Kreeka ajalugu (1)

Ajaloo kontrolltöö kordamine §25, §26, §27

§25 ühiskond ja eluolu

ühiskonna üldilme

• Linnriigist hakati arenema linnadeks
  
• Rikastest inimestest enamik elasid linnades kaasa arvatud suurmaaomanikud
  
• Roomlaste arvates oli linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatult seotud.
  
• hindasid väga oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit
  
• vallutussõdade tägajärjel sattusid suurel määral Kreeklaste kultuurimõju alla.
  
  • õpiti kreeka keelt
    
  • loeti kreeka kirjandust
    
  • võeti oma ks kreeka kombeid ja uskumusi
    
• teine osa Roomlasi oli sellele väga tugevalt vastu.
  
• kardeti rooma muistsete vooruste hääbumist kreeklaste ja idamaalaste halva mõju tõttu.
  

Seisused

• Roomas oli seisuslik ühiskond
  
• kõige kõrgemal astmel asus pärilik senati aristrokraatia
  
  • vabariigi ajal tulid suursugusematest patriitsi- ja plebeisuguvõsadest(nobeliteedi hulgast)
    
  • keisririigi ajal hakati setatiseisusesse nimetama järjest rohkem Itaalia linnade ja provintsida ülemkihi esindajaid
    
  • olid suurmaaomanikud, kuid saatsid oma elu mööda Roomas kõrgemates riigiametites
    
  • senaatori välisteks tunnusteks olid
    
    • valge tooga purpurpunase triibuga
      
• senaatoriseisusele järgnes ratsanikuseisus
  
  • koosnes rikastest ja mõjukatest inimestest
    
  • algselt kuulusid sinna ka inimesed, kes olid piisavalt jõukad, et suutsid endale ratsahobuse soetada.
    
  • ka nende sead oli suurmaaomanike
    
  • tegelesid meeleldi ka kaubandusega
    
  • neist pärinesid impeeriumi rahaasju korraldavad riigiametnikud
    
  • tihtipeale määrati neid ka kohtunikeks
    
• senaatoritest ja ratsanikest moodustus ühiskonnaülemkiht
  
• neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud
  
• linna kasvades suurenes kindla ja püsiva elatiseta proletaaride hulk
  
• aja jooksul kuulus neile rahvakoosoleku enamus.
  
• hakati juba vabariigi aja lõpul tasuta vilja jagama . Keisririiga ajal kujunes sellest üks olulisemaid ülesandeid.
  

Orjad ja vabakslastud

• Rooma ühiskond oli orjanduslik
  
• orjade hulk hakkas kasvama vallutussõdadega al. 3.saj eKr.
  
• orjad võisid olla ka kõrgelt haritud kreeklasi kuid ka täiesti kirjaoskamatuid.
  
• orjadel oli vastavalt nende oskustele vastav töö
  
• hoolimata oma haritusele olid haritud orjad võrdväärselt teiste orjadega samamoodi oma peremehe omand.
  
• omanik võis teha oma orjaga ükskõik mida
  
• vastavalt orja-peremehe suhetele lubas peremees nt. orjal endale elatist teenida.
  
• orje lasti ka vabaks mis polnud ühiskonnas mingi haruldus.
  
  • tehti heast sudamest
    
  • tänutäheks
    
  • või mõne muu asja pärast.
    
• tavaliselt oli ori peale vabaks laskmist seotud oma peremehega kliendina.
  
• peale vabakslaskmist loeti orje kohe Rooma kodanikeks.
  
• vabakslastud üritasid iseseisvas elus ennast tõestada ning tihtipeale said nad väga mõjukale kohale.
  

Perekond ja kasvatus

• perekond oli mehekeskne
  
• perekonnapeale(mehele) kulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle.
  
• isal oli õigus ka oma pereliige surma mõista kuid sellega võis kaasneda ühiskonna hukkamõistmine.
  
• naistel puudusid poliitilised õigused.
  
• kohtuasjades oli kostjateks mehed.
  
• kui isa tüdar abiellus ( murdeea lõpus ) siis tütar ei allunud enam enda isale vaid oma abikaasale.
  
• naiste peamiseks vooruseks peeti abielutruudust.
  
• roomas suhtuti naistesse vabamalt kui kreekas.
  
• naised poldud avalikust elust täielikult välja arvatud.
  
• lapsed kasvasid ja õppisid kodus isa käe all ning seisnes praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmisega.
  
• hiljem hakkati lapsi ka vaimselt harima .
  
• rikkamates perekondades kasutati selleks kreeka päritoluga koduõpetajaid
  
• teised saatsid oma pojad ja vahel ka tütred 7-aastaselt kooli.
  
• koolis omandati kirjatarkuse alused ning sellega haridus reeglina piirneski.
  
• suursugustes peredes , kus taheti, et poega saaks tähtsale riigitööle siis saadeti ta edasi õppima. õpiti kreeka ja ladina keelt, kreeke ja rooma kirjandust, ajalugu ja filosoofiat .
  

Kalender

• kuni vabariigi lõpuaegadeni kehtid roomas kuukalender
  
• aasta alguseks loeti sõjajumal Marsi järgi nimetatud märtsikuud
  
• alates 2. saj eKr toimus iga-aastane magistraatide vahetus 1. jaanuaril ja nii sai sellest kuupäevast uue aasta algus
  
• lõplikult korraldati rooma kalender ümber Caesari korraldustel u.1. saj eKr.
  
• kuukalender aswndus päikesekalendriga mille põhimõtted kehtivad tänapäevani
  
• uut kalendrit hakati nimetama juuliuse kalendriks
  

Rõivastus ja toit

• igapäegaseks alusrõivaks oli tuunika – üle õlgade heidetud ja vööga kokku tõmmatud põlvini ulatuv riidetükk ( meenutas kreeklaste kitooni )
  
• külmema ilma korral kanti kahte või enamat tuunikat korraga üksteise peal.
  
• pidulikuks pealisrõivaks oli rooma meestel tooga – suur valge poolringikujuline riidetükk, mis mässiti keha ümber nii, et parem käsi jäi vabaks.
  
• pükste kandmine oli neile nagu ka roomlastele võõras.
  
• jalanõudena enim kasutatud sandaalid
  
• vaesemad elanikud sõid leiba ja jahust valmistatud putru
  
• vahest sekka ka kala, juur - ja puuvilju
  
• jõukamad sõid palju lihatoite
  
• rikas roomlane sõi tavaliselt 3 korda päevas
  
• toitu söödi näppudega nig peale joodi veega lahjendatud veini
  

Roomlaste elamud ja rooma linn

• traditsiooniline elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja
  
• selle keskmes paiknevat ristkülikulist ruumi nimetati aatriumiks
  
• aatrumit ümbritsesid iga külje pealt magamistoad
  
• aatriumi kohalt oli katus avatud, nii, et päevavalgus pääses majja otse ülalt
  
• sissesadava vee tarvis oli põranda keskel väike bassein
  
• aatrium poli omalaadne pere- voi elutuba kus varasemal ajal võõrustati ka külalisi
  
• hiljem keisririigi perioosil hakkas majadele juurde tulema ka sammaskäiguga piiratud aed mille tagumises osas oli külaliste vastuvõtuks eraldi ruum
  
• linnaelu arenguga muutus ka arhidektuur
  
• kuna kohati elanike arv kasvas väga suureks siis oli vaga laialdane kuid samas ka vägagi lohakas elamuehitus.
  
• traditsiooniliste elamute kõrvale tulid odavad mitmekorruselised puust ja hiljem ka kivist üürimajad vaesemate inimeste ja ka proletariaatide majutamiseks
  
• eriti palju oli selliseid elamuid rooma sadamas ostias
  
• keisrite ajal asendus senine sihipäratu ehitamine sihipärase väljaarendamisega
  
• Foorum, kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku ilme
  
• varasematele templitele lisandusid kõikide jumalate templid Panteonid
  
• akvedukt – lähedastest järvedest ja allikatest linnavarustavad veejuhtmed – ja avalikud saunad – termid
  
• termid olid avatud ka vaestele roomlastele
  
• termid pakkusid lisaks pesemisvõimalustele ka massaażi ja erootilisi teenuseid ning neis leidus isegi raamatukogusid ja lugemisruume kultuurihuvilistele külastajatele
  

Avalikud mängud

• roomlased ei pidanud spordist eriti lugu.
  
• kuid nad armastasid närvikõdi tekitavaid vaatemänge
  
  • hoburakindite sõit hipodroomil
    
  • verised võitlused amfiteatris
    
• varajases keisririigis hakati pidustusi pidama tihedamini ning sellest sai keisri aukohustus
  
• rooma hippodroomidest tähtsaim olu Circus Maximus (suur ring)
  
• rakendid jagunesid nelja meeskonda mida eristas värvus
  
  • valge
    
  • sinine
    
  • punane
    
  • roheline
    
• igal meeskonnal olid oma kirglikud pooldajad
  
• tavaliselt läbiti 7 sirget mis tegi kokku u. 4 km.
  
• kaarikujuhid olid orjad
  
• edukamad neist saavutasid märkimisväärse kuulsuse ja võisid teenida võitudega hulga raha
  
• gladiaatorite võitluse võtsid roomlased üle etruskidelt
  
• etruskid lasid matuserituaalidel orjadel ja surmamõistetutel surma peale võidelda
  
• gladiaatorite võitlused leidsit aset amfiteatrites
  
• rooma ruurim amfiteater: Colosseum
  
• gladiaatorid võitlesid nii omavahel kui ka loomadega
  
• võidetu saatuse otsustasid pealtvaatajad
  
• keisri kohaloleku korral kuulus talle viimne sõnaõigus
  
• ka gladiaatorid olid enamasti orjad
  
• nii mõnelegi orjale anti võidu puhul vabadus
  

§26Kirjasõna ja kultuur

Kreeka mõjud rooma kultuuris

• varajasest kultuurist poole teada peaaegu mitte midagi
  
• tõeline kirjandus kujunes välja 3. saj eKr kreeka kultuuri ja kirjasõna mõjul
  
• esimesed rooma arutorid piirdusid teoste tõlkimise ja mugandamisega
  
• ka teatrer kõnekunst ja ajalookirjutised on välja kujunenud kreeka mõjutustest
  
• neis valdkondades pole roomal originaalseid teoseid peaaegu üldse.
  
• püüdsid leida kreeklaste kirjutistele konkreetseid elu-ja käitumisjuhendeid
  

Teater

• roomlaste silmis polnud teater nii tähtis kui kreekas
  
• populaarsuselt jäi hipodroomisõidule ja gladiaatorivõitlustele alla
  
• teatriettendused piirdusid rahva naerutamise ja lõbustamisega
  
• ei käsitletud kreeka draama kombel olulisi maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme
  
• etendused toimusid vabas õhus
  
• lava ja pealtvaatajate istmed peamiselt puust
  
• esimesed kiviteatrid alles vabariigi lõpupoolel
  
• teatris puudus koor erinevalt kreeka teatrile
  
• etendus seisnes maske kandvate näitlejate dialoogides, mida ilmestasid tihtipeale siivutud źestid
  
• täiendasid laulupartiid – aariad
  
• näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ning nende hulka kuulus ka orje
  
• varasemal ajal oli näitlejateks vaid mehed kuid hiljem lisandusid ka naised
  
• kuulsaim rooma näitekirjanik Plautus (3.-2. saj eKr.)
  
  • tema näidendid kirjutasid kreeka hellinismiperioodi komöödiate mugandusi
    
  • näideti tegelased olid kreeklased keda oli lihtne ära tunda mis tegi etenduse jälgimise kergemaks
    
  • tegelased rääkisid lopsakat kõnekeelt milles esines kohati ka sündsusetut kõnepruuki
    
  • ka süźeed kajastasid igapäevases elus esinduvaid koomilisi olukordi
    
• vabariigi lõpul muutus teater veelgi rahvapärasemaks
  
• dialoog muutus veelgi lihtsakoelisemaks ning lõpuks asendusid lihtsalt labastel źestidel põhinev lihtsakoeline nali
  
• kuna see ei rahuldanud pealtvaatajaid hakkasid lõpuks näitekirjanikud avaldama etendusi vaid lugemiseks.
  

Kõnekunsti areng. Cicero

• poliitiku edu sõltus selles kui hästi oskas ta teiste uskumusi arvamusi pikali lükata ning oma seisukohta ära põhjendada
  
• palju pöörati tähelepanu seega kõnekunstile
  
• kuna kreekas oli juba varem kõrgel tasemel kõnekunst siis käisid aristrokraadid ennast välja koolitamas
  
• ka rooma kõnemehed – oraatorid – kasutasid meelsasti kreeka eeskujusid
  
• Cicero
  
  • tegeles vabariigi viimastel kümnetel
    
  • pärines ratsanikuseisusest
    
  • saavutas edu hiilgavate kohtukõnedega
    
  • oma vaadetelt oli senati õiguste ja vabariikliku korra kirglik pooldaja
    
  • see viis ta kokku
    
    • Caesari
      
    • hiljema ka Octavianusega
      
    • ja Antoniusega
      
      • kelle käsul ta lõpuks tapeti
        
  • suur osa tema kõnedest on kirjakujul säilinud tänini
    
  • paistis silma oma meelekasutusega
    
  • eristas kolme kõnestiili
    
    • madal stiil – oma seisukohtade loogiliseks põhjendamiseks
      
    • keskmine stiil – kuulajatele naudingu pakkumiseks
      
    • kõrgem stiil – kuulajate innustamiseks
      
  • temast on säilinud ka väga palju erakirju, mis annavad väga hästi edasi vabariigi viimaste caastakümnete olusid
    
  • kirjutas ka kõnekunsti olemuse, riigikorralduse, moraali ja filosoofia käsitlusi
    
  • ei uskunud, et inimene suudaks maailma selle probleemidega jäägitult mõista ja pidas selle asemel esmaoluliseks traditsioonide järgimist ning kohusetäitmist
    

Kultuuri õitsemine Augustuse ajal

• Augustuse võimuletulekuga alanud pik rahuperiood lõi kultuuri arenguks soodsa pinnase
  
• tema meelest oli kunsti ja kirjanduse ülesanne rooma võimsuse ülistamine
  
• soodustas võimekate autorite loometegevust
  
• kultuuri aitas tal soosida ka Maecenas
  
  • võttis enda hoole alla noori lootustandvaid kirjamehi kindlustades neile majandusliku heaolu nii, et nad võisid muretult oma loomingule püheneda
    
• kõik seni loetletud asjad tõid kaas a Rooma kultuuri seniolematu õitsengu
  
• Augustuse aega tuntakse ka kuldse ajastu nime all
  

Vergilius

• augustuse aja üks silmapaistvamaid poeete
  
• oli võitnud Maecenase soosingu
  
• pühenes kirjutamisele
  
• hindas kõrgelt Augustuse sõlmitud siserahu ja ülistas seda ka oma loomingus , kuna oli kodusõdades ülekohut kannatanud
  
• tema peateos „ Aeneis ”
  
  • pühendub rooma legendaarsetele eelkäijatele
    
  • seni oli puudunud Homerose eepostega võrreldav tegelaskuju
    
  • valis selleks tegelaskujuks juba homerosest läbi käinud Aenase
    
  • pärimuse järgi oli Aenas tulnud peale trooja rõda Itaaliasse ja pannud siin aluse valitseja soole millest hiljem võrsus rooma linna rajaja Romulus
    
  • Kirjeldab trooja hävitamist ja Aenase pikka ja rasket retke
    
  • Aenase ja Dido armastusest
    

Ajalookirjutus

• varaseimad teated roomast pärinevad kreeklaste kirjutistest
  
• ise üritasid kirja panna ajalugu 3. saj eKr kuid pole säilinud.
  
• selgema ettekujutuse annavad alles vabariigi lõpu ja varajase keisririigi ajaloolaste teosed.
  
• Caesar on tuntud ka ajaloolasena
  
  • teoses „Märkmeid gallia sõjast” käsitleb ta lihtsas ja erapooletus stiilis oma vallutussõdu
    
• Sootuks teisiti on kirjutanus Titus Livius
  
  • augustuse sõber ja vabariigi pooldaja
    
  • „Linna asutamisest alates”
    
    • rooma ajalugu romulusest ja rooma rajamisest kuni augustuseni
      
  • püüdis esile tuua ajaloost õpetlikku sõnumit
    
  • tema meelest on rooma saavutanud oma võimsuse tänu traditsioonilistele voorustele nagu vaprus , patriotism, lihtsus ja distsipliin
    

Rooma kirjandus pärast Augustust

• augustuse kuldsele ajajärgule järgnes kirjanduses hõbedane ajajärk
  
• kirjandus ei käinud alla
  
• loodi näidendeid, luulet, filosoofia- ja ajalooalaseid teoseid
  
• laialdaselt hakkasid levima epigrammidja satiirid
  
• kujutati tabavalt ja teravmeelselt tolle aja igapäevaelu.
  
• hakkas kujunema romaaniźanr
  
• antiikromaani 2 silmapaistvaimat esindajat on
  

• Apuleius
  
  • 2.saj
    
  • mugandas kreeka jutustusi
    
  • „Muundumised” rohkem tuntud „Kuldse eesli” nime all
    
    • peategelane – nõiakunstist huvitatud mees tahab olla lind kuid moondub eksikombel eesliks kelle röövlid endaga kaasa viivad.ta teab, et ta võib inimeseks tagasi saada kui ta sööb roose...
      

Kreeka kultuur rooma keisririigi ajal

• jätkus kreekakeelse hellenistliku kirjanduse, etaduse, filosoofia ja kõnekunsti viljelemine.
  
• temaatika poolest kreeka ja rooma kirjandus üpriski sarnased
  
• Kuulsaim kirjanik tollel ajal Lukianos
  
  • pilkas ja naeruvääristas oma arvukates kõnedes paljusid nähtusi
    
    • kõnekunsti
      
    • filosoofiat
      
    • teadust
      
    • relligiooni
      
  • kreeka jumalad osutusid tema teostes väiklasteks, tühisteks ja egoistlikeks olenditeksning nende austamine oli seega lihtsalt rumalus
    
  • pilkas ka kristust.
    
• teaduse alal ületasid kreeklased roomlasi märgatavalt
  
• Ptolemaios
  
  • aleksandria
    
    • astronoom
      
    • astroloog
      
    • matemaatik
      
    • geograaf
      
  • lõi geotsentrilise (maa keskse) maailmapildi
    
• Galenos
  
  • kuulus arst
    
  • täiendas Hippokratese pärandit hilisema arstideadusliku kogemusega
    

§27 Usk rooma riigis

Rooma jumalused

• oldi kreeklaste ja etruskide mõju all mis kajastub ka usundis
  
• varajasel ajal austasid loodusjõude ja vaime
  
• igal asjal looduses on oma nuumen – hing
  
• tähtsaimad kaitsevaimud – laarid – kehastasid esivanemate hingi
  
• maokujuline vaim – geenius – kaitses abielu ja edendas soojätkmaist