Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühiskond (0)

1 Hindamata
Punktid
Tootmistegur-majanduslike ressursside kugum,mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks.Ettevõtlus-inimeste valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel kui uute toodete arendamisel. Alternatiivkulu -kulu,mida inimene teeb valides ühe toote tootmise või tarbimise,loobudes teisest.Ühiskonna optimum-ressursside optimaalne paigutamine . Deflatsioon -raha ostujõu langus/riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Inflatsioon -riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Inflatsioonimäär-inflatsiooni mõõteühik.SKT/SKP- sisemajanduse kogutoodang / produkt -mingil kindlal territooriumil toodetud lõpphüviste koguväärtus. Inflatsiooni tagajärjed võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed.Positiivsed:a) tõusevad palgad ja kallineb rent, seeläbi kasvavad hoiused ja saab võimalikuks suurendada investeeringuid;b) oma elatustaseme säilitamiseks on inimesed sunnitud rohkem töötama; need, kelle sissetulek kasvab inflatsioonitempost kiiremini, võidavad;c) nõudluse kasv sunnib tootmist laiendama;d) laenuvõtjad võidavad,c) hirm tekkida võiva inflatsiooni ees sunnib inimesi säästma ning tarbima kokkuhoidlikult.Negatiivselt:a) püsiva sissetulekuga inimeste reaaltulu väheneb, selle säilitamiseks tuleb rohkem töötada, ent palga kasv võib suurendada maksudeks minevat osa sedavõrd, et reaaltulu langeb ikkagi;b) need, kelle sissetulek kasvab aeglaselt, kaotavad ;c) võib suurendada tööpuudus, sest inflatsioon mõjutab negatiivselt investeeringuid ja sedakaudu majanduskasvu;c) laenuandjad kaotavad;e) tekib ressursside väära jaotamise oht.Inflatsiooni põhjused:1)raha juurde trükkimine 2)tootmiskulud suurenevad.Reaalne SKP-sisemajanduse koguprodukt ,püsiv hindades. Nominaalne SKP-sisemajanduse koguprodukt,väljendub jooksvates hindades,teatud perioodil.Impordihinnaindeks(IHI)-iseloomustab Eestisse sisseveetavate kaupade ja teenuste hindade arengut.Lisandväärtus-kauba turuhinna suurenemine e kauba töötlemisel lisanduv kaubaväärtuse kasv.Alternatiivkulu-ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest /tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu.Hinnataseme stabiilsus-hinnad ei muutu või on muutus minimaalne.THI/ tarbijahinnaindeks -iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.Inflatsioonimäär-inflatsiooni mõõtühik,keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes kindla perioodiga.Tööstustoodangu tootjahinnaindeks ( TTHI )-iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust. Eesti Vabariigi keskpank /riigipank-Eesti Pank,avalik sektor.Eesmärk-madala inflaktsioonitaseme hoidmine. Fiskaalpoliitika -valitsuse eelarvepoliitika ,mis lähtub riigile pandud ülesannetest,makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikate taotlustest.Otsene maks-maks,mida tasutakse üksik- või juriidiliseisiku poolt otse riigile või kohalikule omavalitsusele.( maamaks ,ettevõtte tulumaks , sotsiaalmaks ).Kaudne maks-mõjutab sissetulekut kaudselt ,sellega maksustatakse tarbimist.(käibemaks, aktsiisid , tollimaks ). Rahvastiku vananemisega kaasnevaid probleeme saab leevendada:1)pensioniea tõstmisega- maksukoormus väheneb.2)soodustada sisserännet.Täistööhõive-olukord,kus kõik, kes tahavad töötada seda ka saavad.Hõivepoliitika-tööpuuduse vähenemine ja tööhõive suurendamine ,töötusest põhjustatud sotsiaalsete ja majanduslike pingete tekkimise vältimiseks.Aktiivse hõivepoliitika kaks meetodi:1)uute töökohtade loomine ja täiendõppe korraldamine 2)ümberõppevõimaluste pakkumine. Passiivse hõivepoliitika kaks meetodi:1) töötuabiraha 1-1,5a 2)töötuskindlustus.EL-i hõivepoliitika 4 sammast: 1) Uus ettevõtluskultuur-eesmärk:soodustada ettevõttlikkust,toetada inimeste püüdlusi ettevõtete rajamisel.2)Töölerakendamise uus kultuur-keskendub pikaajalisele struktuursele tööpuudusele. 3) Uuendustega kohanemise uus kultuur-eesmärk:töötajate,-võtjate kohanemine kiire tehnoloogilise arengu,muutuva turu situatsiooniga.4)Võrdsete võimaluste loomise uus kultuur-peaks vähendama soolist diskrimineerimist tööturul.EV kolmesambaline süsteem: Is-riiklik pension-tööandja maksab palgalt arvestatut sotsiaalmaksust(33%). IIs-kogumis­pen­sion-1983.a.ja hiljem sündinud inimestele on liitumine kohustuslik,põhineb eelfinantseerimisel.IIIs-täiendav kogumispension -sissemakse suurus määratakse ise,seda on võimalik muuta,kogutud summa saab kasutusule võtta al. 55east.Ümbrikupalk-„käest kätte” makstud ametlikult vormistamata töötasu, millelt ei maksta makse,ebaseaduslik.Tööandjad nõustuvad-hoiavad kokku sotsiaalmaksu maksmisest.Töövõtjad nõustuvad-saab rohkem raha kätte( bruto ).Ümbrikupalk töötajale-jääb ilma sotsiaalsetest garantiidest ja vallandamishüvitistest;ei ole võimalust pangalaenu saada;emapalk on väiksem.WTO- Maailmakaubanduse Organisatsioon -saavutada maailmaturul ideaalne kaubanduskord,kus kõiki partnereid koheldakse võrdselt,Eesti osaleb.IMF-Rahvusvaheline Valuutafond-soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskursside stabiilsust,Eesti osaleb.EMÜ-Euroopa majandus- ja rahvaliit-võtta kasutusele ühisraha ja rahapoliitika , Eesti osaleb.K.Ojuland 4 vabadust:1)kaupade vaba liikumine-kaubandustõkete kaotamine liikmesriikide vahel.2)teenuste vaba liikumine 3)kapitali vaba liikumine-kõrvaldada kõik piirangud,mis takistavad kapitali liikumist liikmesriikide vahel.4)isikute vaba liikumine- ei ole võimalik sisepiiride olemasolu või üksikisikute liikumist takistada.
Ühiskond #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor muffyke Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

Majandusalaste mõistete seletused
4
doc

Majandusalaste mõistete seletused

MAJANDUS TOOTMISTEGURID: 1) Maa (loodusressursid, kliima, maa) 2) Kapital (reaalkapital, finantskapital) 3) Inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus) Tootmistegur- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks Alternatiivkulu ­ ühe toote toomiseks või tarbimiseks tuleb loobuda teisest Mida enam ressurssi raisatakse, seda kulukam ja ebaefektiivsem on tootmisprotsess ning seda rohkem vajadusi jääb rahuldamata. Ressursside optimaalne paigutamine- olukord, kus ressursse ei ole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. SKP e sisemajanduse koguprodukt ­ peegeldab riigis teatud ajaperioodi (tavaliselt aasta) jo

Geograafia
Majandus ja poliitika
6
doc

Majandus ja poliitika

Majandus ja poliitika Riigi majandusressursid Tootmistegurite liigid: Tootmistegurid MAA KAPITAL INIMKAPITAL Loodusressursid Reaalkapital Tööjõud Kliima Finantskapital Ettevõtlikkus Maa Tootmistegurid: Tootmistegurid majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaotus: · Maa ­ maa, mets, maavarad, kliima · Tööjõud ehk inimkapital rahva arv, haridustase, kogemused · Määravaks on tööjõu kvaliteet mitte tööjõu hulk. · Kapital masinad, seadmed, tehased o reaalkapital o finantskapital rahalised vahendid · Ettevõtlikkus inimeste valmisolek riskida Alter

Ühiskonnaõpetus
Majandusalused 2-KT ELA
22
doc

Majandusalused 2-KT ELA

1 RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Riigi majandusliku seisundi hindamiseks, analüüsimiseks, vajalike majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmiseks vajatakse üksikasjalikku, kooskõlastatud informatsiooni. Selleks on RIIGI RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE AGREGAATNÄITAJAD, mis kujutavad endist koondväärtusi, mis mõõdavad majandustegevuse tagajärgi mingil ajaperioodil ja mida kasutatakse mitmesugusteks makroökonoomilisteks analüüsideks ja riikidevaheliseks võrdluseks. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamise süsteemile eristatakse majandussüsteemi kirjeldamisel viit olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. 1.1 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhinäitajad KOGUTOODANG on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Kogutoodangut võ

Majanduse alused
Majanduse kordamisküsimused vastustega
22
docx

Majanduse kordamisküsimused vastustega

tootmiskombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Vaatleme järgnevalt üht lihtsat mudelit, mis väljendab majanduse tootmisalaseid valikuid. Lihtsuse huvides oletame, et: REEGEL tegemist on majandusega, kus toodetakse ainult 2 hüvist: kahureid ja võid; ajaperiood on 1 aasta; ressursid, mis selle aja jooksul on kättesaadavad, on fikseeritud (nende suurus ei muutu); ka tehnoloogia tase antud aja jooksul ei muutu. Kui ühiskond suunab kõik oma ressursid ainult ühe hüvise tootmisele, saadakse selle hüvise maksimaalne kogus, mida aasta jooksul on võimalik toota. Olgu selleks maksimaalseks koguseks kas 5 miljonit tonni võid või 15 000 kahurit aastas. Teeme tabeli 1. TABEL 1 Alt tootmisvõimalused Või Variant Kahurid (tuhat tk) (milj.t.) A 0 15 (15-1=14) B 1 14 (14-2 =12) C 2 12 D 3 9 E 4 5

Majandus
Ühiskonnaõpetus II
17
doc

Ühiskonnaõpetus II

3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud

Ühiskonnaõpetus
Majandusteooria
37
doc

Majandusteooria

Majandusteooria ­ majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika ­ teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika ­ rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati

Õigus
Majanduse alused
72
docx

Majanduse alused

I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan

Majanduse alused
Sissejuhatus majandusteooriasse
116
pdf

Sissejuhatus majandusteooriasse

TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKO

Majandusõpe




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun