Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandus ja Poliitika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

MAJANDUS JA POLIITIKA

SISUKORD



SISUKORD 2
1. RIIGI MAJANDUSRESSURSID 3
1.1 Tootmistegurid 3
1.2 Alternatiivkulu 4
1.3 Ressursside efektiivne kasutamine 4
2. MAJANDUSE KOGUPRODUKT JA MAJANDUSARENG 6
2.1 SKP 6
2.2 Puhaseksport 7
3. INFLATSIOON 8
3.1 Inflatsiooni mõõtmine 8
3.1.1 Ostukorv 8
3.2 Inflatsiooni mõju tarbijatele 9
3.3 Hinnatõusu põhjused 9
ALLIKAD 10
  • RIIGI MAJANDUSRESSURSID


    Ühiskonnas toimuvaid protsesse mõjutab sageli majanduse areng. Majanduse keskseks küsimuseks on püüd rahuldada ühiskonna soove ja vajadusi. Paraku on inimeste soovid piiramatud, ressursside hulk, mille abil soove rahuldada, aga on piiratud. Seetõttu ei ole inimesel kunagi võimalik saada kõike, mida ta tahab. Samuti ei ole riigieelarves kunagi piisavalt palju raha, et maksta pensione ja lastetoetusi ning pidada üleval sõjaväge nii, et kõik, kellele toetus on määratud, ka selle suurusega rahule jääksid (1).
    Seega on majanduse keskne küsimus: kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes. Kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme (1).
  • Tootmistegurid


    Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad maa, töö, kapital ja ettevõtlikkus (2).
    Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele. Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel toorainena või on need energiaallikaks (näiteks nafta , gaas , põlevkivi). Metsas kasvavat puitu kasutatakse mööbli-, paberi- ja tselluloositööstuses ning ehituses. Ilmastikust ja kliimatingimustest sõltuvad paljud majandustegevused. Piisava niiskuse ja päikese olemasolu on eluliselt tähtis põllu, taime ja puuviljakasvatuses. Samuti on ilmatundlik turismiteenuste valdkond (2).
    Töö kui ressursi hulka loetakse inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida nad kasutavad hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised
    töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub
    peale tööjõu ka mitteaktiivne rahvastik (2).
    Sõnal “kapital” on majanduses mitu erinevat tähendust. Ressursi mõistes tähendab kapital kõiki tootmisvahendeid (hooneid, tööriistu ja masinaid), mida kasutatakse uute toodete või teenuste valmistamiseks. Raha iseenesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks. Kapitali kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste valmistamisel (2).
    Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Majandusruumis, kus riik ei korralda kaupade ja teenuste tootmist, toimib majandus ainult tänu ettevõtlikele inimestele. Ettevõtlikkus on tähtis ka mujal, mitte ainult äritegevuses. Ettevõtlik saab olla nii koolis, kodus, kodukoha ühistegemistes ja ka isiklikus elus (2).
  • Alternatiivkulu


    Ressursside nappuse tingimustes tuleb pidevalt langetada otsuseid, kuidas ja mida toota või tarbida. Üldjuhul ei ole võimalik ühe toote valmistamisel või tarbimisel kasutatud ressurssi kasutada samal ajal teise toote valmistamisel või tarbimisel. Näiteks pole võimalik ühel ja samal ajal õppida matemaatika kontrolltööks ning minna kinno või diskole. Niisamuti ei saa CD ostmiseks kulunud raha eest enam osta raamatut. Seega – valides ühe toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. Sellist loobumist kutsutakse majanduses vastavalt tarbimise või tootmise alternatiivkuluks (1).
  • Ressursside efektiivne kasutamine


    Majandussüsteemi eesmärgiks on saavutada tarbija ja tootja maksimaalne heaolu. Ühiskonna heaolu maksimeerimiseks tuleb ressursid suunata sinna, kus alternatiivkulu on väikseim.
    Efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral. Tootja otsib võimalikult soodsat tootmisvõimalust. Tarbija tarbib võimalikult soodsat toodet/teenust (1).
  • MAJANDUSE KOGUPRODUKT JA MAJANDUSARENG


  • SKP


    Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt. SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja –teenuste maksumust. Ehk siis, annab ülevaate, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud perioodil on toodetud. Seejuures võetakse arvesse vaid lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus (1).
    Lõpptarbimise all mõeldakse neid kaupu ja teenuseid, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse toomiseks. SKP arvutamisel lähtutakse just lõpptarbimises ja ei arvestata vahetarbimist. Vahetaarbimisena mõistetakse kõiki neid kaupu ja teenuseid, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel. Näiteks kui lisada SKP arvutusele ühe auto hind, peab arvestama, et see auto hind sisaldab ka kõikide auto tootmisel kasutatud autooasade hinda. Nii võib autotehas osta teiselt tehaselt turvavööd, mis sisalduvad nüüd ka auto hinnas . Seega kajastub turvavööde tootmine vahetarbimisena juba auto hinnas. Selleks, et vältida topeltarvestust SKP arvutamisel, kasutatakse enamasti lisandväärtuse põhist arvestust . Lisandväärtus on igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv (1).
    SKP koosneb:
    • Eratarbimine

    Suurim osa SKP-st kulutatakse tarbekaupadele. Enamasti püüab riik ülemäärast tarbimist piirata, kuna tarbekaupadel ei ole majanduse arengu seisukohast püsiväärtust, vaid nad rahuldavad meie igapäevaseid vajadusi.
    • Investeeringud
    Investeeringutena käsitletakse kulutusi tehastele, tootmisliinidele, seadmetele ja muule sarnasele. Investeeringukulutusi tehakse enamasti tootmise arendamiseks . Mida enam ressursse investeeritakse, seda suurem on riigi majanduse kasvupotentsiaal.
    • Valitsuse lõpptarbimine (1).

  • Puhaseksport


    Puhaseksport- suur osa riigi toodetest suunatakse riigist välja, samas ostetakse kaupu ka välismaalt sisse. Välismajandustegevust arvesse võttes lahutatakse ekspordist import ja saadakse puhaseksport (3).



  • INFLATSIOON


    Inflatsioon on üks vanemaid majandusprobleeme. Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. See on majanduslik nähtus, mis kaasneb paratamatult majanduskasvuga, kuid mida kõigis riikides püütakse hoida teatud piirides. Enamasti kasutatakse inflatsiooni ohjeldamiseks intressimäärade juhtimist - kui intressimäär tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb; intressimäärade alanedes suureneb tarbimine, millega kaasneb inflatsioonitempo tõus (4).
  • Inflatsiooni mõõtmine


    Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga (eelmise aasta, kuu või kvartaliga) võrreldes (1).
    Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. Inflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, kvartaalne või aastane muutumine.
    Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.
    Tööstustoodangu tootjahinnaindeks ( TTHI ) on indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust, kusjuures hinnad võetakse ilma käibemaksu ja aktsiisita.
    Ekspordihinnaindeks (EXHI) on hinnaindeks , mis iseloomustab Eestist välja veetavate ehk eksportkaupade hindade arengut.
    Importhinnaindeks (IHI) on hinnaindeks, mis iseloomustab Eestisse sisse veetavate kaupade ja teenuste hindade arengut (1).
  • Ostukorv


    Enim kasutatud hinnaindeks on siiski tarbijahinnaindeks, kuna see peegeldab väga suurt gruppi inimesi, s.o tarbijaid puudutavate hindade arengut.
    THI arvutamise aluseks on indikatiivne ostukorv, mis koosneb teatud, erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist. Kuna inimeste tarbimisharjumised ja suhtelised hinnad on riigiti erinevad, on erinevad ka ostukorvi koostis (1).
  • Inflatsiooni mõju tarbijatele


    Inflatsioon mõjutab küll kõigi inimeste tulusid, kuid erinevalt, sest kõikide toodete hinnad ei tõuse samas ulatuses, samuti ei tarbi kõik samu tooteid. Näiteks, kui kallinevad esmatarbekaubad, mõjutab see eelkõige vaesemaid, ja vastupidi luksuskaupade kallinemine mõjutab eelkõige rikkaid. Inimene, kes on pangast laenu võtnud, võidab inflatsioonist, kuna peab siis vähem laenu tagasi maksma. Inimene, kellel on suured säästud, võib vastupidi kaotada. Seega võib majapidamise heaolu inflatsiooni tulemusena suureneda , samal ajal kui teise oma väheneb. Inflatsiooni peamiseks negatiivseks mõjuks on raha väärtuse ehk ostujõu langus – kui koos hindadega tõusevad ka palgad, siis ei pruugi ostujõud langeda (1).
  • Hinnatõusu põhjused


    Inflatsiooni tekkimise peamisi põhjuseid on kaks:
    • nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine - > inimesel on raha, kuid pole piisavalt kaupu, seetõttu hakkavad tõusma hinnad. Selline olukord tekib siis, kui pangad annavad liiga kergekäeliselt laenu.
    • tootmiskulude kasv -> näiteks kui nafta hind tõuseb, tõuseb kõigi toodete hind
    • samuti hinnataseme ühtlustumine maailmaturu hindadega, nii nagu see on toimunud Eestis taasiseseisvumisjärgsetel aastatel (1).

    ALLIKAD


  • Olenko, K., Toots, A. (2005) Ühiskonnaõpetus gümnaasiumiõpik. Tallinn: Koolibri
  • docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:AuFH1GS0sfQJ:treener.eok.ee/dokument_open.php%3Fdokument_id%3D257%26SESSION_OIS%3Db6b2e1ba42204f16f1c092cba1554cce+&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESgp-lJZQ-nGz0PBkE89o2pCu_yKxXOT9X1ODQLDtsgC-z6UMN1TAPpynBDcFPVIGAdD7cqyDJg4GOXAJ_1cj9FjsfrtRzdFfjhUW6j2x-NCv0klGW1f1usjn5shE2WljEwp5Z0v&sig=AHIEtbSs3EU13Z4STiugUSzYat4rN0MVNg
  • laagna .tln.edu.ee/wp.../Majandus_yhiskond_poliitika-kordamine.pdf
  • http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/raha/inflatsioon.html
    10
  • Vasakule Paremale
    Majandus ja Poliitika #1 Majandus ja Poliitika #2 Majandus ja Poliitika #3 Majandus ja Poliitika #4 Majandus ja Poliitika #5 Majandus ja Poliitika #6 Majandus ja Poliitika #7 Majandus ja Poliitika #8 Majandus ja Poliitika #9 Majandus ja Poliitika #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Marily O Õppematerjali autor
    Riigi majandusressursid, majanduse koguprodukt ja majandusareng, inflatsioon

    Sarnased õppematerjalid

    Mõisted - majandus
    2
    docx

    Mõisted - majandus

    · Tootmistegur-maj.like ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide maj.like soovide rahuldamiseks Tootmistegurid jagunevad kolmeks: looduslikud ressursid(maa), inimestega seotud resursid, kapital, on ka neljas : ettevõtlikkus. · Looduslikud ressursid: maa, mets, maavarad, kliima. · Tööjõud ehk inimestega seotud ressursid : rahva arv, haridustase, kogemused, inimkapital. · Kapital- tootmises vajaminevad masinad, seadmed, tehased jms. (jaguneb omakorda reaalkapitaliks ja finantskapitaliks, millest viimane kujutab endast rahalisi vahendeid, väärtpabereid, sularaha jms.) · Ettevõtlikkus ­ inimeste valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutusele võtmisel, kui ka uute toodete arendamisel. · Alternatiivkulu ­ ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu. · Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu · Mis ressursse mille tootmisele

    Ühiskonnaõpetus
    ÜHISKONNA KT - MAJANDUS
    3
    odt

    ÜHISKONNA KT - MAJANDUS

    1) Kolm majandustüüpi: · Vabaturumajandus- Turg on määrav.Iseloomulikud on eraomand(omanik vastutab üritab saada võimalikult palju tulu), kaubad ja teenused(on müüdav),turg(kõik kaubad ja teenused jõuavad inimesteni. Inimesed ise valivad, mida täpselt ostavad ja kui palju, tootjad otsustavad mida ja kui palju müüja), vaba konkurents(kauba mitmekesisisus, ostja otsustab, mida osta. Kes ei suuda oma toodet/teenust müüja, laostub). Riik ei sekku otseselt ei kauba tootmisesse ega jaotamisse.Kõik tahavad oma toodet teenus müüja, võib viia ületootmiseni , kihistumiseni ning monopoli tekkimiseni. 4 omadust: kõik määrab turg, hinna kujundab turg, väga lai kaupade ja teenuste valik, mitmed omandivormid · Käsumajandus- Riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõike majanduse seostuvat. Riik määrab kaupade hinna ja kontrollib kogu majandussüsteemi. Tihti planeeri

    Ühiskond
    Majandusalaste mõistete seletused
    4
    doc

    Majandusalaste mõistete seletused

    MAJANDUS TOOTMISTEGURID: 1) Maa (loodusressursid, kliima, maa) 2) Kapital (reaalkapital, finantskapital) 3) Inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus) Tootmistegur- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks Alternatiivkulu ­ ühe toote toomiseks või tarbimiseks tuleb loobuda teisest Mida enam ressurssi raisatakse, seda kulukam ja ebaefektiivsem on tootmisprotsess ning seda rohkem vajadusi jääb rahuldamata. Ressursside optimaalne paigutamine- olukord, kus ressursse ei ole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. SKP e sisemajanduse koguprodukt ­ peegeldab riigis teatud ajaperioodi (tavaliselt aasta) jo

    Geograafia
    Majandus ja poliitika
    6
    doc

    Majandus ja poliitika

    tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Tööpuudus tekitab majandusele suurt kahju. Tööpuudusega kaasnev sotsiaalne kahju on arvamatu. Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused. Töötutele tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab ka maksutulu, mida ta saaks, kui need inimesed töötaksid. Ühelt poolt jääb saamata ka tulu ja sotsiaalmaks. Teisalt väheneb tarbimine, mille tulemusena jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Hõivepoliitika poliitika, mis püüab tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Hõivepoliitika jaguneb: Passiivne tööturupoliitika riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele. Aktiivne tööpoliitika riik püüab tööpuudust ennetada, kasutades mitmeid võimalusi, nagu uute töökohtade loomine ja ümberõppevõimaluse pakkumine.

    Ühiskonnaõpetus
    Ühiskonna kokkuvõte 5 1-5 6
    2
    doc

    Ühiskonna kokkuvõte 5.1-5.6

    majanduse arengut ja vähendada tööpuudust 12. Maksukoormus: Näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus ning seda väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse Käibemaks- tarbimiselt võetavad maksud Kapitalimaks- maks kinnisvaralt või intressidelt Aktsiisimaks- nt tubakaaktsiis või alkoholiaktsiis 13. Majanduspoliitika rakendamine- riigi sekkumine majandusse: Kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab märkimisväärselt, on tegemist depressiooni ehk majanduslangusega Kui majandus on n-ö ülekuumenenud. Liiane nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. (majanduspoliitika piirab tarbimist) 14. Hõivepoliitika: Püütakse töötusest põhjustatud majanduslike ja sotsiaalsete pingete tekkimist vältida ning tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Passiivne tööturupoliitika- riik suunab abi töötuks jäänud inimestele Aktiivne tööpoliitika- riik püüab tööpuudust ennetada, näiteks uute

    Ühiskond
    Majandus
    4
    docx

    Majandus

    1. Majandus · 2. § 5.1- 5.3 Sissejuhatus majandusse · 3. Mis on majandus? Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine · 4. Majanduse keskne eesmärk Püüe rahuldada inimeste soove ja vajadusi Inimeste soovid on piiramatud Ressursid on piiratud · 5. Majanduse keskne küsimus Kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes ? · 6. Tootmistegurid LOODUS KAPITAL INIMESED Kliima Mets, vesi Territoorium Maavarad jne Masinad Seadmed Tehased Raha jne Rahvaarv Haridustase Kogemused Ettevõtlikkus jne

    Majandus
    Majandus ja Poliitika - ühiskond
    3
    doc

    Majandus ja Poliitika - ühiskond

    järgi juhitakse kogu majandustegevust. Üksikiskul pole peaaegu mingeid võimalusi aktiivselt majandustegevusse sekkida Turumajandus- Süsteem, kus inimesed astuvad vabatahtlikult mitmesugustesse lepingulistesse suhetesse ja majandusprotsesse määrab turg. Siin on kõigil võrdsed võimalused eneseteostamisek Segamajandus- süsteem, kus kõrvuti turumaj. Elementidega toimib ka tuegev valitsuse sektor. Arenenud riikides. Riik ja majandus *sotsiaalses kontektis on maj. lahutamatult seotud ühisküved. *Ühishüved- kaubad, teenused, hüved, mida inimesed tarbivad kollektiivselt ilma turu vahenduseta. Nt: julgeolek, haridus, kultuur, tervisehoid, normaalne elukeskkond Valitsuse majanduslikud ülesanded: *seadusandluse tagamine majandustegevuseks *tulude ümberjaotamine ühiskonnas *avalike hüvede pakkumine *valitsus viib riigi eesmärke ellu maksu-ja rahanduspoliitika abil

    Ühiskonnaõpetus
    Ühiskonna õpetuse töö vastused
    4
    docx

    Ühiskonna õpetuse töö vastused

    Ühiskonnaõpetuse KT 1) Tootmistegurid, majandusressurssid 2) Ressursside efektiivne kasutamine 3) SKP -? Jooksevhindades ja püsivhindades 4) SKP riigi rikkuse mõõdupuuna. SKP per capita. SKP naaberriikides. Kõige kõrgema SKP-ga riigid. 5) inflatsioon, mis on, selle põhjused, inflatsiooni mõju tarbijale 6) riigi majanduspoliitika peamised eesmärgid 7) fiskaalpoliitika 8) eelarve ­ mis on, koduvalla ja riigieelarve maht, kuidas riigitasandil eelarve välja töötatakse, koostatatakse, lisaeelarve 9) maksud Eestis ­ riiklikud + kohalikud 1. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. Tootmistegurid jagunevad kolmeks: a) MAA -> looduslikud ressurssid, nagu maa, mets, maavarad b) TÖÖJÕUD -> kõik inimestega seotud ressurssid, nagu rahva arv, haridustase ja kogemused.

    Ühiskonnaõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun