materialismi" poole. Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli Jumal see, kes meid kapitalismi juhtis, siis Marx väitis: "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale." Ta väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostööaldis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon. Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust. Põhjus, miks inimesed pahatihti teisiti käituvad, tuleneb ühiskonnast. · Ühiskond kujundab inimestes ebaloomulikke võistlevaid ja konfliktseid suhteid.
Inimkonna ajalugu Tootmisviiside vaheldumine: Ürgühiskond - klassideta ühiskond Orjanduslik - orjad & orjapidajad Feodaalne – talupojad & mõisnikud Kapitalistlik – töölised & kapitalistid Sotsialistlik – klassideta Revolutsioon Tootmisvahendid arenevad ühtlaselt tõusvad jooned (tehnika areng, teadmiste kasv, rahvaarvu kasv) Tootmissuhted arenevad aga hüppeliselt Tootmissuhete areng jääb tootmisvahendite arengust maha Seega uute tootmissuhete teke eeldab vägivaldset revolutsiooni Klassivõitlus Klassivõitlus on ajalugu edasiviiv jõud Klassihuvid o Valitseval klassil: oma eeliste säilitamine o Allasurutud klassil: valitsema klassi kukutamine Klassiteadvus – teadlikkus oma huvidest Emile Durkheim (1858 – 1917) Sotsiaalsed faktid Inimesest sõltumatud, üks inimene ei saa sotsiaalset fakti muuta
samuti ka tema poolt loodav produkt. · Tootmisviiside vaheldumine: a) Ürgühiskond klassideta ühiskond b) Orjanduslik orjad & orjapidajad c) Feodaalne talupojad & mõisnikud d) Kapitalistlik töölised & kapitalistid e) Sotsialistlik klassideta · Revolutsioon: tootmisvahendid arenevad ühtlaselt tõusvas suunas (tehnika areng, teadmiste kasv jne) aga tootmissuhted arenevad hüppeliselt. Tootmissuhete areng jääb tootmisvahendite arengust maha ning seetõttu eeldab uute tootmissuhete teke vägivaldset revolutsiooni. · Kapitalismi peamine probleem: ületootmine! · Klassivõitlus - ajalugu edasiviiv jõud. Klassihuvid: valitseval klassil oma eeliste säilitamine, allasurutud klassil valitseva klassi kukutamine. Klassiteadvus teadlikkus oma huvidest. · Emile Durkheim · Sotsiaalsed faktid sotsioloogia on teadus sotsiaalsetest faktidest ning need on
Euroopas oli 16. sajandi teine pool ja 17. sajand keskaegse seisusliku hiskonnakorralduse lagunemise, absolutistlike rahvusriikide kujunemise ja hiskonna moderniseerumise aeg. Sellesse perioodi langeb kapitalistlike tootmissuhete areng ning humanistliku ja ratsionalistliku mtteviisi juurdumine. Rahvuslike suurriikide kujunemisega kaasnes vitlus poliitilise ja majandusliku vimu prast Euroopas ja kolooniates. Sdadele andsid hoogu vaenused katoliiklaste ja protestantide vahel. Vaade Tallinnale 16. sajandi lpul. Kogu 17. sajandi Euroopa ajalugu mjutas tsentraliseeritud Vene riigi tugevnemine. 15. sajandi lpuks oli Moskva alistanud teised vene
Kestis umbes 1000 aastat. · Algsündmused: 395.a Rooma impeeriumi jagunemine kaheks sõltumatuks riigiks. 476.a Lääne-Rooma keisri troonilt kukutamine. Lõppsündmused: 1453.a Konstantinoopoli vallutamine. 1492.a Ameerika avastamine. 1517.a usupuhastuse ehk reformatsiooni algus. · Lääne-Euroopas oli keskajal tegemist feodaaltsivilisatsiooniga, mille tunnuseks olid: 1. Feodalism, tootmissuhete ja ühiskonna korraldusena. 2. Ristiusk katoliiklikul kujul kui religioon ja ideoloogia. 3. Seisuslik ühiskond Need tunnused hakkasid kujunema läänemere idakaldal ( ka Eestis) 2 aastatuhande algul Liivimaa ristisõja ajal. 3. Frangi riik, tähtsamate valitsejate kaudu, mõisted: majordoomus, karolingide renessanss. · 486.a Frangi riigi rajamine Clodovechi poolt. · 751.a Majordoomus Pippin Lühikese kroonimine. · 843.a Frangi keisririigi ladunemine.
SISSEJUHATUS Esimesed kirjalikud andmed majanduse kohta pärinevad (VARROL´lt) 116-27 a.e.m.a. Majanduse probleemidest käsitleti üksikuid tootmisvõimet, majapidamise suurust, selle valitsemist, saaduste tootmist). Majanduselus toimuvatest protsessisdest oli neil veel puudulik ülevaade. Kapitalistlike tootmissuhete tungimisega tööstusesse oli vaja senisest suuremat tähelepanu pöörata ka ökonoomilisele küljele (18-19 saj). Tööstuse areng viis toiduainete vajaduse tunduvale kasvule, soodustades seega kaubatootmise arengut põllumajanduses. Tekkis vajadus väärtuse hindamiseks. Majandus puudutab meid kõiki ja on seotud kõikide rahvamajandusharudega. Milleks on vaja õppida majandust? Iga eluvaldkonna puhul on paratamatu ka selle majandusliku tausta vaatlus. 1
struktuursete seostega ühendatud. ideoloogilised riigiaparaadid pealisehitus tagab ühiskondlike suhete taastootmise. See tagamine toimub ideoloogilistes riigiaparaatides, mis toimivad valdavalt valitseva klassi ideoloogia kaudu kool, perekond, meedia, religioon jne. Ideoloogia pole mitte ainult mõtteline, vaid tegevuslik kuidas inimrühmad oma igapäevaelu korraldavad. Nii sumbuvad indiviidid ja ühiskond ühtseks. tootmissuhete taastootmine ma keeldun sellele vastust otsimast. See on liig võimatu. hegemoonia struktuurne lahknemine, kus teatud klassi esindajad peavad täitma klassivõõraid kohustusi, nt Venemaal pidi töölisklass hakkama tegelema ebaloomulike ülesannetega nagu parlamendi ülesehitamine isevalitsuse asemel jms. Selle tõttu toimub ka võimu üle võtmine.
Engels: "Nagu Darwin avastas orgaanilise looduse arenemise seaduse, nii avastas Marx inimkonna ajaloo arenemise seaduse..." Inimühiskonna arengu määravad majanduslikud ja ühiskondlikud seadused. Ühiskond muutub koos materiaalse tootmisviisi majandussuhete muutumisega. Kogu ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Seal, kus Hegel nägi ajaloos vaid vaimu eneseväljenduse lugu, näeb Marx ajaloos vaid tootlike jõudude ja tootmissuhete arengu lugu. Kõigisse tootmisviisidesse ( väljaarvatud klassideta ühiskonnas) on peidetud vastuolud, mis kutsuvad esile muutusi. Ühiskondlikud formatsioonid on ürgkogukondlik kommunism, orjanduslik kord, feodalism, kapitalism, sotsialism, kommunism. Hinnang: Marx on majandusteoreetik: filosoofiliselt on ta pealiskaudne, ebaselge ja dogmaatiline. Vaimse tagant otsib ta alati materiaalset. Mõtlejana süsteemilooja ning väga ratsionaalne.
ajaloolise materialismi. Eesmärgiks siiski ajaloo objektiivne tunnetamine. Oluline pole mitte mõtlemine (Descartes), vaid materiaalsed suhted: "Üldist järeldust, millele ma jõudsin ja mis hiljem sai minu uurimuste juhtnööriks, võib lühidalt järgmiselt formuleerida. Oma elu ühiskondlikus tootmises astuvad inimesed teatavaisse, paratamatuisse, nende tahtest sõltumatuisse suhetesse tootmissuhetesse, mis vastavad nende materiaalsete tootlike jõudude teatavale arenemisastmele. Nende tootmissuhete kogusumma moodustab ühiskonna majandusliku struktuuri, reaalse baasi, millel kerkib juriidiline ja poliitiline pealisehitus ja millele vastavad kindlad ühiskondliku teadvuse vormid. Materiaalse elu tootmise viis tingib sotsiaalse, poliitilise ja vaimse elu protsessi üldse. Mitte inimeste teadvus ei määra nende olemist, vaid vastupidi, nende ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse." Marx vaatleb seega kogu filosoofiat majanduslike suhete poolt determineerituna. Maailma
,,Tartu linnasüda" alus Eesti linnageograafiale Doktoritöö ,,Eesti rahvastik ja eluruum" E. Kant paguluses: Prof. Rootsis Teened TÜ ees Majandusgeograafia areng Eesti NSV-s - Eesti wabariigis tehtu eitamine, kasutamise keelamine. Poliitilised süüdistused E. Kanti vastu. - Osaliselt ja täielikult salastatud ja moonutatud andmed ja kaardid. - Orienteeritus N. Liidu teadusele - Marksistlik/strukturalistlik paradigma (ruum kui tootmissuhete objekt) - Põhilsed teemad: sotsiaal-majanduslikud ruumsüsteemid, tootmise paiknemine ja inimtegevuse senise territoriaalse paiknemise ümberkujundamine. - Olulis praktilisi töid: Maa-asulate reform, perspektiivse maa-asustuse süsteemi väljatöötamine. Tänapäev: inimgeograafia - Tü inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool - Väga mitmekülgsed teoreetilised käsitlusviisid ja meetodid
Märgid ja koodid on ajalooliselt ja sotsiaalselt eriomased. Barthles nimetab tähendusprotsessiks seda, mis mõtte tekitamine, tähendus, mis tekib koodi-ja tavaja märgisüsteemides ajalooliselt. Marksism: 189,190,194,196,202, Althusser: ühendab nimetatud vajaduse taastootmise ideega, selle jälgimiseks peaks keskenduma ideoloogia näitele. Althusseril on popkultuuri ja massimeedia kohta teooria, siis peab nende moodustajaks ideologiat ning ülesandeks tagada tootmissuhete taastootmine olema. Ta vastandab oma seisukohti neile, mille kohaslt võimurühmad suruvad oma võimu säilitamiseks otseselt peale nendele, kel võim puudub. Althusseri põhiväide: idieoloogia esitab üksikisikuid kui subjekte. Ideoloogia on riiklik institutsioon, mis taastoodab inimeste kujutletavad suhet nende tegeliku maailmaga. Seetõttu vormid see neist subjektid. Subekt on kogu ideoloogias tunnusjon.
See on oluline vahetegemine kui me hiljem räägime Gramscist. Kuna töö produkt on töö teisel kujul, seega on võõrandumine samas ka töö võõrandumine. Kuna aga Marxile tähendas töö inimese loomust, siis tähendab siit lähtuvalt töö võõrandumine inimloomuse võõrandumist inimesest, mis ilmneb inimestele töö tunnetamisena orjusena, vabaduse piiranguna. Kuna võõrandumine tekkis majanduses (tootmissuhete pinnal), siis tuleb see ka ületada majanduses. See ületatakse kommunismis, eshatoloogilises lõppstaadiumis, kus saavutatakse inimkonna õnn ja antagonismid varisevad. Inimesed omavad ühiselt töövahendeid ja saavad ise tasu oma töö eest. · Uute mõistete abil uue ühiskonnateooria sõnastamine (1845-1848). 1848 aasta, jällegi koos Engelsiga: "Kommunistliku partei manifest", millest saab uue liikumise poliitiline programm
märtsil 1883. aastal Londonis. Materialistist ajaloolane Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli Jumal see, kes meidkapitalismi juhtis, siis Marx väitis: "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale." Marx väitis, et inimkonna areng kulgebürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Kes Vanas Roomas omas orja, omas ka orja toodangut. Seega elas omanike klass tööliste töö arvel. Samas väitis Marx, et tundub, nagu ei vajaks omanikud töölisi niipalju kui töölised omanikke. Siinkohal väitis Hegel, et omanike klass tagab kultuuri, teaduse, usu, moraali jne. Marxi arvates on eraomandust soodustavatel seadustel hullutav mõju massidele. Kui
5.Muutus siseelunite anatoomilis- histoloogililine ehitus ja füsioloogiline talitlus. 6 Muutunud ka inna, paaritumise ja poegimise aeg. 7. Koduloomade varavalminmine, näiteks lühem tiinusperiood ja parem nuuma võime. Kodustamine avaltas ka väga suurt mõju loomade närvisüsteemile ja käitumisele. See tähendab, et koduloomad kohanevad märksa mitmekesisemate tingimustega kui ulukloomad. Inimühiskonna ajalugu jagatakse viieks ajalooliselt üksteisele järgnevaks tootmissuhete tüübiks: ürgkogukondlikud, orjanduslikud, feodaalsed, kapitalistlikud ja sotsialistlikud tootmisesuhted. Igale ühiskonna korraldusele vastab teatav loomakasvatuse arenemistase. Loomakasvatus ürgkogukondliku korra ajal Korilus Jahipidamine Tööriistad muutusid praktilisemaks ja vastupidavamaks. Loomakasvatus kujunes välja jahist. Taimekasvatuse rajamine lõpuks. Orjandusliku korra loomakasvatus See on metallide aeg, kus tekkivad orjad, kaupmehed ja liigakasuvõtjad.
ühiskonna sotsiaalse kihistumise uurimisse (Vikipeedia, 2013). Marx töötas välja teooria, mille kohaselt ühiskond on jaotatud vastandlikeks klassideks tootmisvahendite omajateks ja mitteomajateks (erinevates formatsioonides on nendeks orjad ja orjapidajad; talupojad ja feodaalid; töölised ja kapitalistid) (Vikipeedia, 2013). Klassidel on vastandlikud majanduslikud ja sotsiaalsed huvid, mis tekitavad klassikonflikti (klassid on peamine side tootmissuhete ja ülejäänud ühiskonna pealisehituse vahel). Ühiskond tugineb valitsevate klasside majanduslikele huvidele. Ebaõiglast ühiskonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel. Klassivõitlus on edukas üksnes siis, kui rõhutud klassidel on välja kujunenud klassiteadvus, mida iseloomustab ühine arusaam klassivõitluse eesmärkidest ja ülesannetest. Klassisuhted on peamine telg, mille ümber jaotub poliitiline võim ja millest sõltub poliitiline organisatsioon
Mida tähendab sotsiaalne võõrandumine()? Inimeses tekkiv võimu ja normide puudumise ning oma töö viljadest, teistest inimestest ja iseendast äralõigatuse tunne. Mida tähendab tootmise viis ( )? Ühiskonna valitsev tootmisviis määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Tootmissuhted reaalsed inimestevahelised suhted, mis tekivad tootmisprotsesside käigus, need moodustavad koos ühiskonna tootmisviisi. Mida tähendab sotsiaalne klass? Sotsiaalne klass on sotsioloogia mõiste inimgrupile, mis eristub mingi tunnuse alusel ja tekib sotsiaalse kihistumise tulemusel. Mida tähendab ajalooline determinism? Marksismi teine printsiip on ajalooline determinism (inimese käitumise ajalooline
kogukonna poolt. Keisririigi ajal tekkis võimalus kohtuotsuse peale edasi kaevata. Täidesaatev õigus algselt sisuliselt puudus ning võlgniku võis võtta vangi kindlaksmääratud aja järel, kui kogukond ei olnud võlga tasunud, tappa või müüa orjaks. Aastal 330 eKr otsustati, et müüa ega tappa ei tohi, kuid võib kinni pidada võla tasumiseni ning võeti kasutusele ka pankrotimenetlus.5 Rooma õigusajalugu perioodidesse jagamise aluseks on eelkõige tootmissuhete muutumine ja klassivõitlus. Nii domineeris orjanduslikus ühiskonnas tavaõigus, oli võõraste õigusetus ja õigusnormide tihe seos religioossete normidega. Peale vallutussõdu muutus Rooma maailmariigiks, domineeris orjatööl põhinev suurmaaomand, mis kutsus esile sagedasi orjade ülestõuse, mis omakorda tingis karme vastuabinõusid ja uute keerukate õigusinstituutide arengut. Arendati välja õigusprintsiibid piiramatu eraomandi, lepingute ja muu kohta.
igakülgne areng. Esimeseks etapiks kommunismini jõudmisel on sotsialism koos proletariaadi diktatuuriga. Kehtib põhimõte: igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema töö järgi. Selline külluse ühiskond on järgmine etapp ja see saabub siis kui talitatakse nii, et igaüks annab vastavalt oma võimetele ja saab vastavalt vajadustele. Majanduses toimub tootmine ühiskonnale kuuluvate tootmisvahenditega. Sotsialistid pidasid just koostööd inimloomuse põhielemenediks. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Kes Vanas Roomas omas orja, omas ka orja toodangut. Seega elas omanike klass tööliste töö arvel. Kas see ei anna töölistele suurt eelist oma õigusi nõuda? Samas väitis Marx, et tundub, nagu ei vajaks omanikud töölisi niipalju kui töölised omanikke. Siinkohal väitis Hegel, et omanike klass tagab kultuuri, teaduse, usu, moraali jne. Tänapäeval peetakse tööajast mittekinnipidamist ebamoraalseks, ebakultuurseks jne. Marx
ÜHISKONNA ÕPETUS Nüüdis ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Et üldiselt hõlmab ühiskonna mõiste inimrühmi kellel on ühesugused arusaamad ja kes teevad koostööd.Oma põhiolemuselt on inimene sotsiaalne olend, seega ka vältimatult mõne inimgrupi liige. Õpetuseühiskonnast lõi Karl Marx ja Friedrich Engels(kapital). Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse inimesesuhted tootmises. Tootmissuhete viis sõltub tööjõu tasemest ,mis määrab oluliselt millised on perekonna suhted üldine eetika kirjandus , kunst jne. Tänapäeval on kahtetüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskond. Avatud ühiskonnas moodustab riik ühe ühikondliku sektori. Liberaalne ühiskond jaguneb: 1. Avaliksektor: riiklik sektor,tagab rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu. 2
ei langeks demagoogide ohvriks) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust: Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism; Ideed, väärtused ja institutsioonid - pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal-talupoeg, kapitalist-tööline jne); See viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks -> marxism kui konfliktiteooria Tööjõu võõrandumine: Majanduskasv (lisaväärtus) tugineb tööliste ekspluateerimisele: tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel; Tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud kui kaup. Kriitika:
.. - Lenin Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli Jumal see, kes meid kapitalismi juhtis, siis Marx väitis: "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale." Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Kes Vanas Roomas omas orja, omas ka orja toodangut. Seega elas omanike klass tööliste töö arvel. Samas väitis Marx, et tundub, nagu ei vajaks omanikud töölisi niipalju kui töölised omanikke. Siinkohal väitis Hegel, et omanike klass tagab kultuuri, teaduse, usu, moraali jne. Tänapäeval peetakse tööajast mittekinnipidamist ebamoraalseks, ebakultuurseks jne. Marxi arvates
politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli Jumal see, kes meid kapitalismi juhtis, siis Marx väitis: "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale." Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Kes Vanas Roomas omas orja, omas ka orja toodangut. Seega elas omanike klass tööliste töö arvel. Kas see ei anna töölistele suurt eelist oma õigusi nõuda? Samas väitis Marx, et tundub, nagu ei vajaks omanikud töölisi niipalju kui töölised omanikke. Siinkohal väitis Hegel, et omanike klass tagab kultuuri, teaduse, usu, moraali jne. Tänapäeval peetakse tööajast mittekinnipidamist ebamoraalseks, ebakultuurseks jne. Marx
Baas vs superstruktuur – Baas Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur (nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) tuleneb tootmis-ja omandisuhetest (tööline, tootmisvahendid, omanik) - Ideed, väärtused ja institutsioonid -pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, kunst, valitsev ideoloogia) • Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaaltalupoeg, kapitalist-tööline jne); see viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks -> marxismkui konfliktiteooria 3. Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia; Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; • Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu;
Tootmissuhted arenevad aga ebaühtlaselt, kuna valitsev klass ei taha loobuda oma privileegidest ja püüab seega arengut takistada. Seetõttu toimub üleminek ühelt ühiskonnatüübilt teisele revolutsiooni teel, mille käigus asendatakse varasemad tootmissuhted uutega. Klassivõitlus Ühiskonna arengu mootoriks on klassivõitlus. Valitsev ja mittevalitsev klass on alati konfliktis - allasurutud klassi huvides on valitsev klass kukutada, valitseva klassi huvides on olemasolevate tootmissuhete säilitamine. Klassi liikmed ei ole oma huvidest alati teadlikud: 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse - klass an sich (klass iseendas), inimesed kes ei mõista oma klassihuve; - klass für sich (klass iseenda jaoks), inimesed kes mõistavad millisesse klassi nad kuuluvad ja millised on nende klassihuvid.
rajamine). Tagada seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus. Innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused). • K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; kriitika Konflikt annab tõuke sotsiaalseks muutuseks. Igale ühiskonnale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal-talupoeg, kapitalist-tööline …) Võõrandumine – majanduskasv tugineb tööliste ekspluateerimisele, tööjõud kui kaup. Kriitika – Majanduslik deteriminism – ei olda nõus, et majandus määrab kogu ühiskonna arengu; alahindab mitte-majanduslike huvide rolli; ei suuda prognoosida ühiskonna arengut • Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia
Selle tuum on ühiskondliku evolutsiooni idee. Ta tahab individualiseerida seaduspärasused, mis määravad inimühiskonna arengut. Seletus peab olema naturaalne ja realiteetidele tuginev, peab käsitlema inimest looduliku olendina. Seletus peab olema materialistlik. Ajaloo ülim määrav jõud on majanduslikud tegurid. Karl Marxi teooria ühiskondlik-majanduslikest formatsioonidest. Ühiskonna valitsev tootmisviis määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Ühiskonna arengus eristatakse viis formatsiooni: 1.ürgkogukondlik eraomandit pole 2.orjanduslik Vana-Kreeka, VanaRooma 3.feodaalne keskaegne Lääne Euroopa kuni 19. sajandini 4.kapitalistlik industriaalrevolutsiooni produkt 5.kommunistlik selle esimene aste on sotsialism Aristoteles ideeõpetuse kriitika
külvamine lennukilt”) 2. K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleb tootmis ja omandisuhetest (baasist). Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid domineeriva klassi huve (haridus, õigus, kunst) Iga ühiskond polariseerub klasside vahel, tootmissuhete järgi (feodaal – talupoeg, kapitalist – tööline). See viib konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks Võõrandumine – lisaväärtus tugineb tööliste ekspluateerimisele, tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel, tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemustest, kuna tal pole selle üle kontrolli – tööjõud kui kaup 3. Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia;
Smith’i järgi: Majandustegevus (eriti koloniaalmaaldes) vajas riigilt poliitilist ja militaarsed kaitset. Arengu eeldus 1: tööviljakuse kasv Arengu eeldus 2: vaba turukonkurents Arengu eeldus 3: kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt K. Marx: Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism; Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal - talupoeg, kapitalist - tööline jne). Võõrandumine (kaubastumine): • Majanduskasv (lisaväärtus) tugineb tööliste ekspluateerimisele: tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel; • Tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud kui kaup. Kriitika: • Majanduslik deteriminism – ei olda nõus, et majandus määrab kogu ühiskonna arengu
Teaduse võib rajada mina ja mittemina suhetele. Filosoofias peab toim teesi ja eituse, mina ja mittemina süntees. Igasugune teadmine kujutabki endats sünteesi. Mina seab passivseks, mittemina-kõigest ennast määrava absoluutse mina produkt. Hegel- taotluseks haarata kogu olevaat. Filosoofia on teadus absoluutsest vaimust. Vaim on absoluut ja tegelikkus on vaimne. 14. Marx- pööras idealismi ümber. Vaatleb filosoofiat majanduslike suhete poolt determineerituna. Maailma areng on tootmissuhete areng. Inimese olemuseks on TÖÖ. Kapitalismis peab inimene müüma oma olemust. Pealisehitus: tootmissuhted, tootlikud jõud (inimene, töö, vahendid)->administratsioon-tema vorm sõltub baasist->ideoloogia-poliitika religioon, kunst jne. 15. metafüüsika põhiküsimus- mis(ja miks) on olev tervenisti. Miks on ülepea miski olemas ja mid moodust olemasoleva olemuse, mis on oleva algpõhjused. Metafüüsika tegeleb oma
Klassistruktuuri tagajärg. Def nt. Nicos Poulantzas (1978): Võim = ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside huvide vastu. - NB: 1) võim on lahutamatu majanduslikest ja klassisuhetest 2) võim sisaldab sundust/selle võimalust (politsei, sõjavägi...) 3) konflikt on tegelikult klasside, mitte indiviidide vahel (vrd. pr. k. société anonyme = osaühing . kaasajal on omamine impersonaalne) 4) kui tahta analüüsida võimu, tuleb alustada tootmissuhete analüüsist - Sellisest võimukäsitlusest tuleb ka mark(x)sismi arusaam poliitiliste institutsioonide iseloomust: kasutavad võimu valitseva klassi huvides. Kui ühiskond oleks ilma ei oleks võimu, samuti mitte riiki. Mark(x)siste on olnud üsna erinevaid; mõned on pööranud tähelepanu ka poliitika ja mitte-materiaalsete tegurite osale võimu saavutamisel ja kindlustamisel. Pluralistlik võimuteooria: võim on jaotunud üle terve ühiskonna, ei ole ainult eliidi või valitseva klassi
Kõiki nimetatud rituaale saab kirjeldada ühe konkreetse rituaaliteooria abil. Kes on selle teooria autor? A.) Autor on A. Van Gennep 1p. Milline autor rõhutab erinevust tihe-ja hõrekirjeldusel etnograafilises välitöös? A.) Clifford Geertz 1p. Milline väide ühtib enim Max Weberi religioonisotsioloogiliste seisukohtadega? A.) Usk on oopium rahvale. B.) Majanduslik tegevus määrab kultuurilise pealisehituse, seetõttu on ka religioon eelkõige tootmissuhete peegeldus. C.) Kapitalismi areng on olulisel määral mõjutatud sellest, kui eetiliselt me suhtume keskkonda. D.) Majanduslik tegevus on mõjutatud kultuurilistest teguritest. E.) Usklikud inimesed on majanduslikus tegevuses edukamad kui ilmalikud inimesed. 1p. Mida väidab Whorf’i hüpotees (tuntud ka kui Sapir-Whorf’i hüpotees)? A.) Kultuurilise relatiivsuse tees: kui kultuuriliste tõekspidamiste erinevus mõjutab käitumist B
seisukohtadele tuginedes. Suhetest lähtuv stratifikatsiooniteooria. Klassi tunnused: Klassid suured inimeste rühmad, kellel on erinev: 1. koht ühiskondlikus tootmises; 2. suhe tootmisvahenditega; -- omandisuhted (ori orjapidaja omand) 3. osa ühiskondlikus organisatsioonis; -----tootmissuhted (kes määrab eesmärgi) 4. rikkuse saamise viis ja suurus----jaotussuhted (kes otsustab jaotuse). Klasside tekke aluseks on majandus. Nad kujuneva d objektiivselt tootmissuhete kaudu. Klassid on läbi ajaloo olnud majanduslikult determineeritud: orjad ja orjapidajad, feodaalid ja pärisorjad, kodanlus ja proletariaat.--Marx defineeris stratifikatsiooni läbi suhte; valitsev -allutatud. Marx tõestab küll vastandklasside olemasolu, kui sellest ei järeldu üleminek teise ühiskonda. Feodaali pärisorja vastuolust ei järeldu , et see viiks kapitalistlikku ühiskonda. Tegelikuks mootoriks üleminekul oli hoopiski vastuolu feodaali ja linnakodanluse vahel.
toiduained asusidki jahedas ning kuivas kohas. Hädavajalikeks tarbeesemeteks olid kantav serveerimislauake ja toidusoojendaja lame savinõu tulise veega ja väljaulatuvate plaadikestega, mille peale asetati taldrikud. Söömise ajal hetiit istus ja tema tooli seljatoe kõrgus oli tema ühiskondliku positsiooni tundemärgiks. Ühiskonnast Eelpool mainitud Böghazköy'st leitud kirjalike dokumentide põhjal võib jälgida tootlike jõudude ja tootmissuhete arengut hetiitide impeeriumis alates u.17. sajandist e.m.a. Sellel ajal on hetiitidel juba põhiliselt seljataga teine suur ühiskondlik tööjaotus, käsitöö eraldumine põllundusest. Kõige tähtsamaks tootmisalaks on põllumajandust, milles domineerib karjakasvatus, kuid küllalt kõrgel tasemel on juba ka põlluharimine. Levinud on ka söe ja metallide kaevandamine, kästiöö on saavutanud kõrge spetsialiseerumise astme ja linnades käib elav kaubanduslik tegevus. Metallist
1) Võim on lahutamatu majanduslikest ja klassisuhetest 2) Võim sisaldab sundust/selle võimalust (politsei, sõjavägi...) 3) Konflikt on tegelikult klasside, mitte indiviidide vahel (vrd. pr. k. société anonyme = osaühing . kaasajal on omamine impersonaalne). Marxi tsitaat "Mitte inimeste teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi, nende ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse" 4) Kui tahta analüüsida võimu, tuleb alustada tootmissuhete analüüsist Sellisest võimukäsitlusest tuleb ka mark(x)sismi arusaam poliitiliste institutsioonide iseloomust: kasutavad võimu valitseva klassi huvides. Kui ühiskond oleks ilma klassideta, ei oleks võimu, samuti mitte riiki. 23. Millisena näeb ühiskonna kihistumist Pierre Bourdieu? jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu analüüsides on ühiskonnas erinevad suhteliselt autonoomsed tegevusväljad (habitused), mis samas on klassivõtluse tegevusväljad.
1. Ürgühiskond (klassideta ühiskond, primitiivne kommunism) 2. Orjanduslik ühiskond (orjapidajate ja orjade klass) 3. Feodalism (feodaalide ja talupoegade klass) 4. Kapitalism (kapitalistide ja tööliste klas) 5. Kommunism (klassideta ühiskond, arenenud kommunism) Klassivõitlus Ühiskonna areng mootoriks on klassivõitlus. Valitsev ja mittevalitsev klass on alati konfliktis - allasurutud klassi huvides on valitsev klass kukutada, valitseva klassi huvides on olemasolevate tootmissuhete säilitamine. Klassi liikmed ei ole oma huvidest alati teadlikud: - Klass an sich (klass iseendas) - inimesed, kes ei mõista oma klassihuve. - Klass für sich (klass iseenda jaoks) - inimesed, kes mõistavad, millisesse klassi nad kuuluvad ja millised on nende klassihuvid. Kui töölisklass saad oma huvidest teadlikuks (e. kui tekib klassiteadvus), toimub sotsialistlik revolutsioon ja üleminek kommunismile. Valitsev klass kaitseb oma positsioone nii:
Baas vs superstruktuur baas määrab ära iga ühiskonna iseloomu (tööline ehk proletariat, tootmisvahendid, omanik ehk omastab selle mida töölised, orjad, feodaalühiskond toodavad) superstruktuur ehk institutsioonid nagu riik, pere, haridus, kunst jne (valitseb ideoloogia) Superstruktuuri iseloomustab baas Igale ühiskonnale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal talupoeg, kapitalist tööline, jne) See viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks Marxism, kui konfliktiteooria,ühiskond areneb läbi võitluse Kapitalistlik tootmine Kapitali kogunemine lõputus ringluses (Raha kaup edasimüümine/investeerimine uuesti rohkem raha) Võõrandumine (kaubastumine) Majanduskasv tugineb töölikste ärakasutamisel, tööjõud on kui kaup,
Nn. eksperimentaalne kirjandus > lugejale raskesti ligipääsetav, keskendub kirjandusteose vormile ja üksikisiku teadvusele. Samas, paljud marksistlikud kriitikud hindavad ka vormieksperimente > kogemuse fragmenteeritud esitamine, võõrandumine > viitab inimese võõrandumisele tänapäeva kapitalistlikus ühiskonnas. Marxistlik kirjandusteadus laias laastus käsitleb kõik nii, et kõik on mingis mõttes majandusest mõjutatud. Kui on baasi, ehk tootmissuhete ja pealisehtius, ehk jaotussuhete eristus, siis sellele võib taandada, millised on marksismis ühiskonna suhted. Kunst ning ka kirjandus on selle ühiskonna peegliks, nad kajastavad baasi ja pealise suhte muutusi ning kõikumisi. Kirjandust võib seega vaadelda kui peeglit, aga ka kui vahendit, mille abil levitatakse valitseva klassi ideoloogiat madalama klassi seas, mis peaks madalma klassi seisukohta kinnitama. Kindlasti ei saa marksitlikus
Millised alluvussuhted on kätketud toomisviisi sisse tootmisviis m äärav ära selle, millised on teatavd ühiskondlikud institustioonid milline on hariduss üsteem, kultuur, media. *kuidas ühiskond endale vajalikku toodab, see määrab ära ka ühiskonna sostiaalsed suhted, millised institustioonid. *PEALISEHITIS BAAS/TOOTMISVIIS tootlikud j õud, tootmissuhted(klassidevahelised suhted) *inimese suhted olid ühsikonnas ära määratud tootmissuhete järgi *tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel tekib vastuolu vaja muud suhtevormi *igale tootmisviisile kujuneb peale vastav pealisehitis (institutsioonid, mis loovad ka ühsikondliku teavduse vorme) * BENJAMIN pealisehitis ei ole taandatav baasile *Engels 18 *Marx ja Engels ühiskonnas valitsevad ideed on valitseva klassi ideed see kes valitsev tootmisviisis, see valitseb ka ühsikonnas 19 V LOENG Theodor W. ADORNO (1903 1969) Taust: FRANKFURDI KOOLKOND *Frankfurt 1923
majanduse alustalad, ebapiisav võimusuhetega arvestamine, vähem avalike huvide kaitsmist. 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; o Sotsiaalne muutus ajendub konfliktist, mille on põhjustatud igale ühiskonnakorrale iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust. Sotsiaalsed muutused on seotud otseselt majandusega. o Ühiskonna struktuur ja sotsiaalne elu tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas). o Väärtused, ideed, institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klassida huve (superstruktuur). o Võõrandumine e kaubastumine: majanduskasv tugineb tööliste ekspluateerimisele (tootmisvahendite omanikuna võõrast tööjõudu oma huvides ära kasutama)
tasakaalukogus kindlatel tingimistel). Võrdlev-staatiline analüüs uurib nähtuse või protsessi tulemusi juhul, kui tingimused muutuvad (milliseks kujuneb turu tasakaaluhind, kui tarbijate sissetulek suureneb ceteris paribus). 2 Dünaamiline analüüs uurib protsessi kulgemist ajas (millisel moel uue tasakaaluhinnani jõutakse ja kui kaua see aega võtab). Mis on majandus? K.Marx ,,Ühiskondlike tootmissuhete kogusumma". Majandus piiratud ressurssidest võimalikult suure kasumlikkuse loomise protsess. Majanduse limiteerib ära kõige piiratum ressurss. Järelikult tuleb seda ressurssi kõige mõistlikumalt kasutada. Majanduse kolm põhiküsimust: 1. Mida tööta? 2. Kellele toota? 3. Kuidas toota? Infoühiskond Inimene läheb tootmisest välja. Inimese tööks jääb vaimne töö. ? Kapitalism
arenguperspektiive. Hindamisel soovime selgitada efekti, mida võiks saada ning vastandame selle kulutustele. Efektiivsusteooria selgitab neid tingimusi ja tegureid, mis määravad majanduse arengu kiirendamise, s.o ühiskonna progressi. Efektiivsusteooria ei ole ainult tootmistulemuste hindamise meetodite kogum, vaid ta selgitab ka metodoloogiat ehk lähenemisviisi tegevuseks. Arenemisteooria- esineb tootmisefekt ise kui tootmise kasvu peamine tegur. Ta ilmutab ennast tootlike jõudude ja tootmissuhete seoste süsteemis. See tingib vajaduse vaadelda efektiivsust süsteemselt, s. o teda kujundavate tegurite-maa, tööjõu ja kapitali ühtsuses. 1 Efektiivsus ehk eesmärgipärasus ehk mõjuvus (laiemas tähenduses)- väljendab süsteemi kavandatud eesmärgi saavutamise astet või teatava tegevuse lõpetatuse määra. Süsteemi
kunst) kunst) Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal-talupoeg, kapitalist-tööline jne) tootmissuhete iseloomust (feodaal-talupoeg, kapitalist-tööline jne) see viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks -> marxism kui see viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks -> marxism kui
ta: Filosoofia peab olema ühiskonna muutmise teeenistuses.Filosoofia funktsiooniks on „ideoloogiakriitika“nagu Marx ja Engels Saksa ideoloogias väljenduvad. Materjalism: Materialistlikust seisukohast on ühiskondlikud suhted esmajoones tootmissuhted, mis tekivad ajalooliselt, ilma et indiviidid saaksid neid valida. Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale." Marx klassivõitlusest:Marx keskendus majanduskeskkonna arengu uurimisele. Teda huvitas sotsiaalse ebavõrdsuse põhjuste ja olemuse väljaselgitamine. Ta on andnud erilise panuse ühiskonna sotsiaalse kihistumise uurimisse (Max Weberi kõrval).Marx töötas välja teooria, mille kohaselt ühiskond on jaotatud vastandlikeks klassideks – tootmisvahendite omajateks ja mitteomajateks
Selle tuum on ühiskondliku evolutsiooni idee. Ta tahab individualiseerida seaduspärasused, mis määravad inimühiskonna arengut. Seletus peab olema naturaalne ja realiteetidele tuginev, peab käsitlema inimest looduliku olendina. Seletus peab olema materialistlik. Ajaloo ülim määrav jõud on majanduslikud tegurid. Karl Marxi teooria ühiskondlik-majanduslikest formatsioonidest. Ühiskonna valitsev tootmisviis määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Ühiskonna arengus eristatakse viis formatsiooni: 1.ürgkogukondlik eraomandit pole 2.orjanduslik Vana-Kreeka, VanaRooma 3.feodaalne keskaegne Lääne Euroopa kuni 19. sajandini 4.kapitalistlik industriaalrevolutsiooni produkt 5.kommunistlik selle esimene aste on sotsialism. ARISTOTELES ideeõpetuse kriitika. Platoni ideed andsid teadmisele igavesed ja muutumatud
koormistega mis asendavad turumajanduseks kinni, usk aitas usku ja ka siin jälle plaanimajandsek s, globaliseerumine Feofaalkorra olemus Tootmissuhete aluseks on suurmaa omand. Maa kuulus feodaalide klassidele, feodaalideks olid mõisnikud. Mõisnikele kuulunud maa jaotati kahte ossa. Esimene osa oli mõisamaa ja ülejäänud oli talupoja maa ehk hingemaa. Rendimaa eest pidi talupoeg tegema mõisale koormisi. Koormis=raharent+teotöö. Selleks, et talupojad ei põgeneks muudeti nad sunnismaisteks. Ilma mõisniku loata ei tohtinud mõisast lahkuda ja oma isiklikku elu korraldada (mõisnik valis ka talupojale naise/mehe)
Seetõttu seisneb maakorraldus maa kasutamise organiseerimises koos teiste temeaga liikumatult seotud tootmisvahendite paigutamise ja kasutamise organiseerimisega. Maakorralduse eesmärk on kindlustada tootmisvahendite ratsionaalne kasutamine, samuti maakasutusõiguse kaitse. Maakorralduse sisu (lk 22-31) Maakorraldus on territooriumi ja maaga vahetult seotud tootmisvahendite eesmärgipärase kasutamise organiseerimise protsess, mis on tingitud ühiskonna tootlike jõudude ja tootmissuhete arengust. Maakorraldusprotsessis muutuvad esmajoones maa territoriaalsed omadused (kõlvikute koosseis, pindala ja paiknevus, piirid, kuju, maatükkide konfiguratsioon jm). Maakorralduse käigus lahendatakse tootmise suhtes kaks omavahel seotud ülesannet: territooriumi kohandamine tootmise vajadustele ja tootmise enda kohaldamine territooriumile. Maakorraldus korrastab juba olemasolevaid maa kasutamise meetodeid, kuid määrab ka majandi arengu suunad. Maakorralduse
Esimesena sotsialistidest kasutas Marxi kaasmõtlejana F. Engels (1820-1895) kapitalistliku ühiskonna majandussuhete analüüsimisel dialektilist meetodit ja tõi välja järgmised seaduspärasused: · majanduskriiside perioodiline kordumine; · töötute reservarmee kujunemine; · tööliste ekspluateerimise tugevnemine kapitalismi arenedes; · sotsiaalse revolutsiooni paratamatus; · tootlike jõudude ja erakapitalilerajatud tootmissuhete konflikt; · märkis esmakordselt ametiühingute ja streikide suurt tähtsust tööliste eluliste huvide kaitsmisel. Enamluse kaudu Venemaal muutus marksistlik unelm esmakordselt sotsialismi kujul tõelisuseks. Marksismi kaitsjate ja enamluse eesotsas seisis V. Lenin (1870-1924), kes arendas edasi Marxi ideid ja tema avaldatud tööd said lisaks uuele suunale ühiskonnateaduses -- leninismile, mis seisnes sotsialismi paratamatuses ja
7 13. Marxi materialism, baasi ja pealisehituse erinevus. Nietzsche nihilismi ja üleinimese mõisted. Marx (1818-1883). Pöörab idealismi ümber. Hegeli dialektilise meetodi abil loob ajaloolise materialismi. Eesmärgiks siiski ajaloo objektiivne tunnetamine. Oluline pole mitte mõtlemine (Descartes), vaid materiaalsed suhted. Marx vaatleb seega kogu filosoofiat majanduslike suhete poolt determineerituna. Maailma areng on tootmissuhete areng. Marx võtab üle ka Hegeli võõrandumise, kuid aktsendiga, et inimese olemuseks, mis on võõrandunud, on töö. Kapitalismis peab inimene müüma oma olemust, kuna aga tootmisvahendid on kapitalistide käes, siis ebavõrdsus paratamatult suureneb. Seetõttu on ajalugu klassivõitlus, mis päädib võõrandumise lõppemisega, eraomandi kaotamisega kommunistlikus ühiskonnas. Tuleks tähele panna, et Marx väidab seda teadlasena, mitte poliitikuna.
- orjanduslik ühiskond (orjapidajate ja orjade klass); - feodalism (feodaalide ja talupoegade klass); - kapitalism (kapitalistide ja tööliste klass); - kommunism (klassideta ühiskond, arenenud kommunism). Tootmisvahendid arenevad ühtlaselt tõusvas joones seoses inimeste arvu kasvuga ja tööriistade ning teadmiste täiustumisega. Tootmissuhted arenevad aga ebaühtlaselt, kuna valitsev klass ei taha loobuda oma privileegidest ja püüab seega arengut takistada. Seetõttu jääb tootmissuhete areng tootmisvahendite arengust maha ja lõpuks toimub üleminek ühelt ühiskonnatüübilt teisele revolutsiooni teel, mille käigus asendatakse varasemad tootmissuhted uutega. 9 Sissejuhatus sotsioloogiasse Klassivõitlus Ühiskonna arengu mootoriks on klassivõitlus
otsustaja ehk poliitik haldaja ehk administratiivne võim tarbija ehk (planeeritu) kasutaja. Kuna tihtipeale (kuid mitte alati) on tellija ja otsustaja üks ja seesama rahva poolt valitud poliitik, siis võib rolle käsitleda alljärgnevalt. Poliitik esindab nii ühiskonna huvisid oma valimisringkonnas kui ka nn eri huvigruppide huvisid (geograafilise, sotsiaalse või eriala grupi). Tihtipeale ei kattu valimisringkonna kui terviku ja nn erihuvid (nt parteid on moodustunud tootmissuhete järgi, huvid aga on kujunenud tarbimistavade ja võimaluste järgi) ning seetõttu on poliitikud teatud tüüpi ebakindlas otsustussituatsioonis. Poliitiku teadmistepagas planeerimistegevuse käivitamiseks (tellimiseks) ja selle üle otsustamiseks (kehtestamiseks) sõltub sellest, milline on poliitiku esindatav ringkond, milline on tema enda hariduslik tagapõhi ja kogemus. Võrrelduna haldusaparaadi ja planeerijatega on
annaabi.ee 
