Ühiskonna kokkuvõte 5.1-5.6 (0)

2. Tootmistegurid Jagunevad kolmeks: Maa - looduslikud resursid (nt. maa, mets, maavarad jne) Tööjõud - kõik inimestega seotud resursid (nt. rahvaarv, kogemused, haridustase) Inimkapital - üha enam räägitakse sellest, mis tähendab, tööjõu hulk pole tähsaim, vaid kvaliteet Kapital - tootmises vajalikud masinad, seadmed , tehased
3. Ressursside efektiivne kasutamine Tähtsaim on inimese heaolu ja tema kõrge elukvaliteet Et ressursse vähem raisataks ja tootmisprotsess oleks vähemkulukam suunatakse ressursse sinna, kus alternatiivkulu on väiksem Turumajanduses tasakaal- tarbija rahuldab oma soove kasulikumal ja parimal moel ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimallikult efektiivselt
4. Majanduse koguprodukt ja majandusareng SKP (sisemajanduse koguprodukt)- näitab, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mis on tarbijatel kasutusel ning mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks. Vahetarbimine- kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel (SKP arvutamisel vahetarbimist ei arvestata) Lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine
5. SKP SKP jooksvates hindades-toodetud kaupade ja teenuste maksumus antud aastal kehtinud hindades SKP püsivhindades- muutumatutes baasperioodi hindades
6. SKP jaguneb 4ks: Eratarbimine - suurim osa SKP-st suunatakse meie igapäevastele ostudele, kaupadele Investeeringud - kulutused tehastele, tootmisliinidele, seadmetele jms. Investeeringukulutusi tehakse tootmise arendamiseks Valitsuse lõpptarbimine- Valitsuse kulutused majanduses näitavad kui palju sekkub riik majandusellu (kulutused haridusele, teedeehitusele, ministeeriumid jne.)
7. Puhaseksport - suur osa riigi toodetest suunatakse riigist välja, samas ostetakse kaupu ka välismaalt sisse. Välismajandustegevust arvesse võttes lahutatakse ekspordist import ja saadakse puhaseksport.
8. Inflatsioon Inflatsioon ehk hindade kasv Deflatsioon ehk riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus Hinnataseme stabiilsus- hinnad ei muutu või kui ainult minimaalselt Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil
9. Tarbijahinnaindeks - tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutus Tööstustoodangu tootjahinnaindeks- Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutus(hinnad käibemaksu ja aktsiisita) Ekspordihinnaindeks - iseloomustab Eestist välja veetavate hindade arengut Impordihinnaindeks - iseloomustab Eestist sisse veetavate hindade arengut
10. Majandusarengu planeerimine Majanduspoliitika eesmärgid: Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga Kõrge ja püsiv majanduskasv Õiglane sissetulekute jaotus
11. Rahapoliitika Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säiltamise ehk rahalise stabiilsuse tagamisega Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil Valuutakomitee- rahasüsteem, riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud Fiskaalpoliitika Püüab toetada riigi majanduse arengut ja vähendada tööpuudust
12. Maksukoormus : Näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus ning seda väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse Käibemaks- tarbimiselt võetavad maksud Kapitalimaks - maks kinnisvaralt või intressidelt Aktsiisimaks - nt tubakaaktsiis või alkoholiaktsiis
13. Majanduspoliitika rakendamine- riigi sekkumine majandusse: Kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab märkimisväärselt, on tegemist depressiooni ehk majanduslangusega Kui majandus on n-ö ülekuumenenud. Liiane nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. (majanduspoliitika piirab tarbimist)
14. Hõivepoliitika: Püütakse töötusest põhjustatud majanduslike ja sotsiaalsete pingete tekkimist vältida ning tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Passiivne tööturupoliitika- riik suunab abi töötuks jäänud inimestele Aktiivne tööpoliitika- riik püüab tööpuudust ennetada, näiteks uute töökohtade loomise või ümberõppevõimaluste pakkumisega.
15. Sotsiaalpoliitika : Heaoluriigi tähtsamad valdkonnad Eesmärgiks tagada inimeste sotsiaalne turvalisus (teenused, rahalised väljamaksud, arstiabi kättesaadavus, haridus jne) Sotsiaalkindlustus - inimestele, kes on teinud sissemakseid, makstakse hüvitist Tervisekindlustus - kõik töötajad maksavad kindlat % palgast.
17. Välismajanduspoliitika: Välispoliitika traditsiooniliseim vorm on väliskaubandus Kaupade müük välismaale- eksport Välismaisete toodete sisseost kodumaal- import Piirangud: Tollimaksud maks imporditavalt või eksporditavalt kaubalt(impordi ja eksporditoll) Kvoot - väliskaubanduse mahuline piirang