UNICEF (1)

UNICEF

UNICEF (ÜRO Lastefond )- loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon. 1953. aastal muutus UNICEF iseseisvate õigustega ÜRO allasutuseks, mille eesmärgiks on pikemaajaliste arenguprogrammide kavandamine ja elluviimine .UNICEFi missioon on laste elude kaitsmine, nende arengu toetamine ja arusaamine ning mõistmise edendamine laste arengu vajadustest . Põhidokumendiks on 1989. aastal ÜRO poolt vastu võetud lapse õiguste konventsioon .
1946
loodi ÜRO Peaassamblee 1. istungjärgul, 11. detsembril kui ÜRO hädaabiorganisatsioon
 1950
UNICEF saab ÜRO mandaadi hakata ellu viima pikemaajalisi arenguprogramme 
 1953
hädaabiorganisatsioonist saab autonoomsete õigustega ÜRO fond 
1965
UNICEF saab Nobeli rahupreemia
1976
UNICEF on rahvusvahelise lasteaasta koordinaator
1990
jõustub ÜRO Lapse Õiguste konventsioon Eestis
1994
luuakse UNICEFi esindus Eesti Vabariigis, Eesti Rahvuskomitee
1999
valiti esimesed Eesti Rahvuslikud Heatahte saadikud
Eesti Rahvuskomitee tegevus
1994. aastal avati ÜRO Lastefond UNICEF esindus Eestis.
Rahvuskomitee esimeseks prioriteediks oli koolilaste toitumise probleemid. Koos sotsiaaltöötajate, õpetajate, lastevanemate, spetsialistide ja Toiduametiga, viis UNICEF läbi olukorra analüüsi kõikides Eesti koolides . Selgus, et ligi 30% koolilastest ei ole võimalik süüa  koolis sooja lõunat. Enamikul puhul oli põhjuseks perekonna raske majanduslik seis. Rahvuskomitee leidis, et ükski täiskasvanu ei tohi jääda ükskõikseks kui mõni laps Eestimaal kannatab tühja kõhtu.
Neil rasketel algusaastatel toetas UNICEF paljusid puudustkannatavaid lapsi ja näiteks Elva Algkoolis said tänu UNICEFi toetusele üle 60 õpilase koolilõunat. UNICEF toetas ka bussikatastroofi ja raske psühhotrauma üleelanud  Pala kooli, põlengus kannatanudKuressaare Gümnaasiumit ja Põlva lapsi jne. 
Kõik need aastad on UNICEF püüdnud aidata Eesti lastehaiglaid, polikliinikuid ja sünnitusmaju. Algusaastate ravimite, vitamiinide ja vaktsiinidele lisaks käivitati projekt“Lapsesõbralik Haigla ”, millega on ühinenud kõik Eesti lastehaiglad, -kliinikud ja sünnitusmajad. Koolitati arste, medõdesid, ämmaemandaid ja lapsevanemaid.
Kuna ka ÜRO Lapse Õiguste Konventsioon oli alles üsna tundmatu laiemale üldsusele, siis korraldati tasuta 2-nädalane koolitus Eesti  ajakirjanikele . Lektoriteks oli tuntud ajakirjanikud Rahvusvahelise ajakirjanike Föderatsioonist. 2002.a. aastal ilmus UNICEFi taskuteatmik ajakirjanikele  „Meedia ja lapse õigused“. Teatmikud saadeti kõigile Eesti ajalehtedele, ajakirjadele, raadiotele ja telekanalitele. Teatmikust tehti kordustrükk ja täna peaks olema ajakirjanikel ja meediategelaste kasutuses ligi 5000 eksemplari seda abimaterjali. 
Lisaks laste kõhu- ja tervisemuredele on lisandunud uued mured, -vanemliku hoolitsuseta lapsed, narkomaania , vägivald, AIDS…   Ka siin ei ole UNICEF ükskõikne kõrvaltvaataja.
Tänu heatahtlikele annetajatele ja postkaartide edasimüüjate abile on saanud võimalikuks, et näiteks 6 Eesti lastekodu  sai 27 kaasaegset arvutikomplekti, et lastekodulastel oleks võimalus suhelda välismaailmaga, pidada kirjavahetust sõpradega ja õppida tundma maailma.  
Toetuskampaania Pärnu tragöödia orbude toetuseks, koguti ligi 250 000 krooni. 2005.a. viis UNICEF polosärke ja sokke Pärnu linna ja maakonna  ning Läänemaa tormiohvrite lastele, lisaks üle 20 000 krooni toetusannetusi. Üle 200 000 krooni kogunes Aasiatsunaami ohvrite abistamiseks .
Väikeste maakoolide toetusprojekt “Väikekool ei ole üksi”, - paljud maakoolid on saanud sporditarbeid, teabekirjandust, õppevahendeid, UNICEFi Sõprade Klubi kaudu on muretsetud koolimööblit ja ehitatud koolile uus spordiväljak. Eesti UNICEF on liikumispuuetega õpilastele kinkinud tasuta arvutid ja tasub  internetiühenduse eest;   
Lisaks jätkuvad mitmed rahvuslikud lastekaitseprogrammid, nagu  laste- ja noortesõbralike linnade liikumine ”Lapsesõbralik Eesti”; väärtushinnangute programm”Eesti, noored ja eeskujud ” , ning ennetusprogrammid „Lapsed ja inimkaubandus” ,„Lapsed ja narkomaania” ja „Lapsed ja vägivald”. Liikumispuuetega õpilaste arvutiprojekt”Kliki end kodust maailma!” ja kooliprojekt ”Väike heategu ” on otseselt õpilaste arengule suunatud rahvuslikud programmid . Korraldatakse mitmesuguseid koolitusi ja ümarlaudu, traditsiooniline suveseminar õpetajatele, suvekooli õpilastele ja suvelaager UNICEFi vabatahtlikele.
UNICEFi Eesti rahvusliku programmi koostööpartneriteks on aastatel 2007-2010 Teadus- ja Haridusministeerium ning Sotsiaalministeerium.
Unicef tegeleb:
UNICEF tegutseb ÜRO Peaassamblee mandaadi alusel laste õiguste kaitseks, neile eluks vajaliku tagamiseks ja laste parema toimetuleku võimaluste avardamiseks .
UNICEF juhindub oma tegevuses Lapse õiguste konventsioonist, mille raames käsitletakse laste õigusi kui eetilisi põhimõtteid ja rahvusvahelisi standardeid, mida tuleks aluseks võtta kõigi laste kohtlemisel.
UNICEF leiab, et laste elu kaitse ja areng on ühiskonna üldise arengu kohustuslikud komponendid.
UNICEF ühendab poliitilise tahte ja materiaalsed vahendid, et aidata erinevate piirkondade lastel ja nende vanematel toime tulla.
UNICEFi ülesanne on tagada kaitse ka eriti ebasoodsas olukorras olevatele lastele - sõja- ja katastroofiohvritele, vägivalda ja rõhumist kannatavatele ja puuetega lastele.
UNICEF tagab laste ja nende õiguste kaitse kriisiolukordades. Koostöö ÜRO partnerite ja humanitaarorganisatsioonidega võimaldab UNICEFil kiiresti ja efektiivselt toimetada abi neile, kes seda parajasti vajavad.
UNICEF tegevuse prioriteet on eriti ebasoodsas olukorras olevate laste ja nende kodumaade ning perekondade abistamine .
UNICEF soovib koostöös oma partneritega tagada rahu ja ühiskonna inimväärse arengu.

LAPSED:

1. KÕIKIDEL LASTEL ON ÜHESUGUSED ÕIGUSED
Kõik lapsed on ühtemoodi tähtsad. Kedagi ei tohi kohelda halvasti seetõttu, et ta on teistest erinev või on mõni haigus teda muutnud.
2. KÕIK ALLA 18-AASTASED ON LAPSED
Tihti tundub, et täiskasvanu ollakse juba 16-kuni 18-aastaselt, kuid vahel vajad sa ka 16-või 17-aastaselt erilist kaitset.
3. KA LAPSE ARVAMUS ON TÄHTIS
Mõnikord on eriti vajalik, et lapse arvamust võetakse kuulda – siis, kui võetakse vastu lapse jaoks tähtsaid otsuseid,
4. LAPSE KASVATAMISE EEST VASTUTAVAD LAPSE VANEMAD
Alati vastutavad lapse eest vanemad, nende kohustus on anda lapsele kindlustunne ja võimalikult hea kasvatus.
5. LAST EI TOHI LAHUTADA TEMA VANEMATEST  (välja arvatud siis, kui see on vajalik lapse kaitseks)
6. LAPSI PEAB KAITSTAMA VÄGIVALLA EEST
Lapsed ei suuda end alati ise kaitsta. Seadusega on keelatud lapsele haiget teha kodus ning ka väljaspool seda.
7. LAPSEL ON ÕIGUS MÕLEMALE VANEMALE
Eestis on palju lapsi, kes ei ole koos oma ema või isaga. Kõikidel lastel on õigus teada, kes on tema ema või isa ja nendega soovikorral kohtuda .
8. PUUETEGA LAPSED VAJAVAD ERILIST HOOLT
Mõned lapsed ei saa haiguse või õnnetuse tõttu elada nii nagu teised. Kuid ka neil on õigus samasugusele elule nagu Sinul. Kõik lapsed saavad neid aidata mõistmise ja heasoovlikkusega.
9. IGAL LAPSEL ON ÕIGUS HARIDUSELE
Kõigil lastel peab olema võimalus tasuta alghariduseks.
10. LAPSEL ON ÕIGUS MÄNGU- JA PUHKEAJALE
Mängides lapsed õpivad ja omandavad uusi oskusi, mis on vajalikud tulevaseks eluks.
Huvitavaid fakte:

• 
  Eestit iseloomustab koos Hollandi, Norra ja Suurbritanniaga nii laste internetikasutuse kui internetiriskide kõrge tase. 
  

• Eestis kasutab internetti 93% kõigist 6–17- aastastest lastest. Sellega jagab Eesti Hollandi ja Taaniga 27 Euroopa riigi seas 2. – 4. kohta. Esikohal on Soome, kus netti kasutab 94% lastest.
  

• Eesti lapsed ja noored otsivad internetist enamasti meelelahutust, mänge ja lõbutsemist.
  

• Ohuolukordadega on internetis kokku puutunud 57,7% Eesti lastest (Euroopas keskmiselt 30,8%). Seejuures teab 45,4% Eesti lastest, mida nendes olukordades ette võtta (Euroopa keskmine 66%).
  

• Vanuse kasvades suurenevad ka riskid. Kui vaid 7% 6-8-aastastest lastest on netis suhelnud võõrastega (ja 2% võõraste täiskasvanutega), siis on sama teinud 49% 13-14-aastastest lastest (8% võõraste täiskasvanutega). Küberkiusamisega on kokku puutunud 42% 13-14-aastastest ning 11% 6-8-aastastest lastest. Küberkiusamist esineb Eestis teiste Lääne-Euroopa riikidega võrrelduna oluliselt rohkem.
  

• Üldiselt kasutavad alla 11-aastased lapsed internetti vähem kui nende vanemad.
  

• Vaid  pool Eesti emadest-isadest vestleb lapsega sageli sellest, mida laps võrgukeskkonnas teeb. Euroopa Liidu keskmine näitaja on 74%.
  

• Eesti lapsed on keskmisest aktiivsemad oma vanematelt internetialase nõu ja abi küsimisel: seda on teinud 40% lastest. EL-is on see näitaja keskmiselt 32%.
  

• Eesti lapsevanemad on võrdlemisi muretud lapsi puudutavate riskide suhtes. Näiteks 33% Eesti lapsevanematest tunneb muret võimaluse pärast, et tema last internetis kiusatakse. EL-is tervikuna on see näitaja 54%. 39% Eesti 6–17- aastaste laste vanematest on väga või mingil määral mures võimaluse pärast, et tema laps langeb sobimatu sisuga võrguflirdi ohvriks. Sama näitaja on Euroopa Liidus keskmiselt 60%.
  

• Eestis on internetikasutusele vähemalt ühe piirangu seadnud mõnevõrra väiksem hulk emasid-isasid (32%) kui Euroopas keskmiselt (38%).
  

• Samas kuulub Eesti koos Taani, Rootsi, Hollandi ja Islandiga nende väheste Euroopa riikide hulka, kus vanemad peavad reeglite kehtestamist interneti kasutamisele olulisemaks telerivaatamise piiramisest.
  

• Vanemad kontrollivad laste internetikasutust mitmel viisil – kasutatakse nii arvutiaja piiramist, lapsega koos arvuti taga viibimist kui vestlemist internetikasutuse teemal. Neid strateegiaid eelistatakse selgelt tehnilistele, arvuti konfigureerimisega seotud meetoditele.
  

• Eesti puhul on tehniliste sekkumisvahendite kasutamine Euroopa keskmisest tasemest oluliselt madalam (vastavalt 7% ja 27,6%). Ka Eesti koolides kasutatakse lubatud lehekülgede filtreerimist ja soovimatu sisu blokeerimist oluliselt vähem kui Euroopas keskmiselt (11,3% ja 30,8%).
  

• Uuringutulemused viitavad , et mida vanemaks saab laps, seda vähem kontrollivad lapsevanemad tema internetikasutust.
  

Kasutatud kirjandus:

www.lse.ac.uk

www.unicef.ee
http://et.wikipedia.org