Kultuurisotsioloogia (0)

Kultuurisotsioloogia
Sotsioloogia üritab uurida inimeste ühiskondlikke suhteid, kultuurist tingitud praktikaid, indiviidi ja grupi suhteid, samuti identiteete ja neid seaduspärasid, mis eespool nimetatut esile kutsuvad.
Sotsioloogilist vaatenurka iseloomustavad järgmised tunnused:

• huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Tähtsust ei oma mitte ainult nt kultuurilised või majanduslikud süsteemid, vaid ka kultuuri seosed majanduse ja teiste elu valdkondade vahel. Samuti viisid, kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme.
  
• rõhk inimkäitumise kontekstil ehk välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid.
  
• tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena.
  

E. Durkheim - peamiseks huviks oli kuidas kaasaegsed ühiskonnad suudavad tagada ja säilitada stabiilsuse.
mehaaniline solidaarsus - primitiivsetes ühiskondades elavad inimesed täidavad sotsiaalses struktuuris suhteliselt sarnaseid funktsioone (näiteks samavanused mehed teevad sarnast tööd ja elavad suhteliselt sarnast elu). See ajendas Durkheimi väitma, et selline horisontaalne sarnasus tekitab empaatiat - sarnasusel ja ühistel väärtustel põhinevat mehhaanilist solidaarsust. Niisugustes ühiskondades on ranged sotsiaalsed normid, mis sama rangelt reguleerivad inimesetvahelist käitumist.
orgaaniline solidaarsus – ühiskonna arenedes muutub ühiskonna struktuur olemuslikult. Seoses tekkiva tööjaotusega, muutub ühiskonna ülesehitus keerukamaks – erinevad inimesed hakkavad täitma erinevaid funktsioone, mis toob aja jooksul kaasa ka erinevad soovid ja tõekspidamised. Tööjaotuse puhul rõhutab Durkheim koolirolli, kus õpetatakse inimesi leidma oma paremaks elamiseks uusi võimalusi, kuid kuna indiviid ei ela isoleeritult, mõjutab selline uuenduslikkus paratamatult ka teisi (nt Henry Ford hakkas massiliselt tootma autosid, siis oli vaja uut teevõrku jne). Selle tagajärjel aga varasem, mehhaaniline solidaarsus nõrgeneb – õpetajad, sõdurid, kohtunikud , olgugi kasvõi samavanused, hakkavad tahtma erinevaid asju, hindama erinevaid väärtusi. Lõppkokkuvõttes hakkavad nad ka mõtlema erinevalt. Samas tekitab tööjaotus aga uut tüüpi solidaarust – sellist, mis põhineb arusaamisel, et vaatamata erisusele on ühiskonna liikmetel üksteist vaja. Justkui nagu elav organism, kus kõik osad sõltuvad teineteisest.
K. Marx – oli suuresti mõjutatud eelnenud prantsuse valgustusfilosoofiast, saksa idealismist ja Hegelist. Peamiselt oponeeris ta eelnevate vaateid.
võõrandumine (entfremdung) – kauplemisel ei lähe kogu töö tasu mitte selle produkti tegijale, vaid kaupmehele või kapitalistile. Kapitalist aga ainult omab töötegemise vahendeid, aga ei tee tööd. Seega saab too ebaõiglaselt tasu. Marxi jaoks ei osale tootmisprotsessis inimene, kes vahetult ei töödelnud mateeriaga. Kuna aga Marxile tähendas töö inimese loomust, siis tähendab siit lähtuvalt töö võõrandumine ka inimloomuse võõrandumist inimesest, mille tulemusena tunnetavad inimesed tööd orjusena. Kuna võõrandumine tekkis majanduses, siis tuleb see ka ületada majanduses. See ületatakse kommunismis, kus saavutatakse inimkonna. Inimesed omavad ühiselt töövahendeid ja saavad ise tasu oma töö eest.
tootmisviis - kirjeldab ühiskonnas valitsevaid tootmissuhteid tootlike jõudude vahel. Tootlikud jõud koosnevad tööjõust ehk inimestest ja nende suhtest tootmisvahenditesse ( tooraine , töövahendid, tehnoloogia ). Nt. keegi omab vabrikut, keegi töötab seal vahendeid kasutades, keegi saab palka, keegi saab toote.
majandusliku baasi ja ühiskonna pealisehituse vahekord – nt. 18.sajandi Prantsusmaa: raha oli neutraalne ja läks sinna, kes seda teha oskas, seisuste vahed aga takistasid raha vabalt ringlemist. Sa võisid olla puruvaene aristokraat, kuid sul oli ometi oluliselt suuremad juuriidilised ja poliitilised õigused kui pururikkal kodanlasel.
klassivõitlus - majanduslikud tingimused sunnivad töölisklassi võitlema kapitalistide ja kapitalismi vastu. See võitlus kukutab kapitalismi. Vabas kaubavahetuses saavad kõik (vähemalt pikas perspektiivis) tagasi võrdses väärtuses selle, mille nad olid ise turule andnud. Seega on nad turul võrdsed. Marx: kapitalistid aga omavad tootmisvahendeid ning sunnivad töölisi alati töötama rohkem kui nad vastu saavad. Palka püütakse hoida selle miinimumi juures, kus inimesed ellu jäävad.
Frankfurdi koolkond – vasakpoolsete poolt loodud ühing, kelle eesmärgiks oli majandusliku tinglikkuse pehmendamine ja kapitalistlike ühiskondade tekkega seotult välja töötata kultuurtööstuse teooria.
kultuuritööstus - peamine vahend, mille kaudu kapitalistlik ühiskond oma stabiilsust säilitada suudab, kujundades selleks masside maitset ja eelistusi. Seega on see massidele peale surutud ja ei kajasta masside enda eelistusi.
L. Althusser - arendas edasi marksistlikut ideoloogia teooriat, et vabastada marksismi majanduslikust tinglikkusest. Ühiskonna uurimisel on tema arvates tehtud olulisi vigu: pole arvestatud selle keerukust ja on taandatud kõik (Marxist rääkides) majanduslikule determinatsioonile.
Ühiskond ei koosne lihtsalt majanduslikust baasist ja pealisehitusest, vaid et need on omavahel keeruliste struktuursete seostega ühendatud.
ideoloogilised riigiaparaadid - pealisehitus tagab ühiskondlike suhete taastootmise . See tagamine toimub ideoloogilistes riigiaparaatides, mis toimivad valdavalt valitseva klassi ideoloogia kaudu – kool, perekond, meedia, religioon jne. Ideoloogia pole mitte ainult mõtteline, vaid tegevuslik – kuidas inimrühmad oma igapäevaelu korraldavad. Nii sumbuvad indiviidid ja ühiskond ühtseks.
tootmissuhete taastootmine – ma keeldun sellele vastust otsimast. See on liig võimatu.
hegemoonia – struktuurne lahknemine , kus teatud klassi esindajad peavad täitma klassivõõraid kohustusi, nt Venemaal pidi töölisklass hakkama tegelema ebaloomulike ülesannetega nagu parlamendi ülesehitamine isevalitsuse asemel jms. Selle tõttu toimub ka võimu üle võtmine.