VÄHK JA VÄHIKASVATUS
Vähikasvatuse seminari Jäneda, 15.-16. märts 2001
õppematerjal
Koostanud
Ari Mannonen ja Tiit Paaver
Koostatud toetudes Soome ja Eesti õppekirjandusele Käesoleva õppematerjali koostamiseks on kasutatud kirjandust:
Kirjavainen J. 1996 Hämeen Ravunviljelyopas. Kala- ja riistahallinnon
julkaisuja 23. 117 lk.
Järvenpää T., Tulonen J., Erkamo E., Savolainen R., Setälä J. 1996.
Ravunviljely menetelmät ja kannattavuus. Riistan ja Kalantutkimus, 111
lk.
Koostajad tänavad nende autoreid.
Ari Mannonen
Tiit Paaver
2 SISUKORD
Eessõna
1. Vähi bioloogia ........................................................................ 5 1.1. Vähid ja nende kehaehitus....................................................... 5 1.2. Vähi elutsükkel.....................................................................7 Kasv ja kestumine ..................................................7 Suguküpsus..........................................................8 Paaritumine ja kudemine .......................................... 8 Marjaterade ja poegade arv....................................... 9 1.3. Vee kvaliteet.........................................................................9 Temperatuur.........................................................9 Hõljuvained..........................................................10 Hapnikusisaldus .....................................................10 Happelisus ja aluselisus ............................................10 Alumiinium ja raud............................................. ...10 Kaltsium ..............................................................10 Mürgised ained......................................................11
2. Vähi parasiidid ja haigused......................................................12 Vähikatk..............................................................12 Teised vähil esinevad seennakkused ja haigused...............13 Lapihaigus............................................................13 Vees esinevad hallitusseened......................................13 Psorospermium haeckeli...........................................13 Portselanhaigus......................................................14 Bakterid ...............................................................14 Viirused ...............................................................14 Väliskestal elavad loomad e. epibiondid.........................14
3. Vähikasvatus...........................................................................15 3.1. Vähipoegade kasvatus..............................................................15 3.1.1. Marja hautamine ..............................................................15 Eraldihautamine......................................................16 Looduslähedane hautamine........................................16 Normaalaegne hautamine..........................................16 3.1.2. Poegade tiigikasvatus.........................................................16 3.1.3. Ekstensiivne tiigikasvatus...................................................16 3.1.4. Poolintensiivne tiigikasvatus................................................16 3.1.5. Intensiivne e. tööstuslik kasvatamine ......................................17 3.2. Vähikasvanduse kavandamine....................................................17 Tiikide projekteerimine .............................................17 Kasvutiigid ja nende ehitus..........................................18 Vähipoegade tiigid ...................................................18 Varjepaigad............................................................18 Vähitiikide piiramine aiaga..........................................19 Tiigitammid...............................................................19 Tiikide paigutus ..........................................................19
3 Sisebasseinide ehitamine................................................20 3.3. Veevarustus ...............................................................................20 Vajalik veekogus.........................................................21 Vee korduvkasutus......................................................21 Vee eemaldamine tiikidest.............................................21 3.4. Kasutatava vee töötlemine.............................................................22 Restid ja filtrid ............................................................22 Ultraviolett (UV) kiirgusega töötlemine..............................22 Lupjamine .................................................................22 Vee aereerimine ..........................................................23
4. Kasvatuse viisid ja tsükkel.............................................................23 Sugukarja ülalpidamine, suguküpsus, paaritamine ja kudemine...23 Kudemine ja marjaterade arv...........................................24 4.1.Hautamisviisid........................................................................... .24 Marja hautamine.........................................................25 Marja hautamine emastest eraldi (kunstlik hautamine e. eraldihautamine)......................................................26 Koorumise kiirendamine soojas hautamisel...........................27 Poegade tootmise tsükkel...............................................28 Söötmine..................................................................28 "Saagikoristus"...........................................................29 Poegade talvitamine......................................................29 Poegade kasvatamine teisel kasvusuvel...............................30 4.2. Vähikasvatuse tehnoloogia ja tootmise korraldus................................30 Loodusliku toitumisreziimiga tiigid ..................................30 Poolintensiivne tiigikasvatus............................................31 Intensiivne kasvatus..................................................... 32 Polükultuur (mitmete liikide kasvatamine samas tiigis ).............32 Vähikasvatuse areng ja seisund Rootsis...............................33 4.3. Vähkide söötmine........................................................................33 4.4. Vähkide sumbaspidamine..............................................................34 4.5. Vähkide väljapüük tiikidest...........................................................34 4.6. Veaotsing ebaõnnestumise korral....................................................35 4.7. Röövloomad ja nende poolt tekitatav kahju........................................36
5. Vähikasvatuse majandusanalüüs...................................................36 5.1. Vähikasvanduse asutamiskulud......................................................36 5.2. Vähikasvatuse tasuvus ..................................................................37 Kaubavähi kasvatuse tasuvus Soomes................................38
LISA.................................................................................................40 Joonised.........................................................................................40
4 Eessõna Käesolev õppematerjal on koostatud seoses 2001 aastal Jänedal peetud vähikasvatuse
õppepäevadega. Selle aluseks on Ari Mannoneni loengute konspekt Soome vähikasvatuse
kohta, mis on tõlgitud ja Eesti oludest lähtuvalt täiendatud ja muudetud. Kuigi Eestis
signaalvähki ei kasvatata, on selle liigi kasvatamise kogemustest üht-teist õppida ka
Eestis ja seetõttu sisaldab alljärgnev materjal ka signaalvähi andmeid. Eestis on seni vähi
ja vähikasvatuse kohta nii vähe kirjutatud, et eestikeelne terminoloogia on veel välja kujunemata ning kindlasti on mõnegi mõiste jaoks võimalik leida täpsemaid sõnu.
Loodetavasti mõistab heatahtlik lugeja, et tegemist pole õpiku, vaid konspektiga,
mistõttu üht osa küsimustest on käsitletud lühidalt. Soovitused ja märkused palun saata
Eesti Põllumajandusülikooli Loomakasvatusinstituudi kalakasvatuse osakonda ,
Kreutzwaldi 1, Tartu.
Tiit Paaver, tõlkija
1. Vähi bioloogia
1.1. Vähid ja nende kehaehitus
Maailmas on umbes 450 magevees elavat vähiliiki, kes kuuluvad kolme erinevasse
sugukonda (Parastacidae, Cambaridae, Astacidae). Euroopas on vaid 5 kohalikku
mageveevähi liiki. Põhja-Euroopas tuleb tunda eeskätt kolme vähiliiki.
Jõevähk Astacus astacus (sünonüümid väärisvähk, vahel ka otsetõlkena vene
keelest laiasõraline vähk), ingl.k noble crayfish, vn.k shirokopalõi rak, sm.k rapu e.
jokirapu. Nimele vaatamata elab see vähk ka järvedes ja tiikides. Suure lihasaagise ja
õhukese kooriku pärast eelistavad Euroopa tarbijad seda vähiliiki teistele ja seetõttu on
tema turuhind teistest 20-30% kõrgem. Tema looduslik levila ulatub Loode-Venemaalt
tarbib kallist, kuid kõrgesti hinnatud kala. Norra ja Tsiili kuuluvad nii kogutoodangult kui toodangu väärtuselt maailmas vesiviljelussaaduste tootjate esikümnesse. Vesiviljeluse toodang koosneb: 48% kalad;23% vetikad; 1% kahepaiksed, roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Eestis kasvatatakse : vikerforell, vähk, tuur, triipahven, siig, tilaapia, karpkala, angerjas, paalia, linask, meriforell, koha, jõeforell, lõhi, haug, tõugjas. Eesti kalakasvatus on praegu mahult väike majandusharu-kaubakala väärtus tootjahindade järgi on kuni 50 miljonit kr. Kalakasvatuslikku taastootmist finantseeritakse 6 miljoni kr eest. Eestis kasvatatakse müügiks nelja liiki kalu :vikerforell (üle 500 tonni );karpkala (50 tonni);angerjas ( üle 40 tonni);siberi tuur (30 tonni);üht liiki selgrootuid
Vähipüügiga on Eestis tegeldud 20 sajandi algusest alates, kus teati Eestit siis ühe tuntuma vähieksportijana Euroopas. On teada, et enne kolmekümnendaid eksporditi Rootsi 100-150 000 vähki aastas. Hilisemalt on teada, et vähivarud Eestis kahjuks vähenesid oluliselt (vähikatk, keskkonaseisundi muutused jne). Eesti vabas looduses on jõevähk aeglase kasvuga . Kasutades aga õiget tehnoloogiat kasvatuses, suudame me neid saada rohkem ja kiiremini. Vähikasvatus pole Eestis veel oluliselt levinud, mistõttu on tarvis kasutada konsulentide abi, et saaks rajada efektiivselt toimiva kasvanduse. Omakorda on aga murekohaks, konsulentide vähesus. Sellest hoolimata on olemas põhilised tehnoloogilised lahendused kasvanduste rajamisel. Vähikasvanduse tähtsaim eeldus on piisav hulk kvaliteetset vett kogu vähi elutsükli aeg. Kui vee kvaliteet pole piisav, on tarvidus kasutada vee töötlemist, mis küll toob kaasa
.................................................................8 7.3.3 Lapihaigus..............................................................................................................9 7.3.4Parasiidid................................................................................................................ 9 7.4 Võõrliigid.......................................................................................................................9 7.4.1 Kitsasõraline vähk (Astacus leptodatcylus) .........................................................10 7.4.2 Ogapõskne vähk (Orconectes limosus).............................................................. 10 7.4.3 Signaalvähk (Pacifastacus leniusculus).............................................................. 10 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................11 Sissejuhatus
Rindmikku on kokku koondunud kõik närviketi tängud, peatängus asuvad nägemissagarad (eesaju), eestundlate sagarad (keskaju) ja tagatundlate tängud (tagaaju). [1] Vähkide toitumine Vähkide toitumine on mitmekesine. Paljud väiksemad vähid toituvad veest hõljuvaid söödavaid osakesi filtreerides. Selleks tekitavad nad tavaliselt jalgadega veekeerise, nii et kõik vees olevad suuremad osakesed jäävad jalgade või alalõugade harjastesse kinni ja seal edasi toimetab vähk nad suhu. Need vees hõljuvad osakesed on surnud organismide jäänused ja mineraalained ning ka elusad pisiorganismid: bakterid, mikroskoopilised vetikad jms. [2] Teised vähkide liigid hammustavad otse oma ülalõugadega tükikesi surnud ja elusate loomade ning taimede küljest. Mõned vähid otsivad toidupoolist veekogu põhjas tuhnides, mõned varitsevad ja ründavad väljavalitud saaki. Paljud vähid, nii väikesed kui suured, on
kalakasvatus industriaalsetele tehnoloogilistele meetoditele ja laiale ostujõulisele turule, mis tarbib kallist, kuid kõrgesti hinnatud kala. Norra ja Tšiili kuuluvad nii kogutoodangult kui toodangu väärtuselt maailmas vesiviljelussaaduste tootjate esikümnesse. Toodangu maht: 48% kalad; 23% vetikad; 1% kahepaiksed, roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Eestis kasvatatakse : vikerforell, vähk, tuur, triipahven, siig, tilaapia, karpkala, angerjas, paalia, linask, meriforell, koha, jõeforell, lõhi, haug, tõugjas. Eesti kalakasvatus on praegu mahult väike majandusharu- kaubakala väärtus tootjahindade järgi on kuni 50 miljonit kr. Kalakasvatuslikku taastootmist finantseeritakse 6 miljoni kr eest. Osa kasvandusi toodab üheaegselt mitut kalaliiki nii kaubaks kui ka asustamiseks ja pakub samal ajal õngitsemisteenust. Lähtudes kalakasvatajatelt saadud informatsioonist
Oluline on varjevõimaluste (kivide, puujuurte alused) või nende rajamise võimalused (urgude rajamiseks sobivad järsud savikad kaldad). Vähile on vajalik kvaliteetse vee olemasolu. Negatiivseks asjaoluks jõevähi veekogu puhul on veetaseme suur kõikumine, eeskätt veevaesus vooluveekogus. Veekogu ei tohi kannatada hapnikupuuduse all. Jõevähile optimaalne vee pH väärtus on vahemik 7-8. Koorikuvahetuseks on vähile vajalik rohke kaltsiumisisaldus vees. Vähk saab kasvada vaid jäiga kitiinkooriku vahetamise teel. Suguküpsed isased kestuvad aastas tavaliselt 1-2 ja emased vaid 1 korra. 2.1 Jõevähi arvukuse vähenemise põhjused Jõevähile on ohtlik vee reostumine, eriti ammoniaagiga, raskemetallidega, putukamürkidega jne, aga ka kõrge hõljuvainete sisaldus. Jõevähi haigustest on kahtlemata kõige ohtlikum vähikatk, mis on laastanud meie vähivarusid alates 19. sajandi lõpust. Tavaliselt hukkub katkulaadse suremise tagajärjel kogu
Karpkalakasvatus Priit Päkk, DVM, PhD. [email protected] EMÜ, kalakasvatuse osakond Kujundus Marje Aid / Priit Päkk Härjanurme kalakasvanduse vaade lennult – näha on erineva suurusega karpkalatiigid ja forellikasvatuse basseinid 2 3 Keskkonnatingimuste suhtes vähenõudlik karpkala sobib hästi pidamiseks aia- ja talutiikides, suuremastaabilise intensiivkasvatuse jaoks on Eesti looduslikud veed soojalembesele karpkalale jahedad. 4 AASIA Amuuri sasaan Cyprinus carpio haematopterus (Temminck et Schlegel, 1846 ) Keha tüse, pikk, kaetud suurte soomustega. Seljauim pikk keskel lohuga. Seljauime ja anaaluime esimene kiir konksjas ja “hammastega”. Kaks paari poiseid.Värvus pruunikasroheline. Kõhu ja rinnauimed punase tooniga.
Tallinna Teeninduskool Leevika Vilja 021K Referaat Sissejuhatus Mis on kala? Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes jamageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on karekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteksakvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii
Kõik kommentaarid