Rekreatsioonikorralduse alused MTT Tähtaeg 17. november 2014 ALICE LEESMENT Aktiivse puhkuse riskikäsitlus. Leia vastused järgmistele küsimustele: 1. Selgita aktiivse puhkuse kontseptsiooni. Nimeta kontseptsiooni punkte. 2. Milliseid punkte hõlmab säästva turismi propageerimine? 3. Mida teha säästva turismimajanduse hoidmiseks? 4. Mida peavad tegema aktiivse turismi asjalised? 5. Mis on oht? Mis on risk? 6. Selgita tajutavat ja tegelikku riski. 7. Selgita, kuidas saad aru Grant`i riskigraafikust? 8. Kuidas suurendada aktiivse tegevuse ohutust kliendi poolt vaadatuna?
Aktsepteeritavad riskid – ebaolulised riskid Valikuliselt aktsepteeritavad riskid – aksepteeritavus sõltub mitmetest asjaoludest Aktsepteerimata riskid – riskid on ilmsed ja avalduvad 20. Riskijuhtimise protsessi üldskeem ISO standardi alusel Kommunikatsioon- riskikonteksti määramine – riskituvastus – riskianalüüs – riskitaseme hindamine – riski otsustuspunkt Kas riskihindamine on vastuvõetav? – riskikäsitlus – riski otsususpunkt Kas riskikäsitlus on piisav ja risk aktsepteeritav? – jääkriski aktsepteerimine – montooring (seire ja ülevaatus) 21. Mis on riskide identifitseerimise sammud? Varade identifitseerimine – ohtude tuvastamine – olemasolevate turvameetmete välja selgitamine – nõrkuste tuvastamine – tagajärgede tuvastamine Määratakse EVS-ISO alusel riski allikad, mõjuala, sundmised ja nende põhjused, sündmuste tagajärjed. 22
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL F&B ACCOUNTING and CONSULTING Äriplaan Juhendaja: Juhan Teder Tallinn 2012 SISUKORD 1. ÜLEVAADE/LÜHIKOKKUVÕTE................................................................................... 5 2. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS.............................................................................5 2.1 Eellugu, lühiülevaade ettevõtte rajamise taustast..........................................................5 2.2 Ettevõtte nimi, aadress ja telefon.................................................................................. 6 2.3 Omanikud, osalus põhikapitalis ja häälte arv................................................................6 2.4 Ülevaade ettevõttest ja äritegevusest.............................................................................6 2.4.1 Asukoht, tegevusala ja ettevõtte plaanitav suurus........
B-kulu 300 12 944 18 688 25 232 47 440 55 400 Amortisatsioon 0 0 0 0 0 0 Kulud kokku 36 692 60 489 70 297 90 694 117 850 133 408 Kuukasum -332 -13 129 6 423 2 386 20 750 25 092 Jaotamata kasum -332 -13 461 -7 038 -4 652 16 098 41 190 3.5. Riskikäsitlus 1.1. Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad. 1.2. Planeeritud müügistrateegia ei toimi. 1.3. Laenu tagastamise tähtajad. 1.4. Projekteeritud tootmisvõimsuse saavutamine nõuab rohkem ressursse. 1.5. Klimaatilised tingimused. 1.6. Allhanke probleemid (pankrott, hinnad tõusevad). 1.7. Kliendid ei täida lepingukohustusi. 1.8. Võõrkapitali ei õnnestu kaasata 1.9. muud ettevõtlusega seotud riskid. Lisad Käivitusprogramm Laenugraafikud
Kuna püsikulusid meie tegevusel ei eksisteeri, siis puudub võimalus ka kasumiläve arvutada, kuna teenime igal juhul kasumit. Kui otsustaksime näiteks disainerile 300 tuhande särgilise partii pealt maksta, siis oleks disaineriga seotud kulud särgi kohta 0,3. Kuna disaineri võime püsikuluks lugeda, siis oleks kasumilävi 137 särgi juures. Kuivõrd praktikas me tegelikult siiski toodaksime vastavalt nõudlusele, siis praktilist väärtust antud kasumilävel ei ole. 9. Riskikäsitlus 9.1. Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad. Meie jaoks on oluline kaks nõudlust reklaamsärkide vastu: nõudlus nii tudengite seas, kes tahaksid reklaamsärke kanda kui ka ettevõtete seas, kes tahaksid ennast ja oma tooteid ja teenuseid tudengite seas reklaamida. Tudengitele jaotame me särke tasuta, mis tähendab, et seal ei mängi hinnad mingit rolli nõudluse kujundamisel tudengitele on see alati tasuta. Küll aga on meie jaoks oluline,
25 Hostel Mulk Tabel 13. Kasumiaruanne esimeseks aastaks Tabel 14. Kasumiprognoos teiseks aastaks 28 Hostel Mulk 28 Hostel Mulk 3.5 Riskikäsitlus Ettevõttel on risk, et kui ta ei hoia oma kulutusi stabiilsena ja kontrolli all, siis ettevõte ei oma vajalikku likviitsusvõimet ning satub kergesti makseraskustesse. Kulusid ja kõiksugu väljaminekuid kontrolli all hoides suudab ettevõte olla stabiilne ja pakkuda piirkonnas esialgu ühte töökohta ja jõuda lõpuks ka soovitud kasumini. Turundudsega hästi tegelemiseks tuleb hoida teenindustase kõrgel vaatamata madalatele hindadele, sest see tagab ettevõtte edu.
7. Müügitoetuspoliitika. 21 8.8. Konkurents (võib esitada võrdlustabeli konkurentidega). 9. Finantsarvestused (vt. ptk. 8 "Rajatava ettevõtte finantsplaanid") 1.1. Vajaliku stardiakapitali hinnang. 1.2. Investeeringute allikad. 1.3. Bilanss. 1.4. Tulude ja kulude aruanne. 1.5. Kassavoog. 1.6. Kasumi-kahjumi läve arvutus (soovitavalt erinevate eelduste korral). 10. Riskikäsitlus (vt lisa 7) 10.1. Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad. 10.2. Planeeritud müügistrateegia ei toimi. 10.3. Laenu tagastamise tähtajad. 10.4. Projekteeritud tootmisvõimsuse saavutamine nõuab rohkem ressursse. 10.5. Klimaatilised tingimused. 10.6. Allhanke probleemid (pankrott, hinnad tõusevad). 10.7. Kliendid ei täida lepingukohustusi. 10.8. Võõrkapitali ei õnnestu kaasata 10.9. muud ettevõtlusega seotud riskid. 11. Muud (lisad)
Eesti Hotelli- ja Turismi Kõrgkool Hotelliteenindus H12 OÜ MÖÖBLIPIONEER Ettevõtlusaluste äriplaan Tallinn 2013 KOKKUVÕTE Plaanime müüa täispuitmööblit. Meie eesmärk on pakkuda mööblikauplustele, eraisikutele ja kaubamajadele eritellimustööna eksklusiivseid nisitooteid, näiteks baaride sisustused, esikumööbel, nikerdatud paneelidega kapid, palkvoodid, unikaalsed meigi-, söögi- ja kirjutuslauad, büroomööbel, köögisisustus, pöörd- ja veiniriiulid, pukid, kummutid jne. Et aina enam soovivad kliendid sisustada oma kodu ühtses stiilis, siis väikeseeriatoodetena valmistame eritellimusel 2-5 sarnase stiiliga samast materjalist toodet. Mööblipioneeri konkurentsieelis seisneb meie kliendilähedusel ja paindlikkusel, samuti tarneaegade pikkuses ja täpsuses. Vaatamata sellele, ei ole olemasoleval turul konkurentsi tõttu lihtne oma pea teistest kõrgemale upitada. Seepärast panustame põhjalikku ...
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * k...
8.6. Turustuspoliitika, turustuskanalite ülesehitus, kasutatavad vahendajad ja suhted nendega. 8.7. Müügitoetuspoliitika. 8.8. Konkurents (võib esitada võrdlustabeli konkurentidega). 9. Finantsarvestused (vt. ptk. 8 "Rajatava ettevõtte finantsplaanid") 1.1. Vajaliku stardiakapitali hinnang. 1.2. Investeeringute allikad. 1.3. Bilanss. 1.4. Tulude ja kulude aruanne. 1.5. Kassavoog. 1.6. Kasumi-kahjumi läve arvutus (soovitavalt erinevate eelduste korral). 10. Riskikäsitlus (vt lisa 7) 10.1. Nõudluse langus, millest tulenevalt langevad hinnad. 10.2. Planeeritud müügistrateegia ei toimi. 10.3. Laenu tagastamise tähtajad. 10.4. Projekteeritud tootmisvõimsuse saavutamine nõuab rohkem ressursse. 10.5. Klimaatilised tingimused. 10.6. Allhanke probleemid (pankrott, hinnad tõusevad). 10.7. Kliendid ei täida lepingukohustusi. 10.8. Võõrkapitali ei õnnestu kaasata 10.9. muud ettevõtlusega seotud riskid. 11. Muud (lisad)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
