Karl Marx ja marksism (0)

Üldisloomustus
Marksism  on sotsiaalne teooria, poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille lähteks on Karl Marxi  ja  Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinevad kirjatööd ja mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga.
Marksismi   seisukohast põhineb kapitalism  töölisklassi ekspluateerimisel -õõra tööjõu oma huvides ära kasutamine)ning tööga loodud lisaväärtuse omistamisel kapitalistide poolt ning on määratud hävingule klassivõitluse ja revolutsioonitulemusena.
Marksism kujunes välja 1850.–1880. aastatel koos paljude teiste uute sotsiaalsete ja poliitiliste teooriatega.
Marksismi sünnimaaks peetakse Saksamaad
Marksismi rakendamine reaalses poliitikas on avaldanud tohutut mõju 20. sajandi maailmale.
Marksismile tuginevad paljud ideoloogiad,parteid, grupeeringud, liikumised ja teooriad, ehkki nad omavahel võivad olla äärmiselt erinevad ja vastandlikud.
Kujunemine (raamatust)
Mõistagi ei tekkinud materialistlik maailmavaade eelnevatest ühiskondliku mõttevooludest isoleeritult, eemal maailma tsivilisatsiooni arenemise peateest.
Marksism võttis loomulikult üle kõige parema, mis inimkond looduse ja ühiskonna elu tunnetamise alal oli loonud.
Marksismi õpetuse aluseks olid kõik ühiskondliku mõtte saavutused, eriti aga saksa filosoofia, inglise poliitilise ökonoomia ja prantsuse sotsialismi eesrindlikud seisukohad.
Kui kapitalismi sisemiste vastuolude avastamine viis järeldusele, et kondanliku ühiskonna hukkumine on paratamatu, siis töölisliikumise arenemine viis järeldusele, et proletariaadist saab kapitalistliku korra hauakaevaja ja uue sotsialistliku ühiskonna looja.
Suurte ajalooliste isiksuste hulgas kuulub Karl Marxile väljapaistev koht. Koos oma ustava sõbra ja võitluskaaslase Friedrich Engelsiga töötas ta välja teooria ja taktika, millele tugineb proletariaadi klassivõitlus kommunismi võidu eest.
Proletariaatmadala sissetulekuga sotsiaalset klassi. Algselt tähistati selle sõnaga inimesi, kes on nii vaesed, et nende ainus vara on nende lapsed. Sellest algselt halvustavast sõnast tegi Karl Marx  positiivse termini, mis tähendas töölisi, kel pole muud sissetulekuallikat kui palk.
Marxi nimega on seotud sotsialismi muutumine utoopiast teaduseks, kapitalismi hukkumise ja kommunismi võidu paratamatuse igakülgne ja sügav teoreetiline põhjendamine.
Kogu ühiskondliku mõtte sajanditepikkuses ajaloos ei ole midagi võrdset Marxi tohutu teadusliku tööga.
Ühiskonna arenemise seaduste avastamisega näitas Marx töötajaile esmakordselt kätte reaalsed teed ja vahendid, mida kasutades on võimalik luua tingimused tõeliselt inimvääriliseks eluks, kõigi inimeste heaoluks ning nende kehaliste ja vaimsete võimete vabaks ja igakülgseks arenemiseks .
Alates 19. sajandist sai võitlus kommunismi eest ajaloo seaduseks.
Marxi osa selle seaduse avastamises ja rahvahulkadele kommunismi õpetamises kujutas hästi sotsialismiajastu väljapaistev poeet Majakovski:
„ Meile näis, et kommunismi lätted,
Meredki on juhuslikku laadi.
Ühiskonna seadused Marx näitas kätte,
Pani rooli juurde proletariaadi.
Marxi raamat ükski pole surnud asi,
Mitte mõttemuumiate sark ,-
Pani jalgadele töölisklassi
Ja kolonnides ta võitlusse viis Marx.“
Karl Marxi elulugu
Karl Heinrich Marx (5. mai  1818  Trier, Saksamaa – 14. märts 1883 London) oli Saksa filosoof,  majandusteadlane  ja revolutsionäär
 Ta oli päritolult  juut , kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. See oli tingitud kitsendustest, mida juutidele tollel ajal Saksamaal tehti.
Karl Marx oli pärit üheksalapselisest perest, aga tänu oma ergule mõistusele ja leidlikkusele oli Karl perekonna lemmik.
Marx austas ja oli väga kiindunud enda isasse Heinrich Marxi, kes oli andekas jurist ja kolleegide hulgas suur autoriteet.
Marxisid nii William Shakespeare 'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis.
1830. aastal astus Marx Trieri gümnaasiumisse, kus ei paistnud silma erilise edukusega. Kuid seal, kus õpilastelt nõuti loomingulist iseseisvust, oli noor Marx esimesel kohal.
Bonni ülikoolis õppis Marx isa mõjutustel õigusteadust, kuid jättis õppingud pooleli- teise semestri pealt
Siis siirdus ta Berliini ülikooli, kus hakkas õppima filosoofiat
. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist.
Pärast seda töötas Marx ajalehe "Rheinische Zeitung" kaastöölise ja toimetajana , kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma .
Seejärel kolis Marx Pariisi, kus ta tutvus paljude teiste noorte sotsialistide seas ka Friedrich Engelsiga.
Marx loobus hiilgavast ülikoolikarjäärist ja valis poliitilise pagulase raske saatuse ja oli sunnitud kodumaalt lahkuma.
Marxi elu katkes varakult haiguste pärast, mis olid tingitud ülemäärasest, titaanlikust tööst ja äärmiselt rasketest, ajuti hoopis viletsatest elutingimustest.
Vähemalt langes talle osaks õnn näha oma teoreetilise ja praktilise tegevuse esimest vilja, ta leidis tunnustust juba oma elu ajal, võitis tööliste palava armastuse, sest nende huvide kaitsmisele pühendas oma elu.
Marx inimese ja ühiskonna olemusest
Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostööaldis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon . Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust. Põhjus, miks inimesed pahatihti teisiti käituvad, tuleneb ühiskonnast.

• Ühiskond kujundab inimestes ebaloomulikke võistlevaid ja konfliktseid suhteid.
  
• Ühiskondlikud probleemid tulenevad ühiskonnast enesest – sotsiaalsest keskkonnast meie ümber.
  

Selleks, et sotsiaalseid probleeme lahendada, on vaja muuta sotsiaalset keskkonda: ühiskondlikke struktuure ja institutsioone.
Ühiskonnas kujuneb keskseks institutsiooniks see sotsiaalsete suhete kogum, mis kõige enam mõjutab inimeste elutegevust (sotsiaalseid suhteid, väärtushinnanguid, norme jne.). Sellisteks institutsioonideks võivad olla perekond, poliitiline kord,  haridus ,  religioon  või majandus.
Just ebaloomulikud ja ebaõiglased majandussuhted on tekitanud inimeste ja sotsiaalsete gruppide konfliktid ja vastuolud.
Marxi ühiskonnakäsitluse tunnusjooneks on arusaam, et sotsioloogia kui ühiskonnateaduse eesmärk on ühiskonna paremaks muutmine.
Materialistist ajaloolane
Teadusliku mõtte üheks suurimaks saavutuseks oli Marxi ajalooline materialism . Kaost ja meelevalda, mis ajaloo- ja poliitikakäsitlus siiamaani oli valitsenud, asendas hämmastavalt terviklik ja harmooniline teaduslik teooria, mis näitab, kuidas ühest ühiskondliku elu formatsioonist tootlike jõudude kasvu tulemusena areneb teine, kõrgem formatsioon ... - Lenin
Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli Jumal see, kes meid kapitalismi juhtis, siis Marx väitis: "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks".
Marxi kuulus väljend on: "Religioon on oopium rahvale."
Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi.
Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Kes Vanas Roomas omas orja, omas ka orja toodangut. Seega elas omanike klass tööliste töö arvel. Samas väitis Marx, et tundub, nagu ei vajaks omanikud töölisi niipalju kui töölised omanikke. Siinkohal väitis Hegel , et omanike klass tagab kultuuri, teaduse, usu, moraali jne.
Tänapäeval peetakse tööajast mittekinnipidamist ebamoraalseks, ebakultuurseks jne. Marxi arvates on eraomandust soodustavatel seadustel hullutav mõju massidele. Kui omanike klass ise ei ole valmis muudatusi omandisuhetesse viima, siis peab seda tegema  revolutsioon .
Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne. Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus, kuna sotsialismi kehtestamiseks on vajalik materiaal -tehniline baas.
Marksismi edasiarendusi
. Marksismi kui praktikat, ideoloogiat ja filosoofiat hakati rakendama juba 19. sajandi teisel poolel mitmesugustes marksismile tuginevates ringides, sõpruskondades, liikumistes ja organisatsioonides. Marksism andis paljudele rahulolematutele ja midagi teha üritavatele gruppidele ja üksikisikutele võimaluse oma tegevust teoreetiliselt põhjendada ja edasi arendada. Kuna marksismi põhisisu oli suhteliselt lihtsalt edastatav , siis hakati seda paljukordselt ümber jutustama vestlustel, kitsamates ringkondades, koosolekutel , lendlehtedes, ajalehtedes jm
Õige pea kujunes marksismi edasiarendustest omamoodi usu küsimus. Marksismi ideid võis selgitada kui rahulikku , evolutsioonilist teed, aga ka kui vägivaldset, revolutsioonilist. Mõisteid "sotsialism" ja " kommunism " võis tõlgendada erinevalt. Algasid vaidlused ja võitlused selle nimel, milline liikumine esindab kõige "õigemat" ja "puhtamat" marksismi.
Juba 1863. aastal loodi esimene marksismi ideoloogiale tuginev partei Saksamaal , mille rajamisest loeb oma algust praegune Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei. Järgnevate aastakümnete jooksul tekkisid ja kujunesid üle terve Euroopa kümned ja sajad liikumised, grupeeringud, organisatsioonid ja parteid, kes kõik ühel või teisel määral olid innustust saanud marksismist. Ehkki sotsiaaldemokraatlikud parteid Saksamaal, Inglismaal, Rootsis jm hoiavad distantsi marksismi radikaalsematest vooludest ja kommunistidest, seostavad nad end ometi marksistliku ideoloogia ja praktikaga. Sotsiaaldemokraatiale on iseloomulik suurem tähelepanu sotsiaalprobleemidele, ametiühingutele jne. 
Kõige suurema mõjuga oli marksismi vägivaldne rakendamine Nõukogude Liidus
Marksismi poliitiline praktika Nõukogude Liidus Lenini eestvedamisel

Otseseid rakendusi

Marksismi rakendamisel Nõukogude Liidus võeti kasutusele suurel hulgal otseselt marksismist tulenevaid ideid.
Eraomandi likvideerimine oli üks marksismi olulisemaid ideid. Praktikas tähendas see kogu majanduse allutamist riigile.
Kodanluse kui klassi likvideerimine. Praktikas tähendas see varade konfiskeerimist ja riigistamist; majandusliku ja poliitilise eliidi füüsilist hävitamist ning ulatuslikku terrorit.
Kapitalistliku majandussüsteemi likvideerimine ja uue, sotsialistliku majandussüsteemi loomine. Praktiliselt tähendas see tsentraliseeritud majandussüsteemi loomist.
Internatsionalismi rõhutati marksismis vastukaaluks 19. sajandi rahvuslikele liikumistele . Klassivõitlus ja klassiteadlikkus pidi olema olulisem ja kõrgem väärtus kui rahvus ("proletaarlastel ei ole rahvust", "kõigi maade proletaarlased, ühinege" jne). Praktikas tähendas see Venemaa väikerahvaste allasurumist, küüditamist ja hävitamist.
Perekonna kaotamine — ka perekond pidi marksismi järgi olema üksnes eraomandist tingitud nähtus ning koos eraomandi kaotamisega pidi tähtsusetuks muutuma ka perekond. Selle praktiliseks ettevalmistuseks lõpetati abielude sõlmimine ning hakati neid üksnes formaalselt registreerima. Lapsed eemaldati vanemate juurest ning paigutati eraldi lastekodudesse, -laagritesse jm kasvatusasutustesse. Propageeriti klassivõitlust perekonna sees, vanemate ja laste vahelisi konflikte (legend Pavlik Morozovist jmt[1]).
Ateism  — üks marksismile iseloomulikke aspekte , leidis oma praktilise rakenduse kirikute ja kloostrite varade konfiskeerimisega ning vaimulikkonna hävitamisega. Pühanurgas (красный уголок — punanurk) olnud ikoonid asendati marksistliku sümboolikaga.
Töörahva võim pidi marksismi järgi olema uue ühiskonna aluseks. Praktikas võeti kasutusele enne oktoobrirevolutsiooni olemas olnud tööliste, talupoegade ja soldatite nõukogud. Sisuliselt toimus nende võimuorganite juhtimine bolševike (kommunistide) partei kaudu.
Maailmarevolutsioon , ülemaailmne revolutsioon, oli marksistlikus ajalookäsitluses lõplik eesmärk, millega pidi kogu maailm jõudma uude, kommunistlikku arengujärku. Bolševike hulgas vaieldi kaua, kas on võimalik ühes riigis eraldi sotsialismi ehitada või peab ootama, kuni toimuvad revolutsioonid kõikjal maailmas. Marksismi teooria järgi pidid uude ühiskonda esimestena jõudma arenenud tööstusriigid (Inglismaa jt). Venemaa oli aga suhteliselt vähearenenud tööstusega. Lõpuks jäi püsima seisukoht, mille järgi ühes, eraldiseisvas riigis pidi olema siiski võimalik uue ühiskonna arendamine. Maailmarevolutsiooni kiirendamiseks kasutati aktiivselt luure - ja õõnestustööd teistes riikides, korraldati riigipöördeid (revolutsioone) jne.

Kaudseid rakendusi

Nõukogude liidus võeti kasutusele rida täiendavaid abinõusid, mida põhjendati marksistliku ideoloogiaga, retoorika ja demagoogiaga.
Terror  kui proletariaadi diktatuur, klassivõitlus, võitlus kontrrevolutsiooniga, rahvavaenlastega, rahvusvahelise imperialismiga jne.
Talumajapidamiste likvideerimine kui klassivõitlus kulakutega ja sotsialistlik  kollektiviseerimine .
Inimõiguste ja kodanike õiguste piiramine kui sotsialistlik demokraatia.
Ühe partei võim kui töölisklassi, töötava rahva või kogu rahva huvide parim esindamine.
Käsumajandus kui sotsialistlik plaanimajandus.
Uusi ilminguid
Marksismi rakendamisel tekkis terve rida uusi ilmingud, mida ei põhjendatud, mis vaikiti maha või salastati.
Bürokraatia, riigi ja valitsemisaparaadi vohamine
Tsensuur riigisaladuste hoidmise ettekäändel.
Orjandus  (sunnitöö) — vangilaagrite süsteem ( GULAG ), kus töötasid ilma igasuguste õigusteta miljonid inimesed. Kümnete miljonite sunnitööliste töö tulemuseks oli kogu maa kiire industrialiseerimine. Tuntumad rajatised: Belomorkanal,  Moskva Riikliku Ülikooli  peahoone , Moskva  metroo , kümned linnad, sajad tehased, kaevandused jne.
Nomenklatuur  — uus klass, privilegeeritud parteiladvik ( muuhulgas oma haiglate ja hästivarustatud kauplustega).
Majanduslangus , mis väljendus nii tootmise, kaubanduse kui ka teeninduse efektiivsuse ja kvaliteedi languses, pidevates kriisides ning alalises kaubadefitsiidis. Ajuti leidsid aset ka suured näljahädad.
Kokkuvõttes: Nõukogude Liidus marksismi rakendamisel tekkinud aspektid olid: ühe partei võim ja priviligeeritud nomenklatuur, terror, orjus, majanduslangus jne.
Marxi pärand ja selle tagajärg
Puhas kommunism on võimatu. Ka puhas kapitalism on võimatu. Marxi teene on kapitalismi probleemide selge väljatoomine.
Turumajanduse põhiprobleemiks on kasumi osa, mis jääb järele pärast ettevõtja palga ja investeeringute mahaarvamist.Kui turumajandussüsteemis vahetatakse kõiki kaupu vastavalt nende väärtusele, kuidas saab sellises olukorras tekkida kasum, küsib Marx.. Kommunismi-idee puhul seda viga polnud. Põhirõhk oli tarbekaupade tootmisel.
Sellegipoolest jäid marksistideühiskonnakäsitlusedliialthekülgseks, analüüsides eelkõige materiaalset
tootmist, jättes kõrvale teised majandusega seotud inimtegevuse küljed.
Paljude marksismi kriitikute meelest jäi nende majandusmudel utoopiliseks või ei suutnud ette näha ühiskonnas toimuvaid muutusi. Näiteks samastasid klassikalised marksismi järgijad õigluse nivelleeriva( kõrguslik mõõtmine) võrdsusega, mis pole reaalses elus teostatav ei majanduslikult ega ka
sotsiaalselt.
Paika pole pidanud ka marksistide hinnang töölisklassi järjest kasvavale osale
ühiskonnas ja sellest tuletatud järeldus kogu kapitalistliku ühiskonnakorralduse lagunemise
kohta.
Laialdast kritiseerimist on leidnud Marxi lisaväärtusteooria, sest tollane primitiivne
inimtööpõhine tööstuslik tootmisprotsess on tänapäeval asendunud teaduspõhiste
tehnoloogiate põhiseks. Marxi analüüs põhineb vaid tööl, mitte aga kasulikkusel ,
ignoreerides kapitali ja maa ning inimese loomuomadusi väärtuste loomisel ja tarbimisel.
kapitalist maksab töölisele vähem, kui tööline kapitalisti heaks toodab
Marksismi teise poole – kommunistliku ühiskonna loomise idee – kõige suurem viga oli ilmselt selles, et üleminekut taotleti liiga järsku ja vägivaldselt. Marksistlik- leninliku sotsialismiteooria alusel kujundatud ulatuslik sotsiaalmajanduslik eksperiment kujunes üheks inimkonna traagilisemaks läbikukkumiseks, mille käigus hukkus kümneid miljoneid inimesi ja paljud riigid paisati oma arengus kümneid aastaid tagasi.