50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Piiks Piiksuke
Õppematerjali autor
Rohkem on olnud maid ja aegu, kus naisel on puudunud peaaegu täielikult kõik õigused tegutsemiseks väljaspool kodu. Koduses elus oli naine tavaliselt küll korraldaja ja vastutaja, aga pidi samas täielikult mehele alluma. Suhteliselt palju on teada omaaegse juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldusest, mida kajastab ka Piibel. Heebrea tsivilisatsioon toetus perekonnale kui algüksusele, perekonda ja perekonnaelu nähti jumaliku teena isikliku rahu ja õnne poole pürgimisel. Perekond oli patriarhaalne, aga naisi austati siiski rohkem kui enamikus teistes kultuurides. Seksuaalelu oli korrastatud, kuuludes kindlalt abiellu, sellega liialdamist ei peetud õigeks. Samas oli tekkinud mõiste ,,abielulised kohustused", mis olid rangelt reglementeeritud nende täitmine takistas mehel ja naisel teineteisest võõrdumist. Üksi elavaid inimesi oli väga vähe, abielu sõlmiti napilt suguküpsuse saavutanute vahel
Mingi kokkulepe ühiseluks ( nt materiaalne) 2) Miks Sinu arvates peeti Vana- Roomas abielurikkumiseks ainult suhet vaba (mitte orjatarist) abielunaisega? Sest abielunaine sai kasvatust ja õpetust vaid selleks, et hoida majapidamine korras. Naise seksuaalsus ei olnud vaba, kehtisid kindlad reeglid, nendest üle astumine tõi kaasa karmid karistused. 3) Võrdle perekonda vanaaja juudi (Heebrea) ühiskonnas ja antiikmaailmas (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) Perekond antiikmaailmas: Seksuaalne vabadus Tsölibaat ( seksuaalelu vältimine) Mehe roll instrumentaalne – mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht. Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi emotsionaalsena. Mehe seksuaalelu on vaba, naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav. Perekond Heebrea ühiskonnas: Suguküpsus 15. eluaastal, mil sõlmiti abielu
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid?
Muistsest perest tänapäeva perekonnani Perekonna ajalugu ulatub väga kaugesse minevikku ning teadmised selle algvormidest on üsna ebamäärased. Kuidas ja mille kaudu muutus ürgaja inimühendused tänapäevasteks perekondadeks? Selle mõistmiseks tuleb vastuseid otsida minevikust aga mida kaugemale minevikku me vaatame, seda hägusemaks muutuvad meie teadmised. Rohkem teame sellest, mis on üles kirjutatud. Vanaaeg Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suuremas rühmas, kus vaheldusid partnerid ja lapsi kasvatati ühiselt, püüdes edasi anda eluks vajaminevaid oskusi nagu oskust toitu leida ja looduses ellu jääda. Aja möödudes kujunes välja meeste ja naiste vaheline pikemajaline kooselu. Hakati aru saama, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Üleminek matriarhaalselt eluviisilt patriarhaalsele kulges aeglaselt. Mehed olid üha rohkem huvitatud isiklikke laste olemasolust, et pärandada oma
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas.
Aga mida tähendab see "traditsioonilisus"? Tüüpiliselt tähendab see seda, et perekonnas on ainsaks leivateenijaks mees, naine on kodus ja kasvatab lapsi (neid peaks kindlasti olema "palju"), nad on kõik eestikeelsed ja meelsed, see on mehel ja naisel esimene kooselu ja nad on kindlasti abielus, oleks hea, kui nad käiksid veel kirikus ka. Sellises peres pole homoseksuaale ja suhtlemine toimub ainult teiste samasuguste peredega. Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses. Traditsiooniline peremudel loob selgelt piiritletud rollid ja pakub suhteliselt kõrget kindluse- ja stabiilsustunnet. Traditsioonilise pereelu hinnaks on aga sugupooltevaheliste võimusuhete
Milline on isa roll perekonnas? Sellele küsimusele on erinevaid vastuseid ja arvamusi. Mis on ühe jaoks tavaline, on teise jaoks täiesti vastuvõetamatu. Tänapäeval on isarolli küsimus perekonnas teema, millest hakatakse rääkima üha rohkem ja rohkem. Nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi. On ütlemine, et tüdrukud valivad mehi oma isa järgi. Poisid võtavad üle oma isa kombeid ja käitumismalle, mis on nende jaoks täiesti tavalised. Selleks, et perekond oleks toimiv ja tõhus, peavad kõik pereliikmed andma oma panuse. Lapsed peavad kuulama oma vanemate sõna, käituma korralikult, käima koolis, õppima. Vanemate ülesanne on anda lastele eeskuju, toetada, arendada ja motiveerida saada parimaks. Ema ja isa peavad aga omavahel suhtlema aktiivselt ja olema lapse jaoks olemas, sest lapse jaoks on see kõige tähtsam – et tema kõrval oleks nii ema kui isa.
Õppimisele innustas teda isa, ema oleks soovinud, et Christine oleks õppinud koduseid majapidamistöid. Mitmel korral astus Christine kirjalikes väitlustes üles naissoo kaitseks. Ta tahtis näidata, et naistel on ka minevikus olnud suur võim. Ta kirjutas, et naist tuleb pidada oma abikaasa nõustajaks ja vaimseks juhiks pääsmisse. Peale selle kirjutas Christine oma teostes näpunäiteid naistele, kuidas tulla toime majandusasjadega. Perekond Perekond tähendas tervet hulka inimesi, kelle eest naisel oli vaja hoolitseda. Esikohal pidi olema mees, seejärel tulid teenijad ja samuti ka lapsed, kelle esmane kasvatamine oli 6 vaieldamatult naise ülesanne. Kõigi nende erinevate vajadustega inimeste rahumeelse kooselu pidi tagama naine. Tema oli perekondliku rahu ja koduse korra käskijanna. Keskaegse kodu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid