Vabakasvatus ja traditsiooniline kasvatus (0)

Vabakasvatus ja traditsiooniline kasvatus
Lapsevanemaks saades kerkib kohe üles probleem: kas parem on traditsiooniline kasvatus või vabakasvatus. Eks iga vanem tahab oma lapsele parimat, aga mis on see kõige õigem?
Vabakasvatus on Eestis siiski viimase aja trend. Siis kui meie vanemad olid noored, kasvatati lapsi pigem rangemaid meetodeid kasutades. Emal-isal oli rohkem aega oma lastega tegelemiseks ja nende kasvatamiseks. Mida ei saa aga tänapäeva lapsevanemate kohta sageli öelda. Vanemad jõuavad alatasa töölt koju väga hilja ning siis pole kellelgi viitsimist lastega tegelema hakata. Lisaks on hulganisti põnevaid ahvatlusi, millega aega sisustada. Näiteks televiisori, arvuti või mõne muu helendava ekraani jälgimine. Nii ongi lihtsam lasta lastel vabalt kasvada. Sageli kulmineerub vabakasvatus sellega, et võsuke vaatab vanema eeskujul tunde järjest ekraani ja saab oma kasvatuse sealt. Kui palju näeme me tänapäeval lapsi majade vahel peitust, keksu, ukakat ja palli mängimas? Põlvkond tagasi oli see laste meelistegevuseks, kui kodused ülesanded tehtud olid.
Pigem on vabakasvatus siiski otsuse küsimus, mille vanemad teadlikult teevad. Ohjad kasvatuse osas antakse lapsele, kes ise otsustab, kuidas käituda. Sageli tekivad lastele eeskujud aga mitte elust enesest, vaid sealtsamast ekraanilt. Need kangelased aga muudavad lapsed tihti agressiivseks teiste suhtes, mis väljendub jonnis ja füüsilises agressiivsuses. Lapsed ja vanemad jäävad teineteisest kaugeks, lastel ei teki peresisest autoriteeti.
Lapse liigne korralekutsumine ja kamandamine ei pruugi aga samuti anda head tulemust. Repliigid nagu „ära roni,’’ „ära istu,’’ „tule siia’’ jne mõjuvad lapse tegevusele pärssivalt ja tekitavad temas pigem trotsi. Kui vahetpidamata mingit korraldust või õpetust jagada, läheb kogu jutt ühest kõrvast sisse, teisest välja.Kui lapselt küsida, miks ta täiskavanu poolt öeldut ei täida, siis käitub ta, nagu ta polekski kuulnud, et temaga räägitakse.
Kuldseks keskteeks oleks ehk mõlemast kavatusmeetodist parimate palade väljanoppimine. Lapsevanema asi on siiski kehtestada piirid ja reeglid, et laps kogu oma vaba aja arvuti ees ei istuks , vaid annaks oma panuse ka pere heaolu jaoks. See võib väljenduda kasvõi prügikasti väljaviimises, oma toa korrashoidmises, koeraga jalutamas käimises või millegis muus. Nii tunneb laps, et ta saab perele millegagi kasulik olla. Siinjuures on tähtis ka vanema tunnustav hea sõna lapsele. See on väga vajalik, sest lapse rahulolu ja vanema kiitus tekitavad positiivse emotsiooni mõlemas pooles .
Eeltoodust võib järeldada, et häid ja halbu külgi on nii ühel kui ka teisel kasvatusstiilil. Igaüks peaks endale leidma sobiva, aga ilmselt on nii, et segu mõlemast meetodist võiks olla parim.