Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sotsioloogia ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

  • Milline on sotsioloogia?
Sotsioloogia ajalugu
Teaduse ajaloo kaks tahku
  • Ideede ajalugu – teooriad, koolkonnad, voolud , uurimistulemused, avastused
  • Institutsiooni ajalugu – õpetamine koolides , õppetoolid ülikoolides , õpikud, ajakirjad , teadlaste ühingud
Ajaloo tähtsus või tähtsusetus
  • Filosoofia – filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota
  • Füüsika – füüsika ajalugu ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks
Milline on sotsioloogia?
  • Robert K Merton - sotsioloogia peab olema nagu füüsika : tõeline teadus peab olema mineviku unustama
  • Jeffrey Alexander - sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma
Sotsioloogia ajaloo perioodid
  • Eelajalugu (antiik, keskaeg , uusaeg – kuni 19.saj)
  • Klassikaline sotsioloogia (19.saj keskelt – 20.saj algus)
  • Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920)
Kõige mõjukamad sotsioloogid
Auguste Comte (1798 – 1857)
  • Sotsioloogia mõiste
  • Positivism – filosoofia vool mis rõhutab teaduse olulisust
  • Sotsiaalne staatika ja sotsiaalne dünaamika
Ühiskonnaarengustaadiumid
Herbert Spencer (1820- 1903)
Evolutsionism
Evolutsioon tasandid
- anorgaaniline
- orgaaniline
- sotsiaalne
Evolutsiooni olemus
- kasv
- diferentseerumine
Sotsiaaldarvinism
  • Suvival of the fittest –tugevamate ellujäämine
  • See kehtib nii inimeste kui ühiskondade vahelistes suhetes
Sotsiaaldarvinism
  • Tänapäeval on see eelkõige sõimusõna, millega tähistatakse igasuguseid rassistlikke ideid
Organism ja ühiskond
ORGANISM – rakk , kude, skelett , vereringe , närvisüsteem, toitumine
ÜHISKOND – inimene, grupp, tee, ehitised, hüvede jaotus, käskuste, majandus
Materialism
Elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted, soovid jms.
Ühiskonna osad
  • Baas

  • tootmisvahendid – inimesed, tööriistad , maa, kapital , teadmised
  • tootmissuhted – tootjate vahelised suhted
    Klassid
    • Igas ühiskonnas on


    • Kapitalistlikus ühiskonnas:

    • Kapitalistid (kodanlus): omavad tööriistu, maad, kapitali
    • Töölised (proletariaat): omavad ainult oma tööjõudu

    Ekspluateerimine
    • Tööline ja kapitalist astuvad omavahel tootmissuhetesse: tööline teeb tööd, kapitalist maksab palka
    • Kapitalist maksab töölisele palju vähem kui on töölise poolt loodud väärtus
    • Lisaväärtus – see osa töölise poolt loodud väärtusest, mille eest kapitalist talle ei maksa ja mis moodustab kapitalismi kasumi

    Võõrandumine
    • Inimesele on omane soov teha mitmekülgset tööd
    • Vabriku tehtav töö on aga väga üksluine
    • Tööline ei kontrolli oma tööd ega töö vilju
    • Seega töö muutub inimesele vastumeelseks, samuti tema poolt loodav produkt
    Inimkonna ajalugu
    Tootmisviiside vaheldumine :
    • Ürgühiskond - klassideta ühiskond
    • Orjanduslik - orjad & orjapidajad
    • Feodaalne – talupojad & mõisnikud
    • Kapitalistlik – töölised & kapitalistid
    • Sotsialistlik – klassideta
    Revolutsioon
    • Tootmisvahendid arenevad ühtlaselt tõusvad jooned (tehnika areng, teadmiste kasv, rahvaarvu kasv)
    • Tootmissuhted arenevad aga hüppeliselt
    • Tootmissuhete areng jääb tootmisvahendite arengust maha
    • Seega uute tootmissuhete teke eeldab vägivaldset revolutsiooni
    Klassivõitlus
    • Klassivõitlus on ajalugu edasiviiv jõud
    • Klassihuvid
    • Klassiteadvus – teadlikkus oma huvidest
    Emile Durkheim (1858 – 1917)
    Sotsiaalsed faktid
    • Inimesest sõltumatud, üks inimene ei saa sotsiaalset fakti muuta
    • Suruvad end inimesele peale, püüavad teda
    Sotsiaalsed faktid
    • Sotsiaalne morfoloogia – elanike arv, tihedus, paiknemine , teed, ehitised
    • Institutsioonid – majandus, poliitika, seadused, kunst , religioon, teadus
    • Kollektiivsed kujutelmad – keel, kunst, religioon, teadus, müüdid
    Kollektiivne teadvus
    • Moodustub individuaalsete teadvuste baasil
    • On individuaalsetest teadvustest sõltumatu
    • Individuaalne teadvus peegeldab kollektiivse teadvuse sisu
    Religioon
    Inimelu jaguneb
    • Profaanne , igapäevane sfäär
    • Sakraalne, püha sfäär
    • Religioossete ideede allikaks on ühiskond. Kõrgem jõud mida inimesed tunnetavad on tegelikult ühiskond.
    • Religioon on ühiskonna esetunnetus
    • Jumala-religioon asendub inimese-religiooniga
    Emile Durkheim ( 1897 ) Suitsiid
    Enesetapud
    • Enesetappude arv on riigis pika aja jooksul stabiilne
    • Ei sõltu majanduslike tingimuste kõikumisest, ega rahva tervisest
    • Kõige rohkem sõltub enesetappude arv ühiskonna moraalsest kliimast
    • Viimane tuleneb religioonist – protestantidel rohkem suitsiide kui katoliiklastel
    Max Weber (1864 – 1920)
    • Verstehen sotsioloogia
    • Inimest uurivad teadused (vaimuteadused) on erinevad
    • Inimtegevuse seletamiseks tuleb seda kõigepealt mõista
    Ideaaltüübid
    • Teadus peab uurimisobjekti lihtsustama, idealiseerima – keskenduma ainult uurimisobjekti olulistele omadustele; teised omadused jäetakse kõrvale
    • Ideaaltüüp e puhas tüüp – objekti lihtsustatud mudel
    Kapitalismi tekkimine
    • „protestantlik eetika ja kapitalismi vaim“ (1905)
    • Kapitalistliku majanduse tekkes mängis olulist rolli religioon, täpsemalt kalvinism (protestantismi vorm)
    Kapitalismi tekkimine
    • Kalvinism: inimese surmajärgne saatus on juba enne tema sündi Jumala poolt paika pandud
    • Inimene ei tea Jumala otsust ega saa seda muuta
    • Inimene seega muretseb oma saatuse pärast
    • Inimene püüab endale visa tööga tõestada, et tema on äravalitud
    • Töö eesmärgiks on kohuse täitmine, mitte hea elujärje saavutamine
    • Selline visa töö kutsub esile majanduse arengu
    Protestantlik eetika
    • Visa töö, enesedistsipliin, naudingutest hoidumine, nõudlikkus enda ja teiste suhtes
  • Vasakule Paremale
    Sotsioloogia ajalugu #1 Sotsioloogia ajalugu #2 Sotsioloogia ajalugu #3 Sotsioloogia ajalugu #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-09-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Riina Udovenko Õppematerjali autor
    Sotsioloogia ajalugu, ühiskond, psühholoogia, enesetapp

    Sarnased õppematerjalid

    Sissejuhatus sotsioloogiasse
    8
    rtf

    Sissejuhatus sotsioloogiasse

    Sissejuhatus sotsioloogiasse Lektor Tarmo Strenze Õpik: Hess, b.B, Markson, E.W.&Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2011 · Eksam: 7 jaanuar või 14 jaanuar. Korduseksam 28.jaanuar. · Referaat. Tähtaeg- 18 detsember · Võimallikud lisa-kodutööd. Tekstifailid on doc või rtf formaadis Sotsioloogia-ühiskonnateadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi ja eeldab et inimesed on egoistid kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit. Õigusteadus vs sotsioloogia Õigusteadus uurib õigust, seadusi, õigusteadlane analüüsib ja kritiseerib

    Sissejuhatus sotsioloogiasse
    Sissejuhatus sotsioloogiasse
    5
    docx

    Sissejuhatus sotsioloogiasse

    Milline on tulemuste praktiline väärtus? Mida tasub edaspidi uurida? Teadusliku uuringu eetika · ,,suured" eetilised probleemid ­ teaduse võimalik halb mõju maailmale : uuringu tulemused võivad kellelegi kahju teha või see uurimise protsess võib kahju teha · ,,väikesed" eetilised probleemid ­ teadlaste omavahelise suhtlemise probleemid : andmete tulemuste ,,varastamine" teiselt uurijalt, ebaviisakas kriitika teise uurija suhtes Sotsioloogia ajalugu ­ 18.09 · Sotsioloogia peab olema nagu füüsika: tõeline teadus peab oma mineviku unustama (Robert K Merton). Samas teine lähenemine: sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma. · Sotsioloogia ajaloo perioodid : a) eelajalugu ­ antiik,keskaeg,uusaeg b) klassikaline sotsioloogia ­ 19.saj keskelt kuni 20saj alguseni c) tänapäeva sotsioloogia (alates u 1920) · Kõige mõjukamad sotsioloogid on Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber.

    Sotsioloogia
    Lühikonspekt - sotsioloogia ajalugu
    7
    doc

    Lühikonspekt - sotsioloogia ajalugu

    Sissejuhatus sotsioloogiasse NB! Selle konspekti on kirjutanud Tarmo Strenze, aga loengu selle teema kohta pidas mäletatavasti Henn Käärik. Tuleb tunda nii loengut kui konspekti. Kui keegi leiab mingeid vastuolusid loengu ja konspekti vahel, siis andke mulle (Strenzele) teada. Sotsioloogia ajalugu ­ klassikaline sotsioloogia Sotsioloogia ajaloos võib eristada kolme perioodi: Eelajalugu ­ enne sotsioloogia mõiste tekkimist Klassikaline sotsioloogia ­ 19. sajandi keskelt kuni 20. sajandi esimesed dekaadid. Tänapäeva sotsioloogia ­ alates u. 1920ndatest aastatest Kui oleks vaja nimetada kolm sotsioloogiat kõige enam mõjutanud autorit, siis oleks nendeks ilmselt (kronoloogilises järjestuses) Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. Lisaks neile käsitletakse järgnevalt veel kolme olulist klassikut: August Comte, Herbert Spencer ja Vilfredo Pareto.

    Sotsioloogia
    Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt
    13
    pdf

    Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

    Sissejuhatus sotsioloogiasse: kordamine eksamiks 10. jaanuar 2010. a. 20:20 Sotsioloogia kui teadus Sotsioloogia - lihtsalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor Auguste Comte, keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Sotsioloogia = socius (lad. k. kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (kr. k. õpetus, teadmine) Sotsioloogia vs. Psühholoogia Psühholoogia uurib indiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või siis paljusid indiviide korraga. Sotsioloogia ja psühholoogia vahel asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt mõlema teaduse alla. Sotsioloogia vs. Majandusteadus

    Sotsioloogia
    Sissejuhatus sotsioloogiasse full konspekt
    19
    docx

    Sissejuhatus sotsioloogiasse full konspekt

    31.08.2021 Kõik info ja materjalid Moodles Eksam on Moodles Valikvastustega test Eksamiaja valib tudeng ise küsimusi nii loengumaterjalist kui ka õpikust Enne eksamit on saadaval proovieksamid (proovi/kordamisküsimused) Referaat 17.12! Mis on sotsioloogia? - ühiskonnateadus, õpetus inimeste koosolemisest Mõiste looja - Auguste Comte - socius (kaaslane, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) Sotsioloogia on 1 sotsiaalteadustest. Sotsiaalteadused on nt psühholoogia, politoloogia, etnoloogia. psühholoogia vs sotsioloogia uuritakse üksikindiviidi indiviidide seos sotsiaalse keskkonnaga majandusteadus vs sotsioloogia

    Kategoriseerimata
    Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt
    22
    docx

    Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

    2. Millisel juhul võib öelda, et haridussüsteemi avatum? (Avatuks peetakse sellist ühiskonda muutes on võimalik ühiskonnas valitsevat kus lapse võimalused ei sõltu tema päritolust). ebavõrdust muuta? a) Poola b) Saksamaa 5 c) Venemaa Sotsioloogia vs. Majandusteadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi nagu d) Hiina rahandus, majanduslike hüvede vahetus, tootmine jne. 7. USA valitsus on juba aastakümneid viinud läbi Eeldab, et indiviid on egoist ja individualist ja proovib pidevalt individuaalset kasu maksimeerida.

    Sissejuhatus sotsioloogiasse
    Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt
    53
    doc

    Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

    Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg ­ 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1

    Sissejuhatus sotsioloogiasse
    Sissejuhatus sotsioloogiasse
    46
    docx

    Sissejuhatus sotsioloogiasse

    Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik ­ Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) ­ logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks:

    Sissejuhatus sotsioloogiasse




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun