Kreeka, Mesopotaamia ja Egiptus (0)

Esiaeg ,  Egiptus ,  Mesopotaamia , Vana-Kreeka 
Inimese kujunemise etapid
Australopiteekus – kõndis püsti, segatoiduline, suur aju (5-2 mln)
Homo habilis – tööriistade kasutuselevõtt; kiviaja algus (2,5 mln)
Homo erectus – tule kasutuselevõtt, rändasid Aafrikast Euroopasse (2 mln)
Heidelbergi inimene – nüüdisinimese otsene eelkäija (700 000 a)
( Neandertallased ) – inimahvlane, kes eksisteeris homo sapiensiga samal ajal
Homo  sapiens  – kujutusvõime,  abstraktne  mõtlemine, 40 000 a tagasi tormiline intel ektuaalne areng (200 000)
Inimeste paikseks muutumine
8500 a ekr hakati Lähis-Idas üle minema põl uharimisele   
→ jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine   jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine 
muutus olulisemaks, kui varem, tekkisid suured asulad, arenes tehnoloogia.
Metallid, millist mõju avaldasid?
5000 ekr õpiti töötlema vaske - Sel perioodil toimus kiire areng eelkõige Mesopotaamias, kus  leiutati  potikeder ja ratas(-
veok), hakati rajama niisutussüsteeme ja kasutama toortel iseid.
2500 ekr vase ja tina segu pronks - mil est tehtud tööriistad olid varasematest teravamad ja vastupidavamad. Pronksi 
kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi ebaühtlasemaks. Kõrge kultuuritaseme saavutasid maagirikkad ja 
põl umajanduseks sobivad piirkonnad, eriti Vahemeremaad. Pronksiaega iseloomustavad ka  adra  kasutuselevõtt 
põl uharimisel, käsitöö eraldumine põl uharimisest, mehe tähtsuse tõus perekonnas ja kogukonnas, eraomandi kujunemine 
ning varanduslik  kihistumine .
1500 ekr Väike-Aasias raua toorsulatus - Rauamaak oli paremini kättesaadav ning raua kasutusomadused olid kivist ja 
pronksist  paremad, mistõttu jäeti pronksist ja kivist tööriistad peagi kõrvale. Metal ide tootmine ja töötlemine nõudis 
spetsiifilisi oskusi ning seetõttu hakkas osa inimesi tegelema ainult sel e alaga.
Metal ide kasutuselevõtt võimaldas inimestel toota rohkem kui ainult oma perekonna tarbeks, tõi kaasa suu-reneva 
tööjaotuse, eraomandi, nõrgenesid sugukonnasidemed ning hakkas kujunema inimeste varanduslik ebavõrdsus, mis lõi 
eeldused klassiühiskonna tekkeks.
al 1200 ekr levis raua töötlemise oskus kiiresti üle Euroopa ja Lääne- Aasia
Tsivilisatsioon Riigi kujunemine, põl umajandus, kihistumine, kiri, vaimse kultuuri areng. Riigi teke/kihistumine seotud 
sel ega, et oli vaja vanemat, kes teeb otsuseid, ja vägival a teooriaga (üks grupp ründab teist ja al utab nad).
Egiptuse ajaloo põhietapid Jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Peamine ühendustee Niilus. Egiptus oli kõrbetst 
ümbritsetuna  muust  maailmast eraldatud, sp tekkis omamoodi kultuur. Põl uharimine oli võimalik Niiluse üleujutuste 
tõttu. Inimlik ja looduslik kord käsikäes.
Põl uharijate asulad 5000 ekr,  Menes  ühendas riigid 3000 ekr, mil al võeti kasutusele hieroglüüfid ja vask.
Vana riik – valitsejate võimu kõrgaeg, püramiidid, välissuhted hõredad
Keskmine riik – riigi ühendasid  Teeba  linna  valitsejad , Egiptusele kuulus Nuubia, oluline osa riigi juhtimisel oli noomidel
Uus riik – välise võimsuse hiilgeaeg, sõjaline tegevus, preesterkond oluline
Hilis -Egiptuse periood – preestrite riik, välisvalitsejad
Egiptuse ühiskonnaklassid Riik ja ühiskond toimis kindla korra järgi, mida peeti jumalate poolt määratuks. Ühiskond 
rangelt  hierarhiline ning kuninga võim tugines kitsale ülikkonnale. Enamik ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal.
Kuningas e vaarao – piiramatu võimuga, jumalikud, elu korraldatud rituaalidega; Ra pojad, eluajal  Horos , surnuna  Osiris
Ülemkiht – preesrid e nõuandjad, asehaldurid kogusid makse, väepealikud tegid val utussõdu
Kirjutajad  – kontrol isid ja märkisid üles kohustusi
Töötegijad – käsitöölised olid osalt eraettevõtjad, osalt riigile al uvad, talupoegadest kõrgemad; talupojad tasusid makse, 
rajasid niisutussüsteeme ja osalesid ehitustöödel
Tähtsamad jumalad
Egiptus – osad kehastasid loodusnähtusi, osad loomad/linnud. Ra –  peajumal , Osiris – viljakuse jumal ja al maailma 
valitseja,  Isis  – Osirise õde ja abikaasa ning viljakuse jumalanna, Horos –  taevajumal ,  Seth  – kõrbete jumal, Anubis – 
matustetalituste jumal,  Thot  -  kuujumal
Mesopotaamia – Anu – taevajumal, Enlil – tuule, vihmajumal, Ea – maaaluste vete  isand , Sin – kuujumal, šamaš – 
päikesejumal, Ištar – taevakuninganna, Tammuz –  viljakusjumal , Marduk -  kaitsejumal
Surmajärgsus
Egiptus – usk surmajärgsesse el u, palsameerimine (siseelundite eemaldamine, keha kuivatamine), 
Mesop  – ei usutud nii palju surmajärgsesse el u, aga al maailm oli olemas
Ehnaton Ühel hetkel kehtestati Egiptuses monoteism  Ehnatoni  tõttu (14. saj ekr); Aton muutus tähtsaimaks jumalaks, sest
Ehnaton tahtis preestrite võimu vähendada
Mesopotaamia riigid
Eufrati ja  Tigrise  vahel, põl umajanduseks kuivendamis või niisutussüsteemid, ehitamiseks savi, loodusvaradelt vaene. 
•
Sumeri linnriigid,  Akadi  suurriik, Vana-Babüloonia, Assüüria  impeerium , Uus-Babüloonia.
Mesopotaamia ühiskond
Kuningas – ülempreester, sõjaväe ülemjuhataja, seaduste väljaandja
Asevalitsejad – algselt alistatud maade endised valitsejad, hoidsid piirkonna kontrol i al , kogusid makse
ülikud – suurmaavaldajad, teenisid armees
vabad talupojad,  linnakodanikud  – tegelesid käsitöö, põl umajandusega
rentnikud ja sõltlased – templite valduses
Sumerid Lõid  kiilkirja , panid aluse linnaelule, usk kujundas Mesopotaamia religiooni, poliitliselt kil ustunud, oluline rol  
preesterkonnal, võtsid kasutusele ratta.
Haridus ,  ennustamine , gilgameš
Haridus: koolid templite juures, enamus ülemkihist, kirjaoskuse levik laiem kui Egiptuses, mata, tähetarkus, 
traditsiooniline kirjandus; kuuekümnendsüsteem
Ennustamine: loomamaks, arvesse võeti varjutusi, atmosfäärinähtusi,
Gilgameš: tähtsaim eepos, soov saada surematuks. Moraal – vägevusest hoolimata on ka kangelane inimene, seega surelik
Kreeka ajaloo perioodid, ühiskond
Kreeta -Mükeene ajajärk (2000-1100 ekr)
Tume ajajärk (1100-800 ekr) – lossid hüljatud, kiri ununenud,  rauaaja  algus, asustatakse Väike-Aasia rannik
Arhailine (800-500 ekr) – kolooniate rajamine, kaubavahetuse areng, metal raha kasutuselevõtt, ühtne keel ja kultuur, 
aristokraatia  teke, seaduste üleskirjutamine
Klassikaline (500-338) – sõjad Pärsiaga (Maratoni,  Salamise  lahing),  Sparta  ja  Ateena  esiletõus, Sparta ülemvõimu 
periood, Peloponnesose sõda, Teeba tõus ja Sparta võimu lõpp 371 ekr. Ateena teatri, filosoofia areng ja demokraatia 
kõrgaeg
Hellenismiperiood  (338-30) Aleksander Suur troonil 20-aastaselt; edu tagas julgus ja otsustuskindlus; väejuhina julm ja 
verejanuline. Vahemere idaosa sai kreekapärase ilme (arhitektuur – templid, staadionid, kreeka keel,  kreeklased  
juhtpositsioonil).  Monarhide  võim piiramatu, võtsid palju idamaist üle.
Kreeta ja Mükeene
Kreeta: minoiline, kindlustamata,  seintel  naised ja pidustused, mittesõjaline ühiskond,  lineaarkiri  A (ei saada aru)
Mükeene: mükeene, kindlustatud lossid, kreetapärased maalid, sõjaline ühiskond, lineaarkiri B (saadakse aru)
Sparta ja Ateena
Sparta: kodanikud  spartiaadid , ühiskond spardiaadid-perioigid-hel oodid, võim – 2 kuningat, 30  vanematekogu  liiget, 5, 
kasvatus sõjaline, aristokraatia
Ateena: 30+ mees vaba, kodanikud-metoigid- orjad , 6000 kohtunikku, 500 nõukogu liiget, 10  strateegi ; kasvatus 
mitmekülgne ja kultuurne, demokraatia.
Ühised jooned:  rahvakoosolekud ,  orjastamine , naistel pole õigusi, sõjaliselt  edukad
Mõisted:  polis  - linnriik,  akropol  – linna keskel olev  kindlus , agoraa –  turg , koosolekuplats,  oraakel  - ennustaja, 
türannia - Vana-Kreeka riigivorm, mil e puhul valitses türann (ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja),  faalanks  – 
Kreeka sõjarivi, sümpoosion - koosjoomine, müsteerium – salajane jumalateenistus,  saduff  – veetõstuk, kanoop –  anum  
elundite säilitamiseks
Hellenism ajalooperiood, mis kestis Aleksander Suure val utuste ajast kuni 1. saj lõpuni ekr. Algas pärast Suure val utusi 
idamaadesse. Lähis-ida omandas kreekapärase ilme,  polised  kaotasid tähtsuse, valitsejaks  monarh .