Ühiskonna õpetuse konspekt - Majandus ja maksud (0)

Ühiskonna õpetuse konspekt Majandus ja maksud
SKP-riigis teatud ajaperioodil toodetud kaupade ja teenuste maksumus(turuväärtus)
( arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus)
(tooted, mida tarbija kasutab oma vajduste rahuldamiseks)
SKP jaguneb :

• Eratarbimine- (Eestis SKPst 56%) suunatud tarbekaupadele
  
• Investeeringud -(Eestis SKPst 28%) kulutused tehastele, tootisliinidele ja seadmetele jne. Investeeringukulutusi tehakse enamasti tootmise arendamiseks ( mida enam ressursse investeeritakse, seda suurem on riigi majanduse kasvupotensiaal
  
• Valitsuse lõpptarbimine- (Eestis SKPst 20%) kulutused haridusele, teedeehitus , julgeolek
  
• Puhaseksport = Eksport- Inport listakse SKP koosseisu
  

Nominaalne SKP ehk jooksvate hindade SKP- väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades. (sisaldab ka kõiki turuhinna muutusi)
Reaalne SKP ehk SKP püsiv hindades- muutumatutes baasperioodi hindades( keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule, jättes välja hinnamuutuse mõju kaupade ja teenuste turuhindadele. Kasutatakse ka majdanduskasvu hinnanguna. Kui kasvab reaalne SKP kasvab ka elatustase(mida rohkem kasvab toodetavate kaupade ja teenuste hulk, seda suuremad on ka elanike tulud)
SKP per capita - SKP näitaja inimese kohta
SKP puudused:

• Ei kajastu varimajandus
  
• Ei kajastu vaba aeg ( indiviidi heaolu tegur ja igale inimesele erineva väärtusega)
  

RKP( rahvamajanduse kogu produkt )- mõõdab kõigi antud riigi residntide ( kodanikest füüsilike ja juriidiliste isikute) poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust( arvestab ka nende kodanikega, kes elavad mujal riigis ja ei arvesta neid mittekodanikke, kes elavad antud riigis)
Inflatsioon - riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil( kasvab keskmine hinnatase ). Inflatsiooni mõõdetakse INFLATSIOONIMÄÄRAGA(keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga(( eelmise aasta kuu või kvartal )) võrreldes)
Hinnaindeks -mõõdetakse hinnataseme muutust Jaguneb:

• Tarbijahinnaindeks(THI)- iseloomstab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust aluseks indikatiivne ostukorv
  
• Tööstustoodangu ja tootjahinnaindeks (TTHI)- Eesti valmistatud tööstustoodete hindade muutus( ilma käibemaksu ja aktsiisita)
  
• Ekspordihinnaindeks( EXHI)- Eestist välja veetavate eksportkaupade hindade areng
  
• Impordihinnaindeks(IHI)- Eestisse sisseveetavate kaupade ja teenuste hindade areng
  

INFLATSIOONI mõju tarbijatele

• Esmatarbekaupade hinnatõus- mõjutab rohkem vasemaid elanikke
  
• Pangalaenud- inimene võidab, sest peab inflatsiooni võrra vähem laenu tagasi maksma
  
• Hoiused- suurte hoiuste korral kaotavad need väärtust
  
• Raha väärtuse langus- Palkade tõus
  

Hindade tõusu põhjused:

• Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine
  
• Tootmiskulude kasv( nafta hinna tõus maaimlaturul)
  

Hinnataseme stabiilsus- hinnad on samad või on muutus minimaalne
Deflatsioon - riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus
Majanduspoliitka
Eesmärgid:

• Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega
  
• Kõrge ja püsiv majanduskasv
  
• Õiglane sissetulekute kasv
  

Rahapoliitika ( institutsionaalselt eraldatud täitevvõimust, teostab sõltumatu keskpank)
Raha väärtuse säilitamine( raha stabiilsus= hinnataseme stabiilsus=madal inflatsioon)
Kuidas see toimib: keskpank reguleerib raha pakkumist (käibeloleva raha hulka) või raha hinda(intresse)
Soodustada majanduse kasvu( võime mõjutada intresse tagab selle, et suudetakse mõjutada ettevõtteid)
Eesti rahapoliitika baseerub VALUUTAKOMITEE SÜSTEEMIL, mida iseloomustab:

• Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes
  
• Eesti panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja välisvaluutareservidega
  
• Eesti valuutat on võimalik vahetada igal ajal välisvaluutavastu
  

Fiskaalpoliitika
Eesti fiskaalpoliitika eesmärgiks on soodsate tingimuste loomine ettevõtlus ja investeerimiskliima arenguks. (vastutab rahandusministeerium )
Riik püüab toetada majanduse arengut ning vältida tööpuudust). Peamine vahend on eelarvelised kulutused ja maksud
Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus , mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse. Mida rohkem on makse, seda rohkem on riik võtnud enda kanda erinevaid funktsioone.
Tööturg ja Tööhõive
Tööealise rahvastiku hulka arvestatakse 15-74 aastased inimesed ja see jaguneb:

• Majanduslikul aktiivne rahvastik ehk tööjõud- soovivad töötada ja on võimelised töötama( töötajad ja töötud)
  

Töötajad ehk hõivatud- inimesed, kes saavad oma töö eest tasu
Töötud- tahvad ja on võimelised töötama, kuid hetkel ei tee seda

• Majanduslikult passiivsed ehk mitteaktiivne rahvastik – inimesed, kes ei soovi töötada ja ei ole selleks võimelised( koduperenaised, õppurid, puudega inimesed, HEITUNUD)
  

Tööpuuduse põhjused:

• Vähene kvalifikatsioon ja haridustase
  

Struktuurne tööpuudus- tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandja poolt pakutud töökoha nõudmistele
Mõju riigile ja leibkonnale

• Töötute poolt tootmata jäänud toodang
  
• Sotsiaalne kahju
  
• Riigi kulutuste kasv töötutele ( jäävad saamata maksud tulu ja sotsiaalmaks ja väheneb ka tarbimine)
  

Hõivepoliitika

• Passiivne- riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega( juba töötuks jäänud inimestega nt töötu abiraha , töötuskindlustus)
  
• Aktiivne – tööpuuduse ennetamine ( töökohtade loomine ja ümberõppe võimaldamine)