KLASSIKALINE EHK TRADITSIOONILINE KASVATUS Klassikaline pedagoogika ei ole preisi ega nõukogude pedagoogika. Klassikalise pedagoogika keskmeks on väärtusõpetus, sest praktikale orienteeritud teadusena ei saa see olla väärtusvaba, kirjeldav teadus. Juhtida saab ainult see, kellel on sihid, kuhu juhtida. Pedagoogika on nii teadus kui ka kunst. Teadus, sest tal on oma uurimisaine kasvatus , mida ei uuri ükski teine teadus. Kunst, sest konkreetne kasvatussuhe on alati ainukordne: nõuab õpetajalt iga kord ainukordset lähenemist ja interpreteerimist. Pedagoogika klassika moodustavad teadmised, mis on sama vanad kui inimkond, sest inimese areng on alati nõudnud ja nõuab ka edaspidi sihipärast suunamist ning kasvatust. Kasvatusega saab aidata inimest iseenda peremeheks saada. Inimeseks, kes on vaba väliste olude sunnist, kes teab inimesena elamise vastutust. Me sünnime bioloogilisteks olenditeks, kuid peame saama vaimseteks olenditeks. ...
Vabakasvatus ja traditsiooniline kasvatus Lapsevanemaks saades kerkib kohe üles probleem: kas parem on traditsiooniline kasvatus või vabakasvatus. Eks iga vanem tahab oma lapsele parimat, aga mis on see kõige õigem? Vabakasvatus on Eestis siiski viimase aja trend. Siis kui meie vanemad olid noored, kasvatati lapsi pigem rangemaid meetodeid kasutades. Emal-isal oli rohkem aega oma lastega tegelemiseks ja nende kasvatamiseks. Mida ei saa aga tänapäeva lapsevanemate kohta sageli öelda. Vanemad jõuavad alatasa töölt koju väga hilja ning siis pole kellelgi viitsimist lastega tegelema hakata. Lisaks on hulganisti põnevaid ahvatlusi, millega aega sisustada. Näiteks televiisori, arvuti või mõne muu helendava ekraani jälgimine. Nii ongi lihtsam lasta lastel vabalt kasvada. Sageli kulmineerub vabakasvatus sellega, et võsuke vaatab vanema eeskujul tunde järjest ekraani ja saab oma kasvatuse sealt. Kui palju näeme me tänapäeval lapsi majade vah...
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärvi Jouko Huttunen KOKKUVÕTE Sissejuhatav osa tutvustab kasvatuse ja ühiskonna arengut primitiivses-, agraar-, feodaal- ja industriaalühiskondades ning muutunud arusaamsi lapsepõlvest. Inimene ei saa elada ja kasvada tühjuses; ta vajab kasvukeskonda. Primitiivsetes ühiskondades oli raske eristada kasvatust ja õpetust kogu elutervikust. Lapsed ja noored õppisid kuulates, vaadates ja tehes.Vaimne haridus omandati vanemaid kuulates. Ühiskonna traditsioonid ja reeglid anti ühelt sugupõlvelt teisele üle suulise pärimusena. Eelteoreetiline mõtlemine tekkis, siis kui ühiskonna kogemusi ja mitmesuguseid reegleid hakati keele abil väljendama ja kasvatustraditsioonis edasi andma. Koos ühisk...
Ekvatoriaalne vihmamets: 0-5pl ll; aafrika indoneesia ekvatoriaalne kv. S: 28-29 ; T 27-28 ; Sajab 2000-3000mm, aasta läbi. Ferralliitmullad->keemiline murenemisne rauda palju, vähe huumust.mitu puuderinnet.Taimed: palmid epifüüdid orhideed hevea tamm mahagon liaanid.Loomad: gara orangutang laiskloomad leopart maod gorilla jaaguar kapibaara. Inimesed: hõre asutus korilus küttimine, loodusrahvad,metsade ja maavarade väljavedu, traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaa...
PÕLLUMAJANDUS Põllumajandus hõlmab taimekasvatus, loomakasvatus, mesindust, kalakasvandust, metsadest kui taimekasvatust. Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: 1. Maa : · Põllumaa - põllumajanduslike kultuuride saavutamiseks sobiv maa. · Rohumaa rohurindega kaetud maaala kus kasvavad peamiselt mitme aastasest mitme aastased rohttaimed ehk mis sobiks karjamaale. · Põllumajanduseks sobimatud maad kõrbed, pool kõrbed, igilumi- ja jää. 2. Agromaatilised näitajad ehk põllumajanduseks sobiv või sobimatu kliima. Näitajad: · Päikesekiirguse hulk; · Õhu- ja mulla temperatuur; · Niiskus; · Vegetatsiooni perioodi pikkus. Vegetatsiooniperiood on aeg, mil ilmastik võimaldab taimede elu tegevuse. Enamikutele taimedele sobib perioodi pikkuseks vähemalt 90 päeva. Kultuuritaimedele ...
Esiaeg, Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka Inimese kujunemise etapid Australopiteekus kõndis püsti, segatoiduline, suur aju (5-2 mln) Homo habilis tööriistade kasutuselevõtt; kiviaja algus (2,5 mln) Homo erectus tule kasutuselevõtt, rändasid Aafrikast Euroopasse (2 mln) Heidelbergi inimene nüüdisinimese otsene eelkäija (700 000 a) (Neandertallased) inimahvlane, kes eksisteeris homo sapiensiga samal ajal Homo sapiens kujutusvõime, abstraktne mõtlemine, 40 000 a tagasi tormiline intellektuaalne areng (200 000) Inimeste paikseks muutumine 8500 a ekr hakati Lähis-Idas üle minema põlluharimisele jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine muutus olulisemaks, kui varem, tekkisid suured asulad, arenes tehnoloogia. Metallid, millist mõju avaldasid? 5000 ekr õpiti töötlema vaske - Sel perioodil toimus kiire are...
Ajastu Agraarajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamised Põllumajandus, metsandus, Töötlev tööstus, Teenindus, info töötlemineja mahandusharud Kalandus, jahindus Tekstiili,masinatööstus edastamine, transport Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis või teenindusüksus Töö iseloom Käsiitsitöö Masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajatest Valdav osa teeninduses põllumajanduses tööstuses Peamine Maakond Riik Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine ...
Perekond eile, täna, homme. Essee Nagu me teame, on meil kõigil oma pere. See võib olla nii suur kui väike. Perekond on inimese elus kõige tähtsam, see mõjutab olulisel määral inimese elukeskkonda, õpetab kohustusi ja ka õigusi ning annab tugeva lükke inimese tuleviku suunas. Juba ajaloost võime saada infot perekonna moodustumise kohta, kui mees hankis oma lähedastele toitu ning ka kaitses neid. Vanaajaga võrreldes on toimunud perekonnaelus palju muutusi. Samas pole tänapäeval palju infot muistse pere kohta, aga võime oletada, et tänapäeva perekonnad on siiski erinevad võrreldes vana aja perega. Perekond arenes välja juba väga kaugel minevikus, kui mees ja naine elasid koos suures rühmas, kasvatati lapsi ning püüti teineteist kaitsta ja toita. Vanaajal kujunesid välja pikemaajalised paarisuhted. Erinevates maades on perekonnad olnud aegade jooksul väga erinevad. Näi...
Kooli ajalugu ja tänapäev Pedagoogika ajalugu Pedagoogika ajalugu uurib: Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Pedagoogika ajaloo allikad: 1. Maailmapedagoogika klassika J.A. KOMENSKY (Comenius) (1592-1670) "Didactica Magna" (Suur didaktika) J.J.ROUSSEAU (1712-1778) "Emile e. kasvatusest" J.H.PESTALOZZI (1746-1827) Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab? (eesti k. Elavad sõnad) J. DEWEY (1859-1952) Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing) "Democracy and Education" R. STEINER (1861--1925) waldorfkoolide rajaja 1919 avas esimese Waldorfkooli Stuttgartis Täna tegutseb maailmas 850 kooli ja 2000 lasteaeda, Eestis 6 kooli "Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast" "Kasvatuskunst" M. MONTESSORI (1870-1952) Lõi alus- ja alghariduse metoodika, mis levis Itaaliast kogu maailma. 2. Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasva...
KÜSIMUSED EKSAMILT 1. Jared Diamondi mingi tsitaat: ,,püssid, pisikud, teras" Seal Diamond esitab küsimuse ,, miks mõned ühiskonnalliikmed on ajaloo jooksul olnud edukamad kui teised? Milles see edukus tuleneb? Edukad on ühiskonnas: (tavad, tehnoloogia, haigused) 2.) vahetute põhjuste põhjused ( põllumajanduslik eluviis, suur rahvaarv, teaduse areng) 3.) fundamentaalne põhjus on geograafiline asukoht. 2. Mis on kultuur - märgisüsteem, milles oluliseim on keel 3. Mis tähtsus on Maastrichti lepingul? pani aluse EL'ile 4. Mis tähtsus oli Söe- ja Teraseühendusel? integratsioon, ühine julgeolek (ehk kõik antud variandid) 5. Ühiskonda pole olemas, on individuaalsed mehed ja naised Margaret Thatcher 6. Positivistlik vaateviis kõik looduses käib oma seaduspära järgi 7. Kõige levinum vaateviis sotsiaalne konstruktivism 8. Antropoloogia põhieesmärk uurida kultuuride ja ühiskondade mit...
LOODUSINIMENE Algul oli kasvatus väga tagasihoidlik (mänguline) ning lapsed muutusid vara iseseisvaks. Distsipliin oli nõrk ja arenemisjärgus Muinsusühiskonnas kasvatati eeskujuga, vanemate ja laste suhted olid tunnetuslikul tasandil. Inimese kõige olulisem kasvataja oli loodus. Ta õpetas inimesele ka hirmu, ettevaatust ja kannatlikkust, lohutas ning andis turvatunde. Looduse kaudu mõistis inimene igavikku, surma, aja tinglikku perioodilisust. Kujunesid välja esteetika alged. Ilu nägemine peegeldus eelkõige enesekaunistamises. Algselt oli kõik seotud maagiaga. Igapäevase olelusvõitluse hädad ja vajadused kujundasid tahet. Tähtsamad tegurid, mis reguleerisid tahet olid töö, müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse tunnetamisest, sõda tahtedistsipliini kujundaja. Müüt koos müütilise mõtlemisega oli eriti oluline kasvutegur. Tegemist oli suulise mäluga, mida anti edasi põlvest põlve. Müütides peegeldusid tähtsamad muutused: sünd, lapsest...
Kirjandus Mõisted o Retoorika kõnekunst o Heksameeter o Koinee ühine Kreeka kirjakeel, mis tekib umbes 4.saj eKr o Kanooniline tekst rangelt vormidele vastavad o Poeetiline tekst neid saab/võib tõlgendada o Mimesis kunsti olemise tuum, looduse jäljendamine kunstis o Katarsis puhastumine esteetilise elamuse läbi, tunnete õilistamine o Tragöödia kurbmäng o Eepos ulatusliku sisuga jutustav teos, värsimõõdus ja aluseks on sündmus rahva elus o Filosoofia o Arhitekst tekst, millesthilisemate tekstide loojad eeskuju võtavad, mille motiive kasutatakse o Eleegia mis tahes sisuga luuletus eleegilistes distihhonides (heksameeter + pentameeter), kurvatooniline luuletus o Maailmakirjandus eri rahvuskirjanduste väärtuslikem osa, mida tunnustatakse kogu maailmas o Müüt vanade rahvaste muitend, mis edastab rahva hulgas levinud...
GEOGRAAFIA 11.november . 2008 Rahvusvahelised firmad : Rahvusvaheline firma ehk hargmaised firmad on sellised ettevõtted , mis tegutsevad mitmes riigis või isegi kümnetes riikides . Mõned neist (Coca-Cola , Pepsi jne ) omavad tootmisettevõtteid pea igas riigis . Peakorter ühes riigis Tootmine ja teises (mitmes ) riigis Turustamine . Globaliseerumine ehk üleilmastumine . Globaliseerumine tähendab kõigi sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumist ehk üleilmastumist . GLOBALISEERUMISE +ja - : plussid on : Tänapäeva maailmas liiguvad raha , tehnoloogia , informatsioon ja kaubad üle riigipiiride seninähtamatu kiiruse ja kergusega . miinused on : Süveneb kihistumine maailmamajanduse tugevamate ja nõrgemate osade vahel : mõned regioonid saavad globaliseerumisest suurt kasu ...
Põllumajandus 1. Mis on põllumajandus? Põllumajandus on majandusharu, mis hõlmab kõiki põllumajandussaadusi tootvaid majandusüksused ja need ettevõtted, mis aitavad saadusi esmalt töödelda (talud, farmid, põllumajandusühistud). 2. Agrokliimavöötmed. Iseloomustus. 1. Polaarkliima. Põllumajandusega tegeleda on võimatu 2. Lähispolaarkliima. Lühike vegetatsiooniperiood võimaldab viljeleda ainult kiirelt kasvavaid ja lühiajalist öökülma taluvaid taimi. 3. Parasvööde. Piirkonnas saab kasvatatada selliseid teravilju nagu order, rukis ja kaer. Samuti saab kasvatada kartulit, köögivilja, lina jm. 4. Lähistroopiline vööde. Aktiivsete temperatuuride summa võimaldab põldu harida pea aasta ringi ja saada kohati kaks saaki aastas. Merest kaugemal on sageli kõrbed ja poolkõrbed, kus taimekasvatus on võimalik oaasides või kunstliku niisutuse abil. 5. Troopiline vööde. Aktii...
SAVERNA PÕHIKOOL KEHALINE KASVATUS Sandra Sumberg Suusatamine referaat veebruar 2015 Sisukord 1) Sissejuhatus 2) Levinumad sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Vaba - ehk uisustiil 3) Murdmaasuusatamine Eesti tuntumad murdmaasuusatajad 4) Laskesuusatamine Eesti tuntumad laskesuusatajad 5) Mäesuusatamine Eesti tuntumad mäesuusatajad 6) Kasutatud allikad Sissejuhatus Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel.Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi, pidurdamise tarbeks määritakse suuski sageli suusamäärdega, suuskade kinnitamiseks jalgade külge pruugitakse suusasaapaid. Vanimad jäljed suusatamisest pärinevad kaljujoonistelt ja koopamaal...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate ...
UNICEF UNICEF(ÜRO Lastefond)- loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon. 1953. aastal muutus UNICEF iseseisvate õigustega ÜRO allasutuseks, mille eesmärgiks on pikemaajaliste arenguprogrammide kavandamine ja elluviimine.UNICEFi missioon on laste elude kaitsmine, nende arengu toetamine ja arusaamine ning mõistmise edendamine laste arengu vajadustest. Põhidokumendiks on 1989. aastal ÜRO poolt vastu võetud lapse õiguste konventsioon. loodi ÜRO Peaassamblee 1. istungjärgul, 11. detsembril kui ÜRO 1946 hädaabiorganisatsioon 1950 UNICEF saab ÜRO mandaadi hakata ellu viima pikemaajalisi arenguprogramme 1953 hädaabiorganisatsioonist saab autonoomsete õigustega ÜRO fond 1965 UNICEF saab Nobeli rahupreemia 1976 UNICEF on rahvusvahelise lasteaasta koordinaator 1990 jõustub ÜRO Lapse Õiguste konventsioon Eestis 1994 luuakse UNICEFi esindus Eesti Vabariigis, Eesti Rahvuskomite...
Modernism · Dekadents langus. · 19.saj lõpul Prantsusmaal ,,Decadent" ,,Oleme loojangu, languse, hävingu poeedid." · Elamisviis, mis lähtub arusaamast, et inimesed ei suuda mõista ja muuta maailma. - Nad on kõiges pettunud, tüdinud pessimism - Vastuolu rahuloleva, äritseva kodanlusega - Individualism - Põlgus rahvamasside vastu · Dekadents loob pinnase sümbolismile, estetismile kunst ei pea teenima moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, kunsti eesmärk on kunst ise. · Charles Baudelaire. 19.saj luulekogu ,,Kuja lilled" lootusetus, meeleheide; ''inetuse ja õnduse poeet'' Sümbolism · 19.saj Prantsusmaa · Aluseks Platoni õpetus · Reaalne maailm on näiline, ajutine, vaid ideaalse maailma peegeldus. Ideaalne maailma on reaalse taga, on hinge- või vaimumaailm; seda ei saa mõistusega tunnetada, vaid väljavalitud (kunstnikud) tunnetavad seda ning annavad...
Pedagoogiline psühholoogia Ajalugu Eve Kikas Mis on pedagoogiline (haridus)psühholoogia? · Psühholoogiaharu, mis rakendab psühholoogia teadmisi hariduse sfääris · Erinevus koolipsühholoogiast Sisuline Terminid · Rõhuasetus on õppimise ja õpetamise protsesside uurimisel. Teadmised õppimise ja arengu seaduspärasustest · Otsitakse võimalusi, kuidas õpilasi efektiivsemalt õpetada. Ajalugu · Teadusliku pedagoogilise psühholoogia algusajaks loetaks 19.saj lõppu · William James (1842-1910) oli funktsionalist, kes uuris ka praktilisi probleeme. Raamat "Talks to Teachers" (1899) · PP seisab teooria ja praktika vahepeal: psühholoogia teadus, haridus kunst, PP ühendab neid, ülesandeks teooria praktikasse rakendamine · Õpetas õpetajatele psühholoogia aluseid, rõhuasetusega tegevusel, kohanemisel, kirjutas mälust ja tahtest · Rõhutas eeskuju ja ...
Kooli nimi Referaat Karpkala (Cyprinus Carpio) Koostaja: Juhendaja: Koht ja aasta Sissejuhatus Karpkala on kodustatud liik, kes on kasvatussüsteemidega kohastunud. Liik ei ole tundlik vee kvaliteedi ja temperatuuri suhtes. Karpkala võib elada igasugustes aeglaselt voolava või seisva veega veekogudes. Karbid on kõigesööjad ning toituvadpeamiselt zooplanktonist, põhjaloomastikust, detriidist ja veetaimede osadest. Karpkala loodusliku vormi nimetatakse sasaaniks (soomuskarbiks) ning sellel on suured ühtlaste vahedega soomused. Kultuurvormid (peegelkarpidel) on soomuseid vähe ja need paiknevad ebaühtlaselt. (,,Karpkala" juuni 2012) 1. Bioloogia 1.1Süstemaatiline kuuluvus Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi (Cypriniformes) karpkalalaste sugukonda ja ( Cyprinidae) omanimelisse perekonda ( Cyprinus). ( Leili Järv) 1.2Morfoloogia Sasaan ja karpkala meenutavad o...
Tallinna Ülikool Sotsiaal Instituut Julia Uvarova SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS JA EBAVÕRDSUS Essee Õppejõud: Anne Tikko Tallinn 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus.......................................................................................4 2 Sissejuhatus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tõusis tugevalt esile soolise võrdõiguslikkuse teema. Tänu Euroopa Liidule on muutunud meil ka ühiskondlikud hoiakud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Nõukogude Liidus võrdõiguslikkuse teemaga ei tegeletud, sest juba riiklikul tasemel...
GE-2 Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? · Keemiatööstus (põlevkivi, plastmass) · Maamaagi kaevandamine · Elektroenergeetika · Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine · SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid · Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad. Nt. annab süsi rohkem energiat, kui tuul Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused NAFTA TRANSPORT NAFTA TRANSPORT MÖÖDA TORUJUHTMEID TANKERITEGA EELISED Suured kogused, pidev vedu, Suured kogused, väiksed väiksed tööjõu kulud tööjõu kulud, saab kõikjale vedada PUUDUSED Ei saa ...
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õpp...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL Koostaja: Nadezda Stefan Lektor: Tea Välk MA Rakvere 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4 2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6 2.1.Isa ja ema rolli iseärasus..............................................................................7 3.ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST............................................8 4.ISADUSE OLEMUS........................................................................................10 5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“..............................................................
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA PRAKTIKA 1. Millised on erinevad võimalused mõiste sotsiaalpedagoogika tõlgendamiseks ja miks on võimalik seda tõlgendada mitmeti? Sotsiaalpedagoogika kohta ei ole üht, kõigile vastuvõetavat tõlgendust. Sotsiaalpedagoogika ei seostu ühegi objektiga sedavõrd selgesti kui muud pedagoogikaga terminid, nagu koolipedagoogika jne. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlus kujuneb ja areneb diskusiooni käigus. Selle erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese ja ühiskonna käsitlustega, moraaliteooriate ja teadusteoreetiliste suundmuste ja mõttevooluga. Sotsiaalpedagoogika on tihedas seoses ühiskonna eluga ehk areneb vastavalt ühiskonnas toimuvaga aga teda ei tohiks käsitleda reaktiivse seisukohavõtuna ühiskonnas vaid püüdena toimuvat muuta ehk parandada. Kogu pedagoogika on seotud tuleviku kujundamisega, otsides vaatenurki ja vahendeid indiv...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaa...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas os...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus..............................................
Kordamine eksamiks 10.klass 23. Põllumajanduse SKT põhja ja lõuna riikides: *Lõuna riigid: SKT-st üle poole annab põllumajandus Mõnes riigis on SKT osatähtsus vähem kui kümnendik SKT-st Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus Indias 20-29%, Somaalias üle 60%. *Põhja riigid: SKTs on põllumajanduse osatähtsus väikene, moodustab ainult mõne % Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus USA-s alla 1%, Eestis 2-2.9% 24. *Ületoidetud piirkonnad: Usa, Kanada, Euroopa, Austraalia, Uus-Meremaa Toidetakse neid, kes on juba hästi toidetud, Põhjariigid. *Alatoidetud piirkonnad: Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool, India, Madagaskar, Paraguay kõrge põllumajanduse osatähtsusega maad. 25.Põllumajanduse paigutust mõjutavad tegurid: · looduslikud tegurid geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef · majanduslikud tegurid riigimajanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandus, ...
VÄHK JA VÄHIKASVATUS Vähikasvatuse seminari Jäneda, 15.-16. märts 2001 õppematerjal Koostanud Ari Mannonen ja Tiit Paaver Koostatud toetudes Soome ja Eesti õppekirjandusele Käesoleva õppematerjali koostamiseks on kasutatud kirjandust: Kirjavainen J. 1996 Hämeen Ravunviljelyopas. Kala- ja riistahallinnon julkaisuja 23. 117 lk. Järvenpää T., Tulonen J., Erkamo E., Savolainen R., Setälä J. 1996. Ravunviljely menetelmät ja kannattavuus. Riistan ja Kalantutkimus, 111 lk. Koostajad tänavad nende autoreid. Ari Mannonen Tiit Paaver 2 SISUKORD Eessõna 1. Vähi bioloogia........................................................................ 5 1.1. Vähid ja nende kehaehitus....................................................... 5 1.2. Vähi elutsükkel...............................................................
Ajaloo kontrolltöö kordamine §25, §26, §27 §25 ühiskond ja eluolu ühiskonna üldilme · Linnriigist hakati arenema linnadeks · Rikastest inimestest enamik elasid linnades kaasa arvatud suurmaaomanikud · Roomlaste arvates oli linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatult seotud. · hindasid väga oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit · vallutussõdade tägajärjel sattusid suurel määral Kreeklaste kultuurimõju alla. o õpiti kreeka keelt o loeti kreeka kirjandust o võeti oma ks kreeka kombeid ja uskumusi · teine osa Roomlasi oli sellele väga tugevalt vastu. · kardeti rooma muistsete vooruste hääbumist kreeklaste ja idamaalaste halva mõju tõttu. Seisused · Roomas oli seisuslik ühiskond · kõige kõrgemal astmel asus pärilik senati aristrokraatia o vabariigi ajal tulid suursugusematest patriitsi- ja plebeisuguvõsadest(nobeliteedi hulgast)...
Vana-Rooma. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus Paiknevad Vahemeres, Üks mäestik- Apenniini, mäed kreeka sees takistatud, liiklus mäed, mäestikud, madalamad,ei takista liiklust,liiklus maismaati, meritsi, Vahemere idaosa, sadamad, sõjad, saarte vahemere lääneosa,saari vähem: saari rohkem,Ateena olemasolu, kreeklased Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi- kreeklased tõid vilja ...
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad ...
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS Kaardid http://www.lib.utexas.edu/maps/thematic.html EL andmed http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/memberstates/index_et.htm Esmasesse sektorisse (primaar- e. hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8% Maailmas jaotub tööjõud: põllumajanduses on hõivatud 40,9 % ...
Antiikaja filosoofia 1. PLATONI ELU JA TEGEVUS • 427-347 • Pärineb aristokraatiast (oluline mõju hilisemale filosoofiale) • Suur aristokraatlik perekond • Ligipääs haridusele • Geomeetria, filosoofia, dialektika • Paneb paika poliitilised hoiakud • Ei suhtu hästi demokraatiasse • Ideaalne riik • Rahvas ei tohi valitseda, sest on harimatud • Sokratese õpilane (tolle aja kõige parem) • Sokratsese surmamõistmine • Ka sokrates aristokraatlikes ringides • Ei suhtu lihtrahvasse hästi • Öeldi, et hukutab noorsugu (PÕHJUS) • Teotab ideid, õpetab igasuguseid asju • Mõistetakse vangi • Taganedes mõistab, et siis peetaks tema filosoofia on vale, valib surma • Põhjustab selle, et Platon läheb reisima • Ilmselt kardis oma vabaduse käigus • Õpib erinevaid asju • Sitsiilia Sürakusa • Dürann, hirmuvalitseja, Dionysios I • Mõjutab valitsejat, et ...
Rooma Hanna Seeder 10 E Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Sisukord Eluolu Ühiskonna üldilme Seisused Orjad ja vabakslastud Perekond ja kasvatus Kalender Rõivastus ja toit Roomlaste elamud ja Rooma linn Avalikud mängud Kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris Teater Kõnekunsti areng. Cicero Kultuuri õitseng Augustuse ajal Vergilius Ajalookirjutus Rooma kirjandus pärast Augustust Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Usk Rooma riigis Rooma jumalused Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Ennustamine Kristluse tekkimine Kristluse tekkimine Kristluse levik Kristlased ja Rooma riik Eluolu Ühisko...
1 Vana-Kreeka. Hellenism Kreeta-Mükeene kultuur 1. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses kajastus Kreeta muistne hiilgus Knossose legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all. /.../ Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel ...
Kool? JAAPAN Referaat Nimi klass 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 .................................................................................................................................................4 LOODUS.................................................................................................................................... 5 Pinnamood.............................................................................................................................. 5 Maavärinad..............................................................................................................................5 Veestik.................................................................................................................................... 5 Kliima......
Kordamisküsimused eksamiks Allpool on kordamisküsimused, mis teil tuleb materjalide põhjal endale selgeks teha. Eksamil ei küsi ma ainult definitsioone, vaid te peate oskama tuua seoseid erinevate teemade vahel, nt kuidas mõjutab religioon majanduses erinevate astmete tootmist (primaarset, sekundaarsed, kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema k...
2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged sadamad, paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja mäed igalpool,Pärsia sõjad, etniliselt sõjad, saarte kasvatus. Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu ühtne. olemasolu, kinni,Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad ...
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev g...
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, ...
Kasvatus eri kultuurides Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituut dotsent, õppetooli juhataja Maria Tilk Pedagoogika ajaloo käsitlemisel on välja kujunenud praktika, kus põhihuvi ja -tähelepanu on suunatud pedagoogilise mõtte ajaloole: enamasti käsitletakse üksikute suurte pedagoogide panust kasvatusse, uuritakse pigem õpetamise ajalugu ning koolide ja õpetussüsteemide kujunemist ja arengut. Kasva- tusteemadele pööratakse vähem tähelepanu. See on ka mõneti arusaadav, kasvatamist peetakse lihtsamaks kui koolitamist, isikliku eeskuju najal on kasvanud sajad põlvkonnad. Tundub, et kasvatamine muutub tõsiseks alles siis, kui laps alustab spetsiaalse kooliõppega. On aga ka teisi olulisi kasvatuse aspekte, nähtusi ja tegureid, mis on kasvatust tegelikult mõjutanud: tavad ja kombed, religioon ja seadus ehk teisisõnu mentaliteediajalugu. Antud ettekanne pühendab taotlus...
KOOL Vana-Rooma Referaat Koostas: Sinu Nimi Klass: Juhendaja: Õpetaja Nimi Tartus, 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kronoloogia............................................................................................................................. 3 Rooma linna algus.................................................................................................................. 4 Rooma linna teke................................................................................................................. 5 Kuningate aeg Roomas...............................
§22 Rooma riigi algus Apenniini ps kesk- ja löunaosa asustasid itaalikud (indoeuroopahöimud), mis jagunesid keelte alusel rühmadeks. Kesk-Itaalias Latiumi maakonna elas itaalikute haru latiinid. Nendest pärinesid roomalsed ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Itaalikud harisid pöldu ja kasvatasid karja. Kreeklaste möju oli väga suur. Nad juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatusi, töid kaasa linnriikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, aristokraatliku elulaadi. Etruskid elasid ps loodeosas Etruuria maakonnas. Nad pärinevad Väike-Aasiast (Troojas). Tegevusalad: meresöitmine, kauplemine, ehitamine, metallitöötlemine. Neil oli 12 suuremat linnriiki. Surmajärgneelu oli neile tähtis (hauakambrid). Ennustuskunsti rituaalid oli kirjas püha raamatus. Nad kohandasid kreeka tähestiku enda järgi, kuid sellest ei saada aru. Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jöe alamjooksul Latiumi ...
Hariduslike erivajadustega (HEV) laste õpetamine ja abistamine Eve Kikas Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne (haige) laps · Normareng ja patoloogiline areng · Inimeste (laste) klassifitseerimine: haiged ja terved · RHK 10 klassifikatsioonid · Probleemne laps on haige laps, õpetajad jt ei vastuta tema probleemide eest. Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne laps · Inimesed erinevad võimete ja isiksuse omaduste poolest, mida mõjutavad ka keskkonna tegurid (kasvatus, õpetus või selle puudumine) · Iga omaduse osas igas vanuses: keskmine ja sellest kõrvalekalded · Probleemi määratlemist mõjutavad: · Kui palju lapse käitumine erineb keskkonna normidest · Normid eri keskkondades erinevad, traditsiooniline- alternatiivne haridus, mida loetakse normiks · Kui palju lapse käitumine erineb vanuselistest normidest · Mis ühes va...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholo...
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
annaabi.ee 
