Majanduse teine kt (5)

Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel.
Põhilised käsitlusained: sisemine kogutoodang , rahva kogutoodang ja selle muutumine, majanduskasv ja selle tsüklilisus, tööhõive ja tööpuudus, inflatsioon , eelarve e fiskaalpoliitika, raha ja rahapoliitika - monetaarpoliitika , kaubandusbilanss e riigi ekspordi-impordi vahekord
Viis olulist majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor , välissektor
Kogutoodang-rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus
Sisemajanduse koguprodukt - mõõdab mingi ajavahemiku(tavaliselt aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e kaupade ja teenuste turuväärtus
Rahvuslik koguprodukt-sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite(tööjõud, kapital ) kasutamisest.
SKP arvutamise meetodid: tootmismeetod : lisaväärtused põllumajanduses, tööstuses, teeninduses, valitsussektoris = SKP + kaudsed maksud – subsiidiumid sissetuleku meetod: töötajate palk + ettevõtete kasumid + põhivara kulum = SKP + kaudsed maksud - subsiidium kulutuste meetod: eratarbimine + avaliku sektori tarbimine + koguinvesteeringud + kaupade ja teenuste eksport - kaupade ja teenuste import. Kõik kokku on SKP turuhindades . SKP turuhindades + netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades
RKP turuhindades + jooksvad netoülekanded = kasutada olev kogurahvatulu. Kasutada olev kogurahvatulu – amortisatsioon = kasutada olev netorahvatulu
Puhas majanduslik heaolu- näitab inimese rahulolu ja hõlmab lisaks ühiskonnas loodud kogutoodangule veel ka vaba aja varimajanduse väärtuse, millest on lahutatud negatiivsed välismõjud.
Kogunõudlust mõjutavad tegurid- *poliitilised-rahapoliitika, eelarvepoliitika *majandusvälised- äriline usaldus ja tulevikuootused, kapitali väärtuse muutumine, rahvusvahelised majandustingimused, demograafilised protsessid
Kogunõudluse elemendid: isiklik tarbimine, investeeringud , valitsuse kulutused, puhaseksport
Pigou efekt- hindade taseme tõus vähendab raha ostujõudu ning kahandab tarbijate ostuvõimet, samuti kahaneb paralleelselt ka majapidamiste see rikkuse osa, mis on paigutatud hoiustesse
Tarbimise üldine seadus- selle kohaselt inimesed suurendavad sissetulekute kasvades oma tarbimist, kuid mitte sama suurel määral
Keynes ´i rist - tulude kasvades suurenevad tarbimiskulutused kuid mitte proportsionaalselt
Autonoomne e sõltumatu tarbimine- tarbimise minimaalne füsioloogiline tase, mis ei sõltu tarbimise suurusest
Tarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid: rikkus, hindade tase, krediidi kättesaadavus ja hind, ootused
Erinevad tarbimisfunktsiooni teooriad: * suhteliste tulude hüpotees-1 tarbija ei orienteeru niivõrd oma isiklike absoluutsete tulude järgi, kuivõrd teiste samasse elanikkonnakihti kuuluvate inimeste tarbimistaseme järgi-demonstratsiooni efekt. 2 Tarbimine on mingil määral harjumuslik, kord omandatud tarbimismudelist on väga raske loobuda. *eluaegse tsükli hüpotees: tulude lühiajaline kõikumine avaldab vähe mõju jooksvale tarbimisele ja oodatavale eluaja tulule, eeldab superratsionaalset inimest, kes on võimeline planeerima oma tulusid ja kulusid kogu eluks.
Investeering - esemelise kapitali formeerimine ja ühiskonna tegeliku kapitali juurdekasv
Investeeringu piirefektiivsus(IPE)= laenutulu/investeering*100
Investeeringunõudlust mõjutab: protsendimäär, äriline usaldus ja tulevikuootused, tootmistegurite hindade muutused, inflatsioon, tootmistehnoloogia areng ja vajadus vananenud seadmed asendada uusimatega, maksupoliitika , rahvatulu kasv, mis reeglina suurendab investeeringuid
Kogupakkumine-ettevõtte poolt igal hinnatasemel pakutava kogutoodangu hulk
Kogutoodangut mõjutavad tegurid: töö tootlikus, üldine palgatase, tootmiskulude suurenemine
Inflatsiooni liigid: *avalik inflatsioon- turumajandusega kaasnev nähtus, mis avaldub hinnatõusus, kas suhtelises või üldises * varjatud e allasurutud inflatsioon- hinnad võivad samaks jääda, ent kaupade kvaliteet halveneb ja sortiment aheneb. Võib liigitada veel nõudlusinflatsioon, pakkumis-(kulu-) inflatsioon, palgainflatsioon, hinnainflatsioon , siirdeinflatsioon, maksuinflatsioon , majandusootuste inflatsioon, struktuurne inflatsioon
Adaptiivsed ootused- kujunevad tarbijate mineviku kogemuste põhjal ja nende peamine mõte seisneb selles, et uue inflatsioonimääraga kohanemine võtab aega
Ratsionaalsed ootused- tulevikuootused, mille tarbijad kujundavad kasutades olemasolevat infot ning teadmisi praeguse ja tulevikupoliitika mõjust
Inflatsioonimäärast sõltuvad tüübid: * roomav inflatsioon- näitajaks kuni 10%, jooksev e galopeeriv inflatsioon- määraks 10% ja enam, hüperinflatsioon- järsk hinnatõus, mis võib ulatuda üle 50% kuus
Inflatsioonispiraalid: hinnad-palk-hinna – hindade tõustes suurendatakse palku, sest vaja töötajate suurenenud väljaminekud kompenseerida. Kui suurenevad palgad , siis kasvavad tootmiskulud ja kasvab nõudlus, see sunnib omakorda tootjaid kaupade hindu tõstma. Hinnad- valuutakurss- hinnad- hindade tõus antud riigis on olnud tunduvalt kiirem kui teistes riikides. Järgneb antud riigi valuutaühiku devalveerimine, mille tõttu kallinevad imporditavad kaubad ja nende hulgas ka tootmisvahendid , järelikult tõusevad toote hinnad. Hinnad- intressid-hinnad- kui pangad suurendavad hoiuseintressi, siis hoiustatakse rohkem sääste ja väheneb nõudlus. Samal ajal kasvavad tootmiskulud laenuintressi kasvu arvel ja tõusevad hinnad. Hinnad-hinnad- võib esineda inflatsiooni genereerimine. Nt Eestis tõusevad toorainete hinnad, siis töötlevates ettevõtetes kasvavad tootmiskulud ja need suruvad üldise hinnataseme ülesse.
Tarbijahinnaindeks- fikseeritud toidukorvil baseeruv indeks.
Tootjahinnaindeks – iseloomustab hindu, mida tootjad maksavad tootmise erinevatel etappidel .
Täielik hinnaindeks - e sisemajanduse kogutoodangu deflaator on kõige üldisem hinnaindeks
Inflatsiooni soodne mõju: inflatsiooni mõjul palgad suurenevad, inflatsioon sunnib saavutatud elatustaseme säilitamiseks rohkem töötama, ressursside osalise kasutamise korral põhjustab nõudlusinflatsioon tootmise kasvu
Negatiivne mõju: kaasneb reaaltulu soovimatu ümberjaotumine, sageli elatustase langeb, ei soodusta sääste hoiustama, sest hoiuse reaalväärtus langeb pidevalt, on seotud nii või teisiti tööpuudusega, ressursside vale jaotus
Paberraha väärtuse taastamise võtted: deflatsiooni puhul alaneb hindade üldine tase, devalvatsioon väljendab kehtiva rahakursi vähenemist välisvaluutade suhtes, indekseerimine kui mehhanism hindade ja maksete korrigeerimiseks, arvestades inflatsiooni mõju, annulleerimine , endine vääringuraha kuulutatakse kehtetuks ja rajatakse uus rahasüsteem.
Töötuse liigid: friktsionaalne e siirdetöötus, struktuurne töötus, tsükliline töötus, hooakaline töötus, varjatud töötus
Phillipsi kõver- inflatsiooni ja töötuse vahel valitseb kahanev seos, inflatsioon on enamasti kõrgem perioodidel, mil töötus on madal ja vastupidisel juhul suure töötusemäära korral on inflatsioonitase madal.
Tööturupoliitikad- aktiivne ja passiivne
Negatiivne e laienemise RKT lõhe- kui potentsiaalne RKT on tegelikust väiksem
Positiivne e kokkutõmbumise RKT lõhe- kui potentsiaalne tootmismaht on suurem tegelikust, võib tekkida 2 viisil: *kui mingil põhjusel väheneb kogunõudlus, *kui väheneb kogupakkumine
Pakkumise šokk e stagflatsioon - kogutoodangu vähenemine koos hinnatõusuga
Tsüklite sisemised tegurid- investeeringud, raha pakkumine, konkurentsi puudumine
Tsüklite majandusvälised tegurid- päikeseplekkide teooria, poliitilise tsükli teooria, sõjad, riikide lagunemised ja ühinemised, tähtsamad tehnoloogilised leiutised
Majanduse indikaator- teatud muutuja , mille väärtus arvatakse sõltuvat mingitest majanduslikest näitajatest ja mida kasutatakse viimaste ennustamiseks või äraseletamiseks.
Ökonomeetria- majanduse indikaatorite kasutamine majandusliku arengu modelleerimisel ja majandusliku info statistilisel töötlemisel
Majandussüsteemi printsiibid: neutraalsus , suunatus, lihtsus, võrdsus, efektiivsus
Keskpanga rahapoliitika viljelemise vahendid: vabaturu operatsioonid , intressimäära muutmine, välisvaluuta ost ja müük, valitsuse deposiidid, kohustusliku reservi nõue
Maksebilanss - mingi riigi kõigi majandusüksuste poolt aasta jooksul välismaale ülekantud maksete ja neile välismaalt laekunud maksete kõrvutus
Maksebilanss näitab: jooksvate operatsioonide seisu, kapitali juurdevoolu ja äravoolu antud riigis, välisvaluutareservide muutumise põhjuseid, riigi välismajanduslikku positsiooni
Fikseeritud valuutakursside süsteem- kujuneb kas antud maa oma raha hinna ühepoolse sidumisena mingi maa valuutaga või vastastikuste kursilepingute sõlmimise teel.
Majanduskasvu tegurid: looduslikud ressursid , inimressursid, kapital, tehnoloogia mõju, ressursside ümberpaigutamise efekt tootmisharude vahel, majandusvälised tegurid-kultuur ja poliitiline korraldus