Põllumajandus (3)

5 VÄGA HEA

PÕLLUMAJANDUS
Põllumajandus hõlmab taimekasvatus, loomakasvatus , mesindust, kalakasvandust, metsadest kui taimekasvatust.
Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid:

Maa :

Põllumaa - põllumajanduslike kultuuride saavutamiseks sobiv maa.
Rohumaa – rohurindega kaetud maaala kus kasvavad peamiselt mitme aastasest mitme aastased rohttaimed ehk mis sobiks karjamaale.
Põllumajanduseks sobimatud maad – kõrbed, pool kõrbed, igilumi - ja jää.

Agromaatilised näitajad ehk põllumajanduseks sobiv või sobimatu kliima. Näitajad:

Päikesekiirguse hulk;
Õhu- ja mulla temperatuur;
Niiskus;
Vegetatsiooni perioodi pikkus.

Vegetatsiooniperiood on aeg, mil ilmastik võimaldab taimede elu tegevuse.
Enamikutele taimedele sobib perioodi pikkuseks vähemalt 90 päeva. Kultuuritaimedele sobivaim temperatuuri vahemik on +5...+10 C. Merelises kliimas on vegetatsiooni periood pikem kui mandrilises. Äärmuslikud tingimused mõjuvad taimekasvule negatiivselt.

Reljeef e. pinnamood – mida lähemal ekvaatorile, seda kõrgemal mägedes saab põllumajandusega tegeleda.
Põllumajandust mõjutavad majanduslikud tegurid:

Turu asukoht on eriti oluline kiirelt riknevate toiduainete puhul. Turu asukohta mõjutab transpordi kulusid ja seega toote hinda.
Tööjõud
Väetised – arenenud maades on väetisi piisavalt, kuid arengumaades neid ei jätku.
Põllumajanduse poliitika

Põllumajanduse toetamine riigi eelarvest
Ekspordi toetuse andmine on riigi põllumeestele
Impordi tollide kasutamine teiste riikide odavamatele toiduainetele, et kaitsta oma riigi põllumehe turustamist kodumaal.

Põllumajanduslikud tootmise vormid:

Segatalu – maal elavate inimeste traditsiooniline elu korraldus vorm, toodetakse kõike eluks vajalikku.
Hiigelfarm (spetsialiseerinud suurtalu ) – kujuneb segatalust spetsialiseerumise käigus.
Rantšo – suur loomakasvandus majand , kus loomi söödetakse aasta ringi looduslikel karjamaadel.
Istandus – tavaliselt troopikas asuv taimekasvatuse majand, kus tegeletakse teepõõsa, kohvi- ja kakaopuu, viinamarjad , banaanide ja muu sellise, peamiselt ekspordi kasvatamise ja esmase töötlemisega. Enamasti lõunariikides.
Ekstensiivne teraviljakasvatus –suur maaala, palju tööjõudu, kuid vähe kapital , vähe väetiseid, vananenud tehnika ja vähe saaki. Peamiselt lõunariikides.
Intensiivne teraviljakasvatus – väike maaala, vähe tööjõudu, kuid suur kapital, väetised kättesaadavad, kaasaegne tehnika ja palju saaki. Peamiselt põhjariikides.

Keskkonna probleemid (põllumajandusest tulenevad)

Kuivendamine – tagajärjel muutub veereziimi (Hiinas).
Niisutamine – (Aafrikas) tagajärjel muldade sooldumine kuival alal ja veerežiimi muutumine.
Üleväetamine – peamiselt Põhja riikides, kus väetised on kergesti kättesaadavad, tagajärjeks väetiste sattumine vette (veekogude kinni kasvamine).
Mürkkemikaalide kasutamine – tagajärjeks kemikaalide sattumine toiduahelasse.
Monokultuuride kasvatamine - tagajärjeks haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine .
Raskete põlluharimismasinate kasutamine – tagajärjel mullad tihenevad, õhu sisaldus mullas väheneb. Mulla organismide elutegevus halveneb.
Lageraie – tagajärjeks tuule ja vee erosioon . Tuul või vesi veab minema peamised mullakihid .

Põllumajandusega kaasnevad toiduprobleemid. Toitu napib just nendes piirkondades, kus põllumajanduses töötab suur protsent elanikkonnast. Põhjused:

Ekstensiivne põllumajandus
Ekport
Suur rahvaarv
Kuum ja kuiv kliima
Madal haridustase.

Toiduprobleemide tekkimisele aitab kaasa rahvaarvu kiire kasv Lõuna riikides ning maa kurnatus .
Mahe põllumajandus taime- ja looma kasvatus, mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud ja mittelooduslikke ühendeid.
Kalandus on põllumajanduseharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganite püügi ning veetaimede kogumise, töötlemise, turustamise ja kasvatamisega. Maailmapüügi reguleerimisega tegelevad järgmised organisatsioonid : Rahvusvaheline Läänemere Kalandus Komisjon (BSEC), Loode Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) ja Kirde Atlandi Organisatsioon (NEAFC).
Euroopa Liidu kalanduspoliitika eesmärgid on:

Kalavarude kasutamine ja kaitse
Kalakasvanduse arendamine
Kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine
Kalasadamate arendamine
Turgude varustatuse parandamine
Kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine

Kalanduse arengu iseloomustus:

20 saj. teise pooleni kasutasid inimesed maailmamerd peaaegu piiranguteta
Kalavarude vähenemine sundis käsutusele võtma mitmeid rahvusvahelisi regulatsioone.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 68 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

68 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

blondike1009 Õppematerjali autor

Lühike kokkuvõtlik materjal põllumajandusest

Sarnased õppematerjalid

odt

Geograafia KT kordamine – ESMASEKTOR

Geograafia KT kordamine 4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik

Geograafia

doc

Konpekt geograafia eksamiks

PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS Kaardid http://www.lib.utexas.edu/maps/thematic.html EL andmed http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/memberstates/index_et.htm Esmasesse sektorisse (primaar- e. hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8% Maailmas jaotub tööjõud: põllumajanduses on hõivatud 40,9 % Eesti 11 % tööstuses on hõivatud 20.6 % 20 %

Geograafia

doc

Ühiskonna geograafia

riigid. Samas on ka Lõuna riike, kus põllumajanduse osatähtsus on väiksem kui kümnendik SKTst.(3-9%) Nt. LAV, Saudi - Araabia, Omaan, Jordaania, Egiptus, Lõuna-Ameerika riigid.. Neis riikides tegeletakse rohkem kas rikkalikust maavarast tingituna tööstusega või turismipotentsiaali tõttu teenindusega. Ka põhjariikides tegeletakse palju põllumajandusega, kuid tööhõive põllumajanduses on väike, sest tänapäeva põllumajandus on mehhaniseeritud ega vaja palju töökäsi. Väikseima põllumajandusliku SKTga (alla 1%) riigid on Suurbritannia ja Jaapan. Ülejäänud Euroopa, Põhja-Ameerika, Austraalia SKT jääb 2-6% kanti. 4. Selgita kaubalise ja omatarbelise põllumajanduse erinevust. Kaubaline põllumajandus tegeleb ekspordiga. Müüb oma põllumajandussaadusi. Omatarbelise põllumajanduse korral toodetakse enese tarbeks ega kaubelda sellega. 5. Too näiteid riikide põllumajanduspoliitikast.

Geograafia

152

ppt

Põllumajandus ja toiduainetetööstus

Põllumajandus Toiduainetetööstus Põllumajandus ..hõlmab kõiki põllu- majandussaadusi tootvaid majandusüksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) Põllumajanduseks nimetatakse maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas Fertile Crescent area I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes) PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED • SÕLTUB SUURESTI LOODUSLIKEST TEGURITEST: • KLIIMA • MULLASTIK • RELJEEF • RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT • PIKK TOOTMISPERIOOD –

Põllumajandus

pdf

Pollumajandus, kalandus, metsandus

PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS. METSAMAJANDUS 52. looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: 1. Kliima Kasvuperiood e. vegetatsiooniperiood - s.o see osa aastast, mil kultuurtaimed intensiivselt kasvavad ja arenevad (paljud kultuurtaimed kasvavad kui temperatuur on üle +5, paljud vajavad kõrgemat. Vt Õ. lk 89) Vegetatsiooniperioodi pikkusest oleneb, mitu saaki aastas saadakse. aktiivsete temperatuuride summa - s.o temperatuur, mis saadakse, kui kasvuperioodi algusest summeeritakse kõik ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad + 10 kraadi. (Eestis kõigub 1650o 2000o vahel) Aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmed. niiskusolud - taimede veevajadus on erinev. Oluline pole mitte ainult sademete hulk vaid ka nende ajaline jaotus. (N: hirss vajab 3 vihmast ja 3 kuivemat kuud. Riis pidevat niiskust. Maapähkel 3 vihmast, kuid vaid 1 kuivemat kuud. Enamikele

Geograafia

doc

Põllumajandus

See jaguneb: 3 o haritav maa o looduslik rohumaa Ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks: o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure. Nt redis, sibul, varajane kartul ... · Parasvööde

Geograafia

odt

Geograafia, kordamine eksamiks, 2

kasutamine halvenemine. Ulatuslike põllu-massiivide rajamine Suureneb tuulisus, tuuleerosioon Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed Tänapäeval elatab end põllumajandusliku tööga umbes 45 % maakera rahvastikust. Põllumajandustoodang ei saa praegu suureneda enam uute maade kasutuselevõtu, vaid ainult produktiivsema tootmise arvel. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandikku maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev. See sõltub looduslikest

Geograafia

doc

Geograafia konspekt kõige vajalikuga (2. periood/teine õppeaasta)

Banaan · maailma suurim rohttaim · banaanikobaras on 100-300 vilja ja kobar võib kaaluda kuni 30 kg · suuremad dessertbanaanide tootjad on Ecuador, Brasiilia, India, Indoneesia, Honduras, Filipiinid, Mehhiko, Costa-Rica, Panama Iga tootmisviisi juures peab oskama välja tuua järgmist: 1) Maa hulk (maa suurus) 2) Tööjõu vajadus 3) Tootlikkus 4) Kus levib 5) Kogutoodang NB! Võrdulus: suur/väike, kõrge/madal Intensiivne põllumajandus - toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu Ekstensiivne põllumajandus - tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu Põllumajanduse jaotamine Kaubanduslik põllumajandus - kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks Omatarbeline põllumajandus - toodetakse peamiselt oma pere tarbeks Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus Alepõllundus · kasutatakse laialdast maa-ala

Geograafia

Rohkem sarnaseid