Ülevaade Karl Marxi elust ja filosoofiast (0)

Karl Marx
Isa oli rahvuselt juut ja ametilt advokaat, isa jälgedes õppis ka Marx kõigepealt
õigusteadust. Isa pahameeleks jättis Marx peagi õigusteaduse sinna paika ja siirdus
Berliini kus valitses Hegeli filosoofia. Marx sattus siia viis aastat pärast Hegeli surma.
Ta omandas noorhegeliaanliku mõtlemise põhjalikult. Sellest moodustus tema
mõtlemise alus, lähtepunkt ja nähtamatu taustraam.
Marx võttis Platoni järgi kõige silmatorkavama idealisti Hegeli ja tõlkis ta materialismi
keelde.
Mõlemad usuvad inimkonna ajaloo suurde plaani ja seaduspärasusse. Mõlemad on
süstemaatikud. Mõlema meetodiks on dialektika .
Otsustava tõuke annab Marxile Ludwig Feuerbach (1804.1872), saksa materialismi esimene
suur esindaja, häbenematu religioonikriitik.
1844 tutvub Marx Pariisis saksa suurtöösturi poja Friedrich Engelsiga ( 1820- 1895 ).
Mõlemaid ühendas soov muuta ühiskonda.
1848 ilmub Kommunistliku partei manifest. Marx on siis 30-ne, Engels 28-ne. Engels
viimistleb kirjanduslikult mitmeid Marxi töid. Kuid esimõtleja oli siiski Marx.
Marxi säravamateks töödeks kujunevad: “Filosoofia viletsus”(1847), “Teesid Feuerbachi
kohta”( sai valmis 1845, avaldati alles 1888)
Kurikuulsa liikumise teoreetikuna Saksamaalt väljasaadetuna elab ta alates 1849.a.
Inglismaal, Londonis. Siin kirjutab ta oma teose “Kapital” (üle 2000 lk). Neljaosalisena
planeeritud sarjast ilmus eluajal vaid I-osa( 1867) . Selles teoses andis ta hävitava kriitika
kodanlikule ühiskonnale ajal, mil see oli jõudnud oma jõukuse tippu ja kõikjal valitses
joovastav rikkuse ja võimu kasv.
Sellel suurejoonelisel teosel on eelkõige tegutsemise motiiv. “ Filosoofid on maailma ainult
mitmeti seletanud, kuid asi seisab selles, et teda muuta.”
“Otse vastupidiselt saksa filosoofiale, mis laskub taevast alla maa peale, tõuseme meie siin
maa pealt taevasse…”
MATERIALISM
Marx annab materialismile uue sisu. Materialismi nimekamad esindajad enne Marxi olid
Ludwig Feuerbach ja Thomas Hobbes (1588- 1679 ). Antiikkreekas olid materialimsi
esindanud “atomistid” Leukippos u.450 eKr) ja Demokritos (u.460-360 eKr). Seda
materialismi oli esindanud ka Lucretius (u.100-55 eKr) oma poeemis Asjade loomusest.
Noor Marx oli tutvunud just antiikse materialismiga.
Marx kasutab materialismi nagu Aquino Thomas Aristotelest. Mõlemad on dogmaatikud,
kuid targad dogmaatikud.
Marx ja Engels lisavad uue aspekti, küsimuse “teadvuse vahekorrast olemisega, vaimse
vahekorrast materiaalsega”. “Mitte inimeste teadvus ei määra nende olemist, vaid
vastupidi, nende ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse.” Niisiis meie teadvus
kujuneb välja materiaalsete tingimuste baasil.
Vaim peegeldab mateeriat, muutuste puhul vaimu sfääris võib viidata alati nende
materiaalsele alusele.
Ainelise maailma tähtsaimad formatsioonid on ühiskondlikud ja majanduslikud.
“Soetades uusi tootlikke jõude, muudavad inimesed oma tootmisviisi , ent muutes
tootmisviisi, oma eluülalpidamise viisi, muudavad nad kõiki oma ühiskondlikke suhteid.
Käsiveski annab teile lääniisandaga ühiskonna, auruveski – tööstuskapitaliga ühiskonna.
Needsamad inimesed, kes oma materiaalse tootmise arengu kohaselt kujundavad
ühiskondlikke suhteid, loovad ka oma ühiskondlikke suhete kohaselt printsiipe, ideesid ja
kategooriaid.”
“Sotsiaalne kausaalsus” on selle materialismi uus tahk . “Teadvus on seega juba
algusest peale ühiskondlik produkt ja jääb selleks niikaua, kui inimesed üldse
eksisteerivad.”
2
Filosoofia, teadus, kogu kultuur teenivad alati klassi huvi. “Valitseva klassi mõtted on igal
ajajärgul valitsevad mõtted. See tähendab, et klass, kes kujutab endast ühiskonnas
valitsevat materiaalset jõudu on samal ajal ka valitsev vaimne jõud.”
“Inimene loob religiooni, religioon ei loo inimest… Inimene – see on inimmaailm, riik,
ühiskond.” Religioon on oopium rahvale, see on pahupidi pööratud maailm inimteadvuses.
Tegelikult ei peegelda meie teadvus ümbritsevat ühiskonda ja selle
majanduslikke struktuure nii lihtsal viisil.
Materialistlik ajalookäsitlus
Mis suunas on inimühiskond arenemas?
Samal aastal kui Darwini Liikide tekkimine (1859) ilmus ka Marxi Poliitilise ökonoomia kriitika.
Marx peab Darwinit oma hingesugulaseks.
Tänu Darwinile ja Marxile elas Euroopa kultuur läbi ühe oma kriisiaegadest. Engels: “Nagu
Darwin avastas orgaanilise looduse arenemise seaduse, nii avastas Marx inimkonna ajaloo
arenemise seaduse…”
Inimühiskonna arengu määravad majanduslikud ja ühiskondlikud seadused. Ühiskond
muutub koos materiaalse tootmisviisi – majandussuhete – muutumisega. Kogu ühiskonna
ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Seal, kus Hegel nägi ajaloos vaid vaimu eneseväljenduse
lugu, näeb Marx ajaloos vaid tootlike jõudude ja tootmissuhete arengu lugu. Kõigisse
tootmisviisidesse ( väljaarvatud klassideta ühiskonnas) on peidetud vastuolud, mis kutsuvad
esile muutusi. Ühiskondlikud formatsioonid on ürgkogukondlik kommunism , orjanduslik
kord, feodalism , kapitalism , sotsialism, kommunism.
Hinnang:
Marx on majandusteoreetik: filosoofiliselt on ta pealiskaudne, ebaselge ja dogmaatiline.
Vaimse tagant otsib ta alati materiaalset.
Mõtlejana süsteemilooja ning väga ratsionaalne .
Filosoofiliseks suunaks on materialism, (mis oli suunatud Hegeli vastu.)

• Marxi materialistliku filosoofia põhiküsimuseks on: milline on vaimse vahekord materiaalsega?
  
• Filosoofi arvates on seotud elu materiaalsed tingimused inimese teadvusega
  

Ta väidab, et:

• materiaalne maailm kujundab inimese teadvust;
  
• inimese teadvus kujunebki välja materiaalsete tingimuste baasil, mistõttu vaim peegeldab mateeriat
  
• Materialistlikus filosoofias võtab Marx sõna ka religiooni aadressil.
  
• Religioon on oopium rahvale, väidab Karl Marx. See tähendab seda, et religioon on üksnes lohutus nõrkadele.
  

inimese teadvuse olemuse mõistmiseks tuleb uurida ainelist maailma, mida iseloomustavad ühiskondlikud-majanduslikud suhted.

• Ta ütleb, et inimene loob ise religiooni mitte religioon ei loo inimest. Tegu on nõrkade väljamõeldisega.
  

Marx leiab, et elus edasiviivaks jõuks on materialistliku ühiskonna ja sealsetest tootmissuhetest tulenevad vastuolud, Hegel seevastu tõdeb, et selleks on vastuolud inimeses eneses