Inflatsioon (0)

Inflatsioon
Aleksander Kohlap
12.C
Mis on inflatsioon?
Inflatsiooniks nimetatakse riigi keskmise hinnataseme jätkuvat kasvu piisavalt pikal perioodil. Inflatsioon ilmneb ka juhul, kui mõnede toodete hind alaneb, eeldusel , et teiste toodete hind kasvab kiiremin. Mõnikord kasutatakse hindade muutumisest rääkides ka mõistet deflatsioon , mis on riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Nende kahe vahepealseks olukorraks on hinnataseme stabiilsus, mille puhul hinnad ei muutu vüi on muutus minimaalne. EUroopa keskpank peab hindu stabiilseks, kui hinnideks ei kasva üle kahe protsendi aastas.
Millega inflatsiooni mõõta?
Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga (eelmise aasta, kuu vüi kvartaliga) võrreldes. Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. INflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, vartaalne vüi aastane muutumine. Eesti Statistikaamet kasutab kuut hinnaindeksit. Neist olulisemad on jägmised.

• Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.
  
• Tööstustoodangu tootjahinnaindeks ( TTHI ) on indeks, mis iseoomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja aktsiisita.
  
• Ekspordihinnaindeks (EXHI) on hinnaindeks , mis iseloomustab Eestist välja veetavate ehk eksportkaupade hindade arengut.
  
• Impordihinnaindeks (IHI) on hinnaindeks, mis iseloomustab Eestisse sisse veetavate kaupade ja teenuste hindade arengut.
  

Ostukorv
THI arvutamise aluseks on indikatiivne ostukorv, mis koosneb teatud, erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist. Kuna inimeste tarbimistharjumused ja suhtelised hinnad on riigiti erinevad, erineb ka ostukorvi koostis.
Inflatsiooni mõju tarbijale
Inflatsioon mõjutab küll kõigi inimeste tulusid, kuid erinavalt, sest kõikide toodete hinnad ei tõuse samas ulatuses, samuti ei tarbi kõik samu tooteid. Näiteks kui kallinevad esmatarbekaubad, siis langeb eelkõigr vaesemate inimeste heaolu, sest nende sissetulekust klub suurem osa esmatarbekaupadele. Kui tõusevad luksuskaupade hinnad, mõjutab see eelkõige rikkamaid elanikkonnakihte. Inimene, kes on pangast laenu võtnud , võidab inflatsioonist, kuna peab inflatsiooni võrra vähem laenu tagasi maksma. Too aga, kellel on suured säästud , kaotab, kuna tema hoiused kaotavad inflatsiooni võrra oma väärtust. Seega võib mõne majapidamise heaolu inflatsiooni tulemusena suureneda , samal ajal kui teise oma väheneb
Inflatsiooni peamiseks negatiivseks mõjuks on raha väärtuse langus. Raha väärtust kajastab kaupade ja teenuste hulk, mida saab rahaühiku eest osta. INflatsiooni korral ei saa täna 100 krooni eest osta sama palju kaupa kui eelmisel aastal samal ajal. Tuleb siiski meeles pidada, et enamasti tõusevad inflatsiooniga võrdelises tempos ka palgad . Seega langeb inflatsiooni tulemusena küll raha väärtus, kuid inimese ostujõud ei pruugi langeda. Küll aga mõjutab inflatsioon negatiivselt säästusid. Hoides raha kodus sukasääres, väheneb selle raha väärtus inflatsiooni võrra igal aastal. Et seda vältida, võib raha paigutada panka, kus hoiustele makstakse intressi. Kuid ka siis tuleb jälgida, et intress ületaks või oleks vähemalt võrdne inflatsioonimääraga. Kindlasti on vaja väga põhjalikult arvestada ja kaaluda oodatavat inflatsiooni pikaajaliste investeerimisotsuste tegemisel, olgu selleks siis pensionikindlustus või eluaseme laen.
Hinnatõusu põhjused
Inflatsiooni võib tekitada olukord, kus nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine. Selle tulemusena on inimestel piisavalt raha, et tarvida, kuid ei ole piisavalt selliseid kaupu, mida soovitakse tarbida. Seetõttu hakkavad kaupade hinnad tüusma, mis põhjustabki inflatsiooni. Niisugune olukord tekib, kui pangad annavad väga lihtsalt laenu. Saadud laenu eest ostetakse kaupu - kortereid, maju, aga ka pesumasinaid või muud sellist, ning tulemuseks ongi hindade kasvu kiirenemine.
Ka tootmiskulude kasv põhjustab inflatsiooni. Näiteks nafta hinna tõus maailmaturul müjutab bensiini hinda koduturul, see aga omakorda näiteks veoteenuse hinda, mis toob jällegi kaasa inflatsiooni kiirenemise. Samuti võib inflatsioon tekitada hinnataseme ühtlustumine maailmaturu hindadega, nii nagu see on toimunud Eestis taasiseseisvumisejärgsetel aastatel.