaliselt nüridest lõikeriistadest või ülekoormusest.
5. Mootor töötab. Kuid spindel seisab.
Reduktori hammasrattad on kulunud või purunenud. Lülitid ei ole korralikult sisse lülitatud.
6. Raadiohäired.
Tööriista korpuse elektroonikaplokis asuv raadiohäireid vähendav kondensaator ei tööta.
36