Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti Panga statistika analüüs. (0)

1 Hindamata
Punktid

Eesti Panga statistika analüüs.
(2001-2010)
1.Ehitus
Faktid:
  • Ettevõtete ehitustööde tipphetk oli 2007-ndal aastal.
  • Eluruume ehitati kõige rohkem 2007-ndal aastal.
  • Mitte eluruume ehitati kõige rohkem 2008-ndal aastal.

Analüüs:
Ehitus ettevõtete ehitus tööd kasvasid kuni 2007-nda aastani ning siis hakkas langema . 2010-ndal aastal saavutasid ehitustööd sama taseme mis 2004-ndal aastal.
Valminud eluruumide kasuliku pinna tõus oli 2001-2007 aastani silmnähtav, kuid alates 2008-ndast aastast algas langus ehituses.
Mitteeluhoonete tippaeg oli 2008-dnal aastal, kuigi eluruumi pinnad hakkasid 2008-ndal aastal juba langema . Mitteeluruumide pinna langus oli võrdväärne 2002-nda aasta ehitusstatiskikaga.
2.Tarbimine
Faktid:
  • Jaekaubanduse ettevõtte jaemüügi tippaeg oli 2008-ndal aastal.
  • Sõiduautode suurim läbimüük oli 2006-ndal aastal.

Analüüs:
Jaekaubanduse ettevõtete suurim läbimüük toimus 2008-ndal aastal. 2009-nda aasta langus oli sama suur kui 2005-2008-nda aastate vaheline tõus, millele järgnes väike tõus 2010-ndal aastal.
Sõiduautode suurim läbimüük oli 2006-ndal aastal , millele järgnes langus kuna ettevõtted ei suutnud rahuldada enam töötajate palgasoove.
3. Trantsport
Faktid:
  • Ühistrantsporti kasutati kõige tihemini 2002-ndal aastal.
  • Kaubaveo tipphetk oli 2007-ndal aastal.

Analüüs:
Ühistrantsporti kasutati kõige tihemini 2002-ndal aastal, millele järgnes massiline langus ühistrantspordi kasutuses.
Kaubavedu oli Eestis suurim 2007-ndal aastal, pärast seda hakkas langema. 2010-ndal aasta kaubaveo näitajad olid väiksemad kui 2001-se aasta tõusu eel.
4.Tööturg ja palk
Faktid:
  • 2008-ndal aastal oli tööhõivemäär (15-74 aastaste seas ) kõige kõrgem.
  • 2010-ndal aastal oli töötusemäär (15- 74 aastaste seas ) kõige kõrgem.
  • Suurim bruutopalk oli 2008-ndal aastal.
  • Suurim vanaduspension on 2010-ndal aastal.

Analüüs:
Kõrgeim tööhõivemäär oli 2008-ndal aastal, pärast seda tuli silmnähtav langus, mis jõudis 2010-ndal aastal sama väärilisele tasemele kui 2001-l aastal.
Töötusemäär oli kõrgeim 2010-ndal aastal ja madalaim 2007-ndal aastal. 2001-ndal - 2007-nda aasta langus oli tervelt 37% , mis on suurem kui 2007-nda - 2010-nda aastate vaheline tõus ( 27%).
Bruutopalga tõus toimus 2008-nda aastani, millele järgnes langus ning uuesti tõus, mis kahjuks pole jõudnud 2008-da aasta tipp palgani.
Pensioni suurim tipphetk oli 2010-ndal aastal. 2001-nda - 2010-nda aasta tõus oli 33%.
5.Hinnad
Faktid:
  • Tarbiahinnaindeks oli kõrgeim 2008-ndal aastal .
  • Tootjahinnaindeks oli kõrgeim 2007-ndal aastal.
  • Ekspordihinnaindeks oli kõrgeim 2001-ndal aastal.
  • Impordihinnaindek oli kõrgeim 2010-ndal aastal.

Analüüs:
Tarbijahinnaindeksil oli 2001-st - 2003-nda aastani langus , millele järgnes 5 aastane tõus, mis tähendas tipphetke hinnaindeksil.
2009-ndal aastal oli suurim langus 9 aasta vältel, kus hinnaindeks langed 96% võrra alla ning indeks oli miinuses . 2010-ndal aastal oli taaskord tõus, mis on samaväärne 2004-nda aastaga.Kõrgeim hinnaindeks oli 2007-ndal aastal, mis tähendas kõrgeimaid hindu ettevõtetel. 2009-ndal aastal toimus silmnähtav langus ,mis viis hinnaindeks miinustesse ja millega kaasnes ettevõtete massiline pankrotistumine.
Ekspordihinnaindeksi kõrgeim punkt nende 9 aasta jooksul oli 2001-sel aastal, millele järgnes 181%-line langus. Langusele järgnes 90% tõus. Hinnaindeks langes taaskord 2009-ndal aastal, kus hinnaindeks jõudis taaskord miinustesse, koguni 74% suurem langus kui 2002-ndal aastal olev miinus . 2010-ndal aastal oli taaskord tõus.
2002-ndal - 2003-ndal aastal oli inpordihinnaindeks miinustes, millele järgnes tõus, mis lõppes 2008-ndal aastal . 2009-ndal aastal oli langus, mis viis impordi statiskika näitajad uuesti miinustesse koguni 102%-ga . 2010-ndal aastal oli aga silmnähtav tõus, mis viis meid impordi kõrgpunkti, millega kaasnes majandusnäitajate tõus.
Kokkuvõte :
Nagu näha on Eesti saanud 9 aasta jooksul oma tipu 2008-ndal aastal, kus oli kõige väiksem töötusemäär ja suurim tööhõivemäär. 2008-ndal aastal oli suurim bruutopalk,mis tõi kaasa ehitusbuumi, nii elumajadel kui ka mitteelumajadel. Kuna ettevõtted suutsid pakkuda tarbijatele suuremat palka oli ka jaemüügi läbimüük suurim.
Alates 2009-ndast aastas toimus Eestis silmnähtav langus, millega kaasnes hinnatõus ja suur töötuse kasv.
Reelika Reispere
11a
21.09.2011
Eesti Panga statistika analüüs #1 Eesti Panga statistika analüüs #2 Eesti Panga statistika analüüs #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Reelika Reispere Õppematerjali autor
1.Ehitus
2.Tarbimine
3.Trantsport
4.Tööturg ja palk
5.Hinnad

Sarnased õppematerjalid

Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal
34
docx

Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal

...........3 Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4 Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11 Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas.....................................................................21 Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis Jooniselt 1 on näha, et Saare Maakonna rahvastiku osatähtsus kogu Eesti rahvastikust on ca 2,5%. Osatähtsus on vaikselt kuid järjepidevalt langenud. Elamuehitus on olnud kõige suurema osatähtsusega 2008-2010 perioodil, kuid on alati olnud tugevasti alla Eesti keskmise (Eesti keskmine ca. 8%) Tööjõud on suhteliselt sarnane rahvastiku osatähtsusega ning on olnud kerges languses. SKP osatähtsus on olnud väiksem kui rahvastiku osatähtsus ning püsinud stabiilsena 1,8% juures ning on tugevasti alla Eesti keskmise.

Ühiskond
EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013
144
pdf

EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013

Kinnisvara peetakse küll turvaliseks ja jätkusuutlikuks investeeringuks (Ruff 2007: 30, Idzorek et al. 2007: 39, Hastings ja Nordby 2007: 54), kuid globaliseerumise ja kapitaliturgude integratsiooni tõttu on loodud järjest keerulisemaid finantsinstrumente, mistõttu on muutunud aktuaalseks kinnisvaraturu pidev jälgimine ning protsesside mõistmine. Suured finantsettevõtted saavad endale kõrgemat riskitaset lubada ja suudavad kanda sellest tingitud kahjumeid, probleem panga laenuraha kasutanud kliendi jaoks on mõnevõrra tõsisem. Näiteks võib tuua Eestis aset leidnud kinnisvarabuumi, mil inimesed, kes ennast liigselt pangalaenudega sidusid, kandsid kahjusid tulenevalt kinnisvarahindade ulatuslikust langusest ning mõnel juhtul kaotasid oma kodu. Tegemist oli olukorraga, kus kõrge kasumi lootuses võeti mõtlematuid riske ning turu edasise arengu suhtes oldi liiga optimistlikud. 3

Maailma majandus
ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES
130
pdf

ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES AIR POLLUTION INFLUENCE TO GROWTH OF PINES IN BOGS OF NORTH-EAST ESTONIA Magistritöö Maastikukaitse ja –hoolduse õppekava Juhendaja: vanemteadur Veljo Kimmel, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Magistritöö lühikokkuvõte 51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus

Loodus
Rahvusvaheline rahandus
18
docx

Rahvusvaheline rahandus

põhiülesanne on tagada hinnastabiilsus. Täpsemalt tuleb euroala keskpankadel hoida inflatsioon ehk tarbijahindade tõus pisut madalamal tasemel kui 2% aastas. Seda ülesannet täidab eurosüsteem ühtse rahapoliitika kujundamise ja elluviimise kaudu. Eurosüsteemi rahapoliitilised ja muud otsused tehakse Euroopa Keskpanga nõukogus. Nõukogusse kuuluvad Euroopa Keskpanga juhatus ja kõikide euroala riikide keskpankade presidendid. Ka Eesti Panga president on Euroopa Keskpanga nõukogu liige ning seega üks rahapoliitika üle otsustajaid. Peale selle, et keskpankade juhid kohtuvad regulaarselt ja langetavad otsuseid, töötavad ka komiteed ja töörühmad, kes viivad nõukogu otsuseid ellu. Komiteedesse ja töörühmadesse kuuluvad kõikide euroala keskpankade esindajad, oma valdkondade eksperdid, kes vahetavad kogemusi, püüavad leida probleemidele lahendusi, töötavad välja projektide

Rahvusvaheline rahandus
Makroökonoomika
196
pdf

Makroökonoomika

Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust.

Makroökonoomika
EESTI METSANDUS 2011
46
odt

EESTI METSANDUS 2011

Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda

Metsaressurss ja -klaster
Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
34
pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises.

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
Nimetu
41
docx

Nimetu

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi

Antropoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun