Põllumajandus: metsandus ja kalandus küsimused

Q: Mis on põllumajandus?

Vastus leiad õppematerjalist: Põllumajandus: metsandus ja kalandus küsimused

Q: Mis on istandus?

Vastus leiad õppematerjalist: Põllumajandus: metsandus ja kalandus küsimused

Q: Mis on ekstensiivne teravilja talu?

Vastus leiad õppematerjalist: Põllumajandus: metsandus ja kalandus küsimused

Q: Mis on kalandus?

Vastus leiad õppematerjalist: Põllumajandus: metsandus ja kalandus küsimused

Kiilaspää, Kaupo

Põllumajandus: metsandus ja kalandus küsimused (0)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on põllumajandus?
Mis on istandus?
Mis on ekstensiivne teravilja talu?
Mis on kalandus?

Põllumajandus

Mis on põllumajandus?
Põllumajandus on majandusharu , mis hõlmab kõiki põllumajandussaadusi tootvaid majandusüksused ja need ettevõtted, mis aitavad saadusi esmalt töödelda ( talud , farmid , põllumajandusühistud).

Agrokliimavöötmed. Iseloomustus.

Polaarkliima. Põllumajandusega tegeleda on võimatu

Lähispolaarkliima. Lühike vegetatsiooniperiood võimaldab viljeleda ainult kiirelt kasvavaid ja lühiajalist öökülma taluvaid taimi.

Parasvööde. Piirkonnas saab kasvatatada selliseid teravilju nagu order, rukis ja kaer. Samuti saab kasvatada kartulit , köögivilja, lina jm.

Lähistroopiline vööde. Aktiivsete temperatuuride summa võimaldab põldu harida pea aasta ringi ja saada kohati kaks saaki aastas. Merest kaugemal on sageli kõrbed ja poolkõrbed, kus taimekasvatus on võimalik oaasides või kunstliku niisutuse abil.

Troopiline vööde. Aktiivsete temperatuuride summa on kuni 11000C ja temperatuur ei lange kunagi alla 0C. Selles vöötmes on maailma suurimad kõrbealad, kus põllumajandusega saab tegeleda üksnes oaasides või põlde kunstlikult niisutades.

Lähisekvatoriaalne vööde. Aasta ringi soe. Iseloomulik sademete ebaühtlus.

Ekvatoriaalne vööde. Sademeid liiga palju ja mullad on väheviljakad.

Intensiivne ja ekstensiivne põllumajandus.
Intensiivne põllumajanduse puhul saavutatakse kõrge toodangu kasv väikeselt maa-alalt, suurte kapitalimahtuvusega, tööjõu ja rohke väetise kasutusega.
Ekstensiivse põllumajanduse puhul tagatakse toodangu kasv põllumajandusmaa laiendamise ja kariloomade aru suurendamisega.

Põllumajanduspoliitika olemus.
Põllumajanduspoliitika on põllumajanduse arendamine tasakaalus ülejäänud majandusega. Kuna eriti Põhja riikides on põllumajanduslik tootmine muutunud suhteliselt vähetasuvaks ja põllumajandusega tegeleva rahvastiku elatustase on hakanud langema , siis on põllumajanduspoliitika väga oluline.

Mis on talu?
Talu on maal elavate inimeste traditsiooniline elukorraldusüksus ja põllumajanduslik tootmisüksus.

Mis on ühistu?
Ühistu on inimeste majandusliku ühistegevuse arendamiseks loodud äriühing, mille eesmärk on luua töökohti ning seista oma liikmete majandulike huvide eest.

Mis on istandus ?
Istandus on tavaliselt troopikas asuv taimekasvatusmajand, mis tegeleb nt tee, kohvi, kakao, banaanide jms peamiselt ekspordiks kasvatamise ja esmase töötlemisega.

Neli agroregiooni maailma põllunduses. Nende iseloomustus.
1. Loomakasvatuspiirkonnad. Need võivad olla rändkarjanduse, ekstensiivse karjanduse või intensiivse rohumaaviljeluse piirkonnad. Umbes kolmveerandil maakera põllumajanduslikust maast tegeldakse loomakasvatusega. Seejuures ei ole eesmärk ainult toidu saamine. Loomadelt saadakse villa, nahka, väetist, neid kasvatatakse ka tööloomadena.
2. Taimekasvatuspiirkonnad. Nendel aladel kasvatatakse riisi, tegeldakse rändpõllunduse või põldude vahetusega ja ka Põhja riikides traditsioonilise intensiivse põllundusega.
3. Spetsialiseeritud puuviljakasvatus. See hõlmab istandusmajandust subtroopilises ja troopilises vöötmes, aga ka parasvöötme viinamarjade, õunte, ploomide jms kasvatust.
4. Segapõllumajanduse piirkond. Piirkondi, kus tegeldakse nii taime- kui ka loomakasvatusega, mis seejuures on omavahel läbipõimunud, on nii paras -, subtroopilises kui ka troopilises vöörmes.

Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid.

Toiduainete tööstuse sisu.
Toiduainetööstus on toidukaupu tootev tööstusharu, mis jaotub omakorda paljudeks allharudeks, nt kala-, liha-, piima-, jahu- ja kruubi -, suhkru-, leiva-, kondiitri-, makaroni -, toidurasva-, konservi-, viina -, veini-, õlle-, karastusjoogi -, pärmi-, tärklise-m soola-, kohvi-, tee- jne tööstuseks.

Mis on ekstensiivne teravilja talu?
Levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades, Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides ja mujal rohtle aladel. Need talud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. USA-s tuleb ... alla ainult külvi ja lõikuse ajaks ning palkab selleks sulaseid. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga. Vili müüakse kohe. Madala hektarisaagi korvavad väikesed tootmiskulud .

Mis on rantšo?
Karjafarm Ameerikas.
Maakeral on kuiva maad 14,9 miljardit hektarit. Põllumajandus kasutab sellest praegu alla 1/3 ja see pindala väheneb pidevalt maade rikkumise, samuti teede ja ehitiste rajamise tagajärjel. Haritavat maad on praegu ligi 1.5 miljardit hektarit, suurem osa sellest on põldude all. Selle hulka loetakse ka mitmeaastased istandikud – aiad, viinamäed, oliivi- ja palmisalud.
Teise osa põllumajanduslikust maast moodustavad looduslikud rohumaad – luhad, niidud, stepi-, poolkõrbe- ja savanni maad.

Metsandus

Metsavarade suuruse mõõtmiseviisid.
1) Metsamaade pindala (puidu hulka see ei määra).
2) Puidu varu (mõõdetakse kuupmeetrites.
3) Keskmine aastane juurdekasv, nn arvestuslank ( kuupmeetrit aastas).

Peamised puuliigid.
1) Väärispuud (annavad eriti ilusat ja vastupidavat puitu) Eestisse veetakse sisse väärispuitu: eeberipuid, mahagon, palisandel, pokkpuid (guajanipuu), sandlipuid.
2) Kõvad lehtpuud : saar, tamm
3) Tarbeokaspuud: kuusk , mänd
4) Väheväärtuslikud puuliigid (ei osata või ei saa kuigi laialt tarbida)
5) Erikasutusega liigid ( viljad , koor vms on vajalikud, kui puit)

Eesti väärispuud. Kadakas , karjalakask, pirnipuu .

Metsade majandamise põhinõue. Metsa majandamiseks nimetatakse metsa uuendamist, kasvatamist ja kasutamist ning metsakaitset. Metsa majandamine tähendab arukalt läbi mõeldud majandamiskava. Väga oluline on juhinduda sästliku metsamajanduse põhimõtetest. Raie ei tohi ületada kasvu.

Metsa kasvatus. Metsakasvatus on taimekasvatuse haru, mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul või kunstlikul teel, et saada sellest hooldusraiete ja muude võtete abil võimalikult kvaliteetne raieküps mets.

Kalandus

Mis on kalandus ? Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ja töötlemise, püügivahendite valmistamise ja hooldamise, kalavarade kaitse ja mitmete kaluritele vajalike äriteenuste osutamisega . Kalandus koosneb kahest harust: kalapüük ja kalakasvatus .

Majandusvööndi mõiste. Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust.

Kalanduse vormid, nende iseloomustus. Kalanduse vorme on mitmeid.
1) Ajalooliselt vanim ja algelisim on korilaste kalapüük. Kohati on selline elatusmajandusele omane kalapüük veel säilinud, kuid püügimahud on väga väikesed ja üldjuhul ei lähe kala müügiks.
2) Järgmine kalanduse vorm on hajali rannapüük Kala töötlevad kalurid ise või tehakse seda rannikul samuti hajali paiknevates väikestes tehastes .
3) Rannapüük. Levinud Põhja riikides ja Lõuna-Ameerikas lääneranniku riikides. Kalurid kasutavad suuremaid laevu, millele mahuvad peale külmutusseadmed. Sellistega võib merele minna juba nädalateks ning püüda kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi.
4) Ookeanipüük. Seda tehakse oma rannikutest kaugel, avaookeanil või teiste riikide majandusvööndis neilt renditud või ostetud püügiõiguste alusel. Püügiga on seotud terve laevastik , kuhu peale otseste püügilaevade kuuluvad saaki töötlevad baaslaevad, kalaluurelaevad, materjale kohale või toodangut äravedavad transpordilaevad jms.
5) Kalakasvatus. Kalu kasvatatakse tiikides, betoon - ja plastikbasseinides, sumpades ja suletud veekasutusega süsteemides.

Kalandus Eestis. Läänemeres püütakse ligi 100 000 tonni kala aastas – räime ja kilu (üle 90% kogu kalasaagist), turska (1-2% kalasaagist), vähem tuulehaugi, särge, ahvenat, lesta jt. kala liike. Atlandi ookeanist püütakse skundriat, kutassuud ja meriahvenat, ka krevette. Valdava osa kogu Eesti kalasaagist annab Läänemeri, ookeanipüügi osatähtsus on viimasel ajal vähenenud. Siseveekogude (peamiselt Peipsi ja Võrtsjärv) kalasaak moodustab kogupüügist vaid mõne protsendi.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 51 allalaadimist

Põllumajandus-metsandus ja kalandus küsimused #1

Põllumajandus-metsandus ja kalandus küsimused #2

Põllumajandus-metsandus ja kalandus küsimused #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

51 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kaupo Kiilaspää Õppematerjali autor

Geograafia põllumajandus mestandus kalandus taimekasvatus kalapüük kalanduse vorm rannapüük

Sarnased õppematerjalid

docx

Geografia - majandus ( kalandus, metsandus, energia )

Jaapan, Filipiinid, Uus-Meremaa. Islandil on geotermaalenergia osa elektribilansis umbes 40%. Bioenergia saab toota biomassist (orgaaniliste ainete nt puidu/põllumajandusjääkide põletamisel). Bioenergiat toodetakse ka loomasõnniku biogaasistumisel ja prügimägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel. Paljudes arengumaades puit siiani ainuke energiaallikas. ESMASEKTOR. Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus (mõnede klassifikatsioonide järgi ka maavarade kaevandamine). Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. 4.1 Põllumajandus, Maailma agrokliimavöötmed. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (1/3 maismaast), mis jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Haritav maa põllud, istandused. Looduslik rohumaa karjamaa. Põllumajanduse tähtsust riigis iseloomustatakse tavaliselt

Geograafia

docx

PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS

PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS 52. analüüsib infoallikate abil looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele etteantud kohas/riigis; 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, istandus ja teab nende levikut;  Segatalud – põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme.  Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades.  Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja

Põllumajandus

odt

Geograafia KT kordamine – ESMASEKTOR

Geograafia KT kordamine 4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD:

Geograafia

doc

Esmasektor

ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamjaolt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). Põllumajanduse struktuur sõltub: · looduslikest tingimustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · ajaloolise arengu iseärasustest · rahvuslikest traditsioonidest Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. Põllumajandus: · elatus- ehk naturaalmajandus · turumajandus Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), reljeef (tasane/mä

Geograafia

doc

10.klassi Geograafia

Esmasektor Kutsutakse ka hankivaks sektoriks. Siia kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Mõne klassifikatsiooni puhul ka maavarade kaevandamine. Kui laiemalt vaadata siis tuleks siia liita ka toorainet töötlevad harud, nagu toiduaine-, kerge ja metsatööstus. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähem arenenud ühiskondades on suurem osa inimestest hõivatud just selles sektoris. Põllumajandus

Geograafia

doc

Konpekt geograafia eksamiks

1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS Kaardid http://www.lib.utexas.edu/maps/thematic.html EL andmed http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/memberstates/index_et.htm Esmasesse sektorisse (primaar- e. hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8%

Geograafia

pdf

Pollumajandus, kalandus, metsandus

kasvatamine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna masinate kasutamine halvenemine. Suurte põllumassiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon, uhtorgude teke rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon sademetevee ja raskusjõu mõjul Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele KALANDUS 57. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; mida jahedam vesi, seda punasemad alad kaardil Külmade hoovuste rannikud, kus hapnikurikas vesi seguneb sooja toitainerikka veega Rannikualad, kuhu suubuvad jõed, mis kannavad hulgaliselt toitaineid Lähispolaarse ja jaheda parasvöötme mered, mis jahedama vee tõttu on hapnikurikkamad 58

Geograafia

docx

PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED.

1 · Põllumajanduse struktuur sõltub : · · looduslikest tingimustest · ajaloolise arengu iseärasustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · rahvuslikest traditsioonidest · · Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. · Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. · Põllumajandus: · 2 elatus- ehk natu raalmajandus · turumajandus · Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle). · Majanduslikud tegurid: kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet, traditsioonid), 3 valitsuse poliitika

Geograafia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk