Referaat Karl Marx (0)

KARL MARX
Referaat
Õppejõud:
Mõdriku
2013

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.KARL MARXI ELULUGU 4
2. DIALEKTIKA 6
3.KLASSIVÕITLUS 8
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10

SISSEJUHATUS

Suurele filosoofilisele mõtlejale on iseloomulik avastada , et kõik eelnev põhineb mingil lootusetul ja fundamentaalsel ekstitusel. Seega hoiab filosoofia minevikku elavana, filosoofia edendajate vajadus ütelda mingi monumentaalse kummutuse abil lahti kõikidest eelkäiatest. Referaat käsitleb suurfilosoofi Karl Marx ( Danto , 2000,lk 9).
Karl Marxi tähelepanuväärseim mõju seisnes teadagi selles, et tema seisukohad inspireerisid Leninit ja tolle kaaslasi proletaarseks revolutsiooniks. Kommunistlik Venemaa kujunes paljude ihaldus- ja inspiratsiooniallikaks, kommunistlikud riigipöörded toimusid ka mitmel pool mujal maailmas: Hiinas, Kuubas, Põhja- Koreas , Vietnamis. Suur hulk Lääne-Euroopa intellektuaale uskus lühemat või pikemat aega, et proletariaadi diktatuur on ainus tee muuta maailma paremaks, marxisism segunes Lenini ja tema lähiskondlaste ning järgijate ideedega. Marxisimi populaarsus tõusis järsult pärast Esimest maailmasõda, kui kapitalistliku maailmakorra pattudele lisandus Euroopa viimane mastaapsele enesehävitusele ( Annus , 2009, LK 14).
Karl Marx oli missiooniga filosoof . Marxi nimega seostuvad automaatselt revolutisoon, võim ja inimeste kannatused. Pilt elitaarsest, mitte alati kõige olulisemate asjadega tegelevast akadeemikust, on visa ilmuma. Siiski oli ta nii see, kui ka mees, kelle filosoofiat püüti korduvalt ellu rakendada ning kelle teoseid pole ka tänaseks oma aktuaalsust kaotanud ( Bergman , 2005, lk 118).
Referaadi autor valis teemaks Karl Marx, sest filosoof on mõjutanud maailma. Maailm oleks ilma Karl Marxita hoopis teistsugune. Karl Marxi ema on öelnud tema kohta: „Kõigile oleks parem olnud, kui Karl oleks kapitalist kirjutamise asemel seda teinud.“
Käesolev referaat keskendub kõigepealt Marxi eluloole. Seejärel tuleb juttu Marxi dialektikast ja klassivõitlusest.

KARL MARXI ELULUGU

Marx sündis 1818. aastal Saksamaal Trieri linnas üheksalapselise pere kolmanda lapsena. Tema juudi päritolu vanemad olid pöördunud protestantismi, võimaldamaks isal valitsuse juristina edasi töötada. Marx, kes oli igas mõttes ebatüüpiline filosoof, ei olnud ülikoolis kuigi eeskujulik (Bergman, 2005, lk118 ).
1841 . Aastast oli Marx radikaalse ajalehe Rheinische Zeitung kaastööline. 1843 ta abiellus ja kolis Pariisi. Tema tolle aja peateos on tekst, mida tuntakse praegu nime all Majanduslikud ja filosoofilised käsikirjad (Ökonomisch-philosophische Manuskripte). Sel ajal süvenes poliitökonoomia klassikutesse nagu Adam Smith, David Ricardo ning James Mill. Käskirjades toob toob Marx ühe telgmõistena kasutusele võõrdumise ning kritiseerib traditsioonilise poliitökonoomia seisukohta ebavõrdse loomulikkusest, sest see ei võta arvesse ebavõrdsuse sotsiaalseid juuri (Blackburn, 2002).
Alates teostest Teesid Fruerbach kohta(Thesen über Feuerbach ) ja Saksa ideoloogia (Die deutsche Ideologie), hakkab Marx käsitlema inimühiskonna erinevaid vorme ning nende evolustioonilist vaheldumist vastavalt eri ühiskonnaklasside või tootlike jõudude „vastuolude“ ehk lahendamatute konfliktidele. 1848 kolis Marx Londonisse, kus valmis ta kõige kuulsam teos Kommunistliku partei manifest (Manifest der kommunistschen Partei). Marxi teooria inimühiskonnast ja majandusest leidis lõpliku monumentaalse väljenduse teoses Kapital (Das Kapital). Marx jäi pidama Londonisse, kus ta suri 1883. aastal bronhiiti(Blackburn, 2002).
Marx väitis, et alam- ja ülemklassi vahelise konflikti tagajärjel muutus valitsev majandussüsteem ja koos sellega tõusis esile uus klass- kodanlus. Kapitalistidest omanikud aitavad töölisklassi ekspluateerimise teel kaasa viimase võõrandumisele, mis viib omakorda kassivõitluse lõppfaasi. Tööliste võõrandumine tulenes Marxi arvates töö iseloomust. Töölisi ei sidunud erinevalt talupojast, kes oli seotud maaga, nende produktiga miski. Lisaks sellele on ühe klassi huvid teistega alati vastuolus (Bergman, 2005, LK 119).
Karl Marx on filosoof, kes tuli välja kommunismi ja ideaalse ühiskonna ideega. Ta uskus tõsimeeli, et on võimalik klassiteta ja eraomandita ühiskonnavorm. Ta leidis, et kapitalismi enesehävitus ja seeläbi proletariaadi võimulepääsemine, on ajalooline paratmatus. Tootlikuse tõstmiseks pakkus vahendeid kapitalism . Kapitalism oli vajalik vaheetapp. Kommunismis pidid tootmisvahendid saama ühiseks. Rikkused tuli kõigi vahel võrdselt jagada. Kommunistlik riik oli Marxi käsitluses kapitalistliku vastand ning ühtlasi ajaloolise dialektika viimane ning kogu inimkonnale kasu toov faas (Bergman, 2005, lk 119)

DIALEKTIKA

Dialektika (vanakreeka sõnast dialektikē, mis on tuletatud sõnast dialegesthai 'läbi või lahti rääkima') on filosoofia mõiste, mille tähendus on aegade jooksul muutunud ning mida tänapäeval ei mõisteta üheselt, kuid mida sageli seostatakse dialoogiga või vasturääkivusega või teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmisega (Vikipeedia, 2013)
Karl Marx on revolutsioonifilosoof, keda lõppkokkuvõttes huvitavad vaid muutused, tegutsemine ja materjaalsed tootmissuhted. Kuid ta on ka teoreetik, kes põhjalikult tunneb – on selle lausa endasse sisestanud – Hegeli vaimufilosoofiat. Järelikult peab ta rääkima mõistusest ( Saarinen , 1996, lk 301-303).
Marxi praktikakeskne, rõhutatult ajalooline stiil teeb mõisteanalüüsi alal tõhusat tööd. See juhib tähelepanu mõisteajaloole ja mõistete taustal olevale ajaloole. Mõised ei ole igavesed ja muutumatud; nad on inimeste loodud samavõrd kui ühiskondlikud institutsioonid , tööstustooted ja kaubad (Saarinen, 1996, lk 301-303).
Mitte miski ei või muutuda, kuid Marx tahab kõike muuta; ta purustab majandukategooriate absoluutse seisu andes neile ajaloolise tõlgenduse. Selline on Marxi meetod nii kapitalis kui ka varasemates majandusteaduslikes kirjutistes – tema meetod on mõistelisajalooline. Näiteks toob ta välja raha mõiste sisu raha ajaloo kaudu (Saarinen, 1996, lk 301-303).
Marx on dialektik. Tema ajaloomine lähenemisnurk ühineb sooviga välja selgitada käsitletava majandusliku mõiste sisemise loogika . Marx tahab näidata, kuidas näiteks kauba rahaline vorm väljendab sügavamat paratamatust. Sellepärast väljendab Marxi Kapitalis esitatud kauba rahalise vormi ajalugu samal ajal dialektilised arengutasemed (Saarinen, 1996, lk 301-303).
Marxil dialektiloogiline vaatenurk liitub ajaloolisega, ja vastupidi. Ning loomulikult usub Marx, et samas on ta toonud hegeli dialektika tagasi maa peale. Dialektika ei ole enam osa ratsionalistlikust piiblist, kus koos kõige muuga võib leida ka „müsteeriumid“, „jumaluse rüpest välja kistud saladused“ ja „ilmutused“. Marx kinnistab dialektika majandussuhete ja ühiskondlike realiteetide külge; nii toimides usub ta, et on leidnud Hegeli ebaselge ja abstraktse meetodi ratsionaalse tuuma. See, mis varem oli spekulatiivne müstitsistliku kõlaga mõisteluule, on nüüd muutunud teaduslikuks proosaks (Saarinen, 1996, lk 301-303).
Marxi dialektika on inimreaalsuse kõige sügavam liikumisloogika. Dialektika ei ole enam idealismi ülim ja uhkeim saavutus, vaid materjalistliku ajalookäsitluse kirgas ja tugev alus. Marxi lõplik visioon on julge, värsek ja imetlusväärne; Marxi geenius on loonud sünteesi, mis loob õhtumaa inimesele uue perspektiivi (Saarinen, 1996, lk 301-303).

KLASSIVÕITLUS

Marx keskendus majanduskeskkonna arengu uurimisele. Teda huvitas sotsiaalse ebavõrdsuse põhjuste ja olemuse väljaselgitamine. Ta on andnud erilise panuse ühiskonna sotsiaalse kihistumise uurimisse (Vikipeedia, 2013).
Marx töötas välja teooria, mille kohaselt ühiskond on jaotatud vastandlikeks klassideks – tootmisvahendite omajateks ja mitteomajateks (erinevates formatsioonides on nendeks orjad ja orjapidajad; talupojad ja feodaalid ; töölised ja kapitalistid) (Vikipeedia, 2013).
Klassidel on vastandlikud majanduslikud ja sotsiaalsed huvid, mis tekitavad klassikonflikti ( klassid on peamine side tootmissuhete ja ülejäänud ühiskonna pealisehituse vahel). Ühiskond tugineb valitsevate klasside majanduslikele huvidele. Ebaõiglast ühiskonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel. Klassivõitlus on edukas üksnes siis, kui rõhutud klassidel on välja kujunenud klassiteadvus, mida iseloomustab ühine arusaam klassivõitluse eesmärkidest ja ülesannetest. Klassisuhted on peamine telg, mille ümber jaotub poliitiline võim ja millest sõltub poliitiline organisatsioon . Poliitiline ja majanduslik võim on omavahel lähedalt seotud. Ühiskonna ajalugu kirjeldab Marx klassivõitluse ajaloona:

klassid – potentsiaalselt kõige revolutsioonilisem fakt kaasaja ajaloos;

tööandja ja töövõtja suhe on ainult jõusuhe, puudub inimlikkus ja moraalne kohustus;

kodanliku ühiskonna areng toidab äärmist nihestatust inimtootmisjõudude saavutuste ja masside võõrandumise vahel kontrollist rikkuse üle, mida ta on loonud. (Vikipeedia, 2013)
Klassivõitlus on peamiselt marksismis kasutatav mõiste ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe (antagonistliku) või ka enama sotsiaalse klassi vahel. Karl Marxi idee kohaselt on kogu ajaloo vältel ühiskonnas olnud ekspluateerijate klass ja ekspluateeritavate klass, kes kasutab äraelamiseks rõhuva klassi omanduses olevaid resursse , kuid jääb ilma oma tööga loodud lisaväärtusest (kasumist), mis koguneb ekspluateerijate kätte. Selle tulemusel tekib rahulolematus ekspluateeritavate klassis mis omakorda tekitabki tingimuse klassivõitluseks (Vikipeedia, 2013).

KOKKUVÕTE

Karl Marxi kirjatööd hakkasid käsitlema inimühiskonna erinevaid vorme ning nende evolutsioonilist vaheldumist vastavalt eri ühiskonnaklasside või tootlike jõudude „vastuolude“ ehk lahendamatute konflikdidele. Karl Marx kritiseerib oma teostes traditsioonilist poliitökonoomia seisukohta ebavõrdsuse loomulikkusest.
Marx tahaks kõike muuta, ta purustas majanduskategooriate absoluutse seisu andes neile ajaloolise tõlgenduse. Sarnaselt Hegeliga uskus Marx, et ajalugu on dialektiline protsess. Marxi järgi ei määra protsessi kulgu aga „maailmavaim“,vaid majanduskoovad ja klassivõitlus. Marx on materjalist. Marx võttis Hegeli dialektika ja kohaldas seda materiaalsele maailmale. Igas olukorras toob ühe jõu olemasolu kaasa vastandjõu. Vastandlikud jõud tekitavad konflikti, mille lahendamisel tekib kolmas komponent – süntees, mis lahendab varasema vastuolu.
Marx tahtis klassivõitlust ühiskonnas praktiseerida. Palgatööliste ja ettevõtja huvid ei kattu. Esimesed on huvitatud tööjõu väärtustamisest, teised aga võimalikult suurest kasumist. Selle tulemuseks on paratamatu klassivõitlus, mille aluseks on ka masinate osakaalu suurenemisest tingitud töötute armee kasv, tarbijate arvu vähenemine ning ületootmise tagajärjel tekkivad majanduskriisid. Läbi klassivõitluse jõuab ühiskond kommunismi.
Karl Marx oli esimene filosoof, kes tuli välja kommunismi ideega. Ta uskus, et ühiskond saab eksisteerida ka ilma klassideta. Marxi ideoloogiat usuti ja seda järgiti. Millises maailmas me elaksime tänapäeval, kui ei oleks tekkinud kommunismi? Seda saame me ainult oletada.

KASUTATUD KIRJANDUS

Vikipeedia. (12. september 2013. a.). Kasutamise kuupäev: 28. november 2013. a., allikas http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx
Vikipeedia. (8. märts 2013. a.). Kasutamise kuupäev: 28. november 2013. a., allikas http://et.wikipedia.org/wiki/Dialektika
Annus, E. (2009). 20. sajandi mõttevoolud. Tallinn-Tartu: Tartu Ülikool.
Bergman, G. (2005). Filosoofia(igapäevatõdesid suurtelt mõtlejatelt). Ersen .
Blackburn, S. (2002). Oxfordi filosoofia leksikon. Vagabund.
Danto, A. C. (2000). Ühendused maailmaga . Hortus Litterarum.
Saarinen, E. (1996). Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini . Tallinn: Avita .
10