Ajalugu, keskaeg (0)

1.Euroopa poliitilise kaardi kujunemine vana-aja lõpul ja vara keskajal, teada olulisi ajaloosündmusi (aeg) mõju poliitilisele kaardile.

• Theodosiuse testament 395.a
  

Ühtne Rooma keisririigi jagunemine Lääne-ja Ida-Roomaks.

• Viimase Lääne- Rooma keisri kukutamine 476.a
  

Lääne-Rooma keisririigi lagunemine .

• Frangid vallutavad Gallia 486.a
  

Frangi keisririigi sünd.

• Karl Martelli Poiteirs´ lahingus lüüa saamine 732.a
  

Frangi riik suudeti siiski päästa.

• Kirikuiriigi teke 756.a
  

Pippin andis paavstile Itaalia valitseda , millest said paavstid aluse panna otsese võimu

• Karl Suure sõjakäigud 774.a
  

Riik saavutas oma suurima ulatuse + langbardide kuningriigi vallutamine .
all seisvale kirikuriigile.

• Verduni kokkulepe 843.a
  

Frangi riigi jagamine kolmeks sõltuvatuks riigiks.
2. Keskaja mõiste, ajalised piirid, tunnusjooned.

• Keskaeg on üldajaloo osa, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale. Kestis umbes 1000 aastat.
  
• Algsündmused: 395.a Rooma impeeriumi jagunemine kaheks sõltumatuks riigiks.
  

476.a Lääne-Rooma keisri troonilt kukutamine.
Lõppsündmused: 1453.a Konstantinoopoli vallutamine. 1492.a Ameerika avastamine. 1517.a usupuhastuse ehk reformatsiooni algus.

• Lääne-Euroopas oli keskajal tegemist feodaaltsivilisatsiooniga, mille tunnuseks olid:
  

1. Feodalism , tootmissuhete ja ühiskonna korraldusena.
2. Ristiusk katoliiklikul kujul kui religioon ja ideoloogia.
3. Seisuslik ühiskond
Need tunnused hakkasid kujunema läänemere idakaldal ( ka Eestis) 2 aastatuhande algul Liivimaa ristisõja ajal.
3. Frangi riik, tähtsamate valitsejate kaudu, mõisted: majordoomus, karolingide renessanss .

• 486.a Frangi riigi rajamine Clodovechi poolt.
  
• 751.a Majordoomus Pippin Lühikese kroonimine.
  
• 843.a Frangi keisririigi ladunemine.
  

Valitseja
Sisepoliitika
Välispoliitika
Clodovegh
(481-511)
486.a frangid vallutasid suure
495 võttis vastu ristiusu.
Muutis kuningavõimu päritavaks.
Tegi pealinnaks Pariisi.
osa Galliast.
Sõdis ariaanlastest naaberrahvaste vastu (lurgundid & läänegootid)
Karl Martell
(714-741)
Teostas sõjaväe reformi millega pani aluse rüütlite raske ratsaväele.
Raske ratsaväe loomine omakorda põhjustas feodaalsuhete kujunemisele.
Valitses majordoomusena.
732.a sai Poitiers ´ lahingus lüüa.
Pippin Lühike
(741-768)
Alustas valitsemist majordoomusena, kuid 751.aastal krooniti paavstide frankide kuningaks.
756.a pani aluse kirikuriigile ehk paavstiriigile.
Karl Suur
(768-814)
Teostas keisrivõimu Euroopas al 800.
Karolingide renessanssi kujunemine.
Laiendas riiki kõikides suundades, korraldas 50 sõjakäiku, millest 30’t juhtis ise.
Frangi riik saavutas oma parima ulatuse.
Ludvig Vaga
(814-840)
+tema 3 poega
Ei suutnud impeeriumi
kodusõjad karli poja ja
lõppesid 843.a Verduni
impeerium 3’ks sõltumatuks
ühtsust säilitada, algasid
pojapoegade vahel, mis
lepinguga. Sellega jagati
riigiks.

Lääne-Frangi riik – Prantsusekuningriik

Kesk ehk Lõuna-Frangi riik – 170.a jagasid seda omavahel Lääne-ja Ida-Frangi valitsejad

Ida-Frangi riik – Saksa kuningriik (al.962.a Saksa-Rooma keisririik )
Majordoomus- Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem.
Karolingide renessanss- oli kultuuriline edasiminek Karli ja tema poja ajal, kui Frangi riigis valitses karolingide dünastia.
4. Naturaalmajanduse kujunemine ja olemus.
Naturaalmajandus - majandusviis varakeskajal , rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise kohapeal või saadakse vahetuss kaubanduse teel ( sool, raud, lukskaubad).
Naturaalmajanduse kujunemise põhjused: 1. Sõdade tõttu 2. Suurrahvaste rändamine 3. Linnaelu soikumine
5. Seisused keskajal

Vaimulikud , kes olid peamine seisus, ülesanne oli kõigi eest palvetada.

Sõjamehed, nemad kaitsesid kõiki.

Töötegijad, kes pidid kõiki oma tootva tööga ülal pidama .