Seminar 9 - Inflatsioon (0)

Seminar 9. Inflatsioon 1. Inflatsioon on:
a)) hi d d jja töö hindade tööpuuduse d üh üheaegne k kasv; b) hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega; b) c) hindade püsiv alanemine; d) püsivat hinnataseme tõusu ilma hinnaproportsioonide muutuseta.
2. Viletsuse e. diskomfordi indeks on:
a) miinimumpalk jagatud keskmise palgaga; b) kõikide töötute arv jagatud üle keskmist palka saavate töötajate arvuga; c) c) arvutatav arvutatav inflatsioonimäära inflatsioonimäära ja ja töötusemäära töötusemäära summana; summana; d) üldise hinnataseme pidev suurenemine. 1 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 3. Hüperinflatsioon on:
a) kiire hinnalangus, mis teeb laenude tagasimaksmise raskeks ja halvab majanduse; b) aeglane hinnalangus; c) konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsk hinna tõus, millel on kaasne kaasnev toime ka teiste ka kaupade pade hindadele; d) d) väga kiire üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu vähenemine. 4. Hiiliv inflatsioon on: a) inflatsioon, mille olemasolust pole kellelgi aimu ; b)) üldise hinnataseme langus g koos hindade tõusuga; g ; c) c) aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus, mille korral toimub majanduse aktiivne areng; d)) inflatsioon, mida p peetakse hoopis p disinflatsiooniks.
5. Deflatsioon on: a)) majandusmuutujate j j väärtus jjooksevhindades;; b) b) hindade püsiv alanemine; c) arvutatav inflatsioonimäära ja tööhõive määra summa; d) püsiv hinnataseme tõus ilma hinnaproportsioonide muutuseta. 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 6. Tarbijahinnaindeks on: a) indeks, mis iseloomustab keskmise tarbija valmisolekut maksta nõutavat hinda; b) indeks, indeks, mis mis mõõdab mõõdab keskmise keskmise tarbija tarbija ostukorvi ostukorvi kuuluvate kuuluvate kaupade kaupade ja ja teenuste teenuste hindade hindade muutust mingi baasperioodi suhtes; c) indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut; d) reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada. 7. Tootjahinnaindeks j on: a) tootjate kulude ja tulude suhe; b) indeks, mis mõõdab toodete ja teenuste hulgihindade taseme muutusi; b) c) näitaja, mille alusel prognoosib ettevõte oma toodete hindu; d) tarbijahinnaindeksi pöördväärtus. 8. Inertne e. baasinflatsioon on:
a) etaloninflatsioon, mille poole pürgivad kõik maailma riigid; pidev inflatsioon, b) pidev inflatsioon, mis mis kestab kestab seni, seni, kuni kuni mingid mingid majanduslikud majanduslikud näitajad näitajad muutuvad muutuvad ja ja millega majanduses osalejad kohanevad, püüdes ennetada inflatsiooni mõjusid; c) inflatsioon mis kehtestatakse igas riigis majandusministeeriumi korraldusega; inflatsioon, d) inflatsioon, mis majanduse järsul arengul jääb oma inertsuse tõttu majanduse arengust 3 maha. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 9. Stagflatsioon on: a) hinnatõusu ja tööviljakuse üheaegne muutus; b) inflatsiooni b) inflatsiooni ja ja tööpuuduse tööpuuduse üheaegne üheaegne kasv; kasv; c) inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne langus; d) majanduse taandareng . 10. Puhas inflatsioon on: a) inflatsioon millest on ellimineeritud hinnakõikumised; inflatsioon, b) sisuliselt nullinflatsioon; c) hüpoteetiline termin, termin mis märgib püsivat hinnataseme tõusu ilma hinnaproportsioonide muutuseta; d) hüpoteetiline termin, mis märgib püsivat hinnataseme langust ilma hi hinnaproportsioonide ti id muutuseta. t t 11. Hinnasokk tekib:
a) ostjatel paar minutit pärast poodi sisenemist; b) b) konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsust hinna tõusust, millel millel on on kaasnev kaasnev toime toime ka ka teiste teiste kaupade kaupade hindadele; hindadele; c) müüjatel hindade tüütuseni vahtimisest; d)4 pärast valitsusepoolseid samme hinnaregulatsiooni osas. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 12. Disinflatsioon on: a) vastandsündmus inflatsioonile; b) inflatsioonitempo aeglustumine; b) c) inflatsioonitempo järsk kiirenemine ; d) tööpuuduse ja inflatsiooni üheaegne esinemine. 13. Raha pakkumise suurendamine keskpanga poolt:
a) põhjustab tavaliselt kaupade hindade alanemise; b) põhjustab tavaliselt kaupade hindade tõusu; b) c) ei põhjusta tavaliselt kaupade hindade muutusi; d) põhjustab tavaliselt toidukaupade hindade alanemise ja tööstuskaupade kallinemise.
14. Prognoositud inflatsioon on:
a) ühiskonnale nii kahjulik, et on paljudes riikides keelatud; b) ühiskonnale b) ühiskonnalekasulik; kasulik; c) neutraalne majanduse suhtes ja seetõttu pole sellele mõtet aega raisata. 5 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 15. Nõudlusinflatsiooni põhjuseks võivad olla: a) nafta hinna hinna tõus maailmaturul; b) reaalsissetulekute l i t l k t vähenemine äh i c) tootmiskulude järsk tõus; d) avaliku d) avalikusektori sektorikulutuste kulutustekasv; kasv; e) tootmiskulude tõus tööstuses.
16. Hüperinflatsiooni 16 Hü i fl t i i korral k l on üldine üldi hindade hi d d tõus: tõ a) suurem kui 10% kuus; b)) suurem kui 10% aastas;; c) c) suurem suurem kui kui 50% 50% kuus; kuus; d)) suurem kui 50% aastas; e) vähemalt ühekordne protsentuaalne kasv aastas. 17. Inflatsiooni ülekandumise ehk inflatsioonispiraalide näiteks on järgmist tüüpi spiraalid:
a) hinnad-palk-hinnad; b) hinnad- intressid -hinnad; c) hinnad-hinnad; d)6 hinnad-valuutakursid-hinnad. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 18. Perioodil, kus inflatsioon süveneb ja kiireneb , kipuvad intressimäärad:
a) langema , kuna raha väärtus langeb; b) langema, kuna ka töötusemäär kahaneb; c) c) tõusma, kuna raha väärtus langeb; d) jääma samaks, kuna ka töötusemäär tõuseb; e) olema suhteliselt püsivad.
19 Mõõdukas 19. Mõõd k inflatsioon: i fl t i
a) ei põhjusta ühiskonnale mitte mingisuguseid kulusid ; b) on poliitikutele majanduspoliitika läbiviimise seisukohalt väheoluline; c) võib moonutada relatiivseid hindasid; c) d) viib suhteliselt märkamatult, varjatumalt üldise hinnataseme tõusule; d) e) kutsub esile disinflatsiooni; f) vähendab tarbimiskulutusi ning koos sellega ka majanduskasvu.
7 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 20. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis:
a) a) on inimestel ajend kulutada oma raha nii ruttu kui võimalik; b) teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast; c) üldiseks muutuvad kaupade ja teenuste bartertehingud; d) on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks; e) tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas; f) viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi korrastumiseni. 21. Kui laenuandjad hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu saajad, on muudel võrdsetel tingimustel: a) a) laenunõudlus väiksem; b) laenunõudlus suurem; c) ei mõjuta laenunõudlust, sest kui keegi laenu ei taha siis pole võimalik ka anda. 22. Indekseerimine on:
a) majanduse erinevate arenguetappide nummerdamine; b) hinnaindeksi regulaarne kasutamine sissetulekute, b) sissetulekute maksude ja muude väljaminekute korrigeerimiseks; korrigeerimiseks; c)8 hinnaindeksi kasutamine hindade reguleerimiseks. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 23. Deflatsiooni tulemuseks on:
a) üldise heaolu tõus tänu hindade langusele; b) likviidsuse b) likviidsusekriis, kriis,sest sestinimestel inimestelpuudub puudubvõlgade võlgadetagasimaksmiseks tagasimaksmiseksraha; raha; c) laenusaajate võit tänu hindade langusele; d) laenuandjate võit tänu hindade langusele.
24. Inflatsiooni tõttu võidavad:
a) a) suurhoiustajad; b)) pensionärid;; p c) c) keskklass ; keskklass; d)) väikehoiustajad; j e) e) suurettevõtted. suurettevõtted. 25. Inflatsiooni käsitlemise nn. Skandinaavia mudel on koostatud eeldusel , et riigis on tootmine jaotatud:
a) impordi, ekspordi ja kaitsmata sektoriks; b) b) ekspordi ja kaitstud sektor ; c)9 impordi ja kaitstud sektor. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 26. Ühiskond võib inflatsioonist ka kasu saada, kui: a) ettevõtted investeerivad tänasel päeval rohkem, kuna hinnatõus on neile signaaliks, g , et tulevikus tulevikus onon võimalik võimalik saada saada suuremaid suuremaid kasumeid ning kapitalikaupade soetamine on tulevikus üldise hinnatõusu tõttu kallim; kogu majanduse b) kogu majanduse seisukohalt seisukohalt vajalikud vajalikud relatiivsete relatiivsete hindade hindade muutused teostuvad inflatsiooni tõttu kergemini; c) avaliku sektori ekspansiivne majanduspoliitika on kergemini teostatav,, sest riigi g maksutulud kasvavad kiiremini juhul j kui on tegemist progressiivse tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega); d) viletsuse indeks (töötuse määr + inflatsioonimäär) majanduses kasvab; e) tegemist on nn nn. galopeeriva inflatsiooniga inflatsiooniga.
10 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 27. Põhilised kontseptuaalsed ja statistilised probleemid tarbijahinnaindeksi THI kasutamisel ilmnevad kuna: a) THI on konstrueeritud selliselt , selliselt et põhiliselt arvestatakse vaid vähekindlustatud inimeste sotsiaalabi vajadust ning eiratakse ülejäänud j tulugruppide g pp elukallidust;; b) THIs ei leia kajastamist sellised tarbijate kulutused nagu alkohoolsete jookide või kontserti piletite ost; c) hinnata ei suudeta elukondliku teeninduse väärtust ja hinnataset; d) tüüpilise tarbija kaupade ja teenuste ostukorvist puudub varimajandusega seonduv osa; e) THI määrab ainult jooksva aasta hinnataseme muutusi; f) ükski eelnev vastus pole õige. f) 11 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 28. Inflatsioon väikese avatud majanduse korral (Skandinaavia mudel) on määratud: a) hinnatõusuga antud riigis; b) hinna hinna muutumisega muutumisega maailmaturul; maailmaturul; c) c) tootmise tootmise struktuuriga struktuuriga (osatähtsusega (osatähtsusega kaitstud kaitstud sektoris); sektoris); d) d) tööviljakuse tööviljakuse kasvu kasvu erinevusega erinevusega ekspordi ekspordi ja ja kaitstud kaitstud sektoris. sektoris. 29. Deflatsioon: a)) mõjub õj b majandusele j d l llaastavalt t lt ja j viib iib majanduse j d llangusele; l b) b) taastab taastab ostuvõime ostuvõime ning ning suunab suunab majanduse majanduse tõusuteele; tõusuteele; c) ei mõju mitte kuidagi majandusele; d) on tänapäeva majanduses äärmiselt sage ja iseloomulik nähtus; e) e)) eieiole oleiseloomulik iseloomuliktänapäeva tänapäeva p majandusele. majandusele. j 30. Disinflatsioon ja deflatsioon: a) erinevad teineteisest nii palju, et nende sisulise erinevuse väljaselgitamise pole mingeid probleeme; bl b) on onsuhteliselt suhteliseltsarnased sarnasednähtused nähtusedning ningseetõttu seetõttu"siin "siinja japraegu" praegu"neid neideristada eristadaon suhteliselt on suhteliselt keeruline; keeruline; c) on nähtused, mida polegi võimalik kindlaks teha.
12 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 31. Kui laenusaajad hindavad inflatsiooni kõrgemaks kui laenu andjad, on muudel võrdsetel tingimustel: a) laenunõudlus väiksem; b) laenunõudlus suurem; c)) ei mõjuta j laenunõudlust,, sest kui keegi g laenu ei taha siis p pole võimalik ka anda. 32. Disinflatsioon:
a) vähendab majanduslikku efektiivsust ja kasvu ning suurendab vahepealse majandusliku languse kahju; b) suurendab suurendab majanduslikku majanduslikku efektiivsust efektiivsust ja ja kasvu kasvu piisavalt, piisavalt, et et kompenseerida kompenseerida vahepealne majandusliku languse kahju; c) põhjustab suure kahju ekspordile, kuna hinnad langevad.
33. Disinflatsiooni põhjustavate tegurite hulka ei kuulu:
a)) inertsus ;; b) pakkumispoolsed tegurid; c) rahapakkumise suurenemine; d) nõudluspoolsed tegurid; e)13 rahvusvaheline efekt; Lembit Viilup PhD IT Kolledz 34. Tabelis toodud andmete ja arvutatud reaalse SKP baasil vastake allpool toodud küsimustele.
Aasta Nominaalne SKP EEK SKP deflaator Reaalne SKP EEK (1982 = 100) 1929 103,9 14,6 711,6 1933 56,0 11,2 500,0 1939 91,3 12,7 718,9 1949 260,4 23,5 1108,1 1959 495,8 30,4 1630,9 1969 963 9 963,9 39 8 39,8 2421 9 2421,9 1979 2508,2 78,6 3191,1 1989 5200 ,8 126,3 4117,8 a) Arvutage reaalse SKP näitajad 1982 aasta kui baasaastahindades ning täitke tabeli neljas veerg b)) Milline i i on reaalse SKP S protsentuaalne kasv ajavahemikul j i 1929 kunii 1989? 4 8 % 478,7% c) Milline on nominaalse SKP protsentuaalne kasv samal ajavahemikul? 4905,6% d) Millest on põhjustatud küsimuste b) ja c) vastuste nii suur erinevus? inflatsioonist e) Arvutage reaalse SKP protsentuaalne kasv järgmiste kümneaastaste perioodide kohta: 1940ndad 14 54,1% 1950ndad 47,2% 1960ndad 48,5% 1970ndad 31,8%Lembit 1980ndad 29% Viilup PhD IT Kolledz