Gruppitöö Valeria Prostjakova 134750 HAAB12 Euroopa Liidu direktiivid Tööandja kohustused Directive 89/391 - OSH "Framework Directive" Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 29/12/2003; Reference: (MNE(2003)55377) The employer shall: evaluate all the risks to the safety and health of workers, inter alia in the choice of work equipment, the chemical substances or preparations used, and the fitting-out of work places implement measures which assure an improvement in the level of protection afforded to workers and are integrated into all the activities of th...
Euroopa Liidu direktiivid 1."Framework Directive" Council Directive 89/391 https://osha.europa.eu/data/legislation/1 Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Tööandja hindab kõiki riske ohutusele ja tervisele, sealhulgas töövahendite valikul, keemiliste ainete valmistamisel või kasutamisel ja töökoha sisustamisel. Tööandja rakendab meetmeid kõigi töötajate ohutuse ja tervise kaitseks ning need on integreeritud kogu ettevõtte tegevuses igal hierarhilisel tasandil. Tööülesannete jagamisel ohutuse tagamiseks, arvestab tööandja iga töötaja oskuseid ja võimeid. Töötaja tutvustab uut tehnoloogiat endale töötajatele, viib läbi koolitusi töötajate, et õpetada töötajale ohtude vältimist. Tööandja tagab iga töötaja väljaõppe ja koolituse Tööandja võtab vastu meetmed esmaabiks, tuletõrjeks, töötajate evakueerimiseks otsese ohu puhul. Eestis: Töötervisho...
Euroopa Liidu direktiivid 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391 tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv . Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. Oma vastutuse piires võtab tööandja kõik töötajate ohutuse ja tervise kaitseks vajalikud meetmed sealhulgas kutsealaste riskide ärahoidmine teabe ja väljaõppe andmine ning vajaliku korralduse ja vajalike vahendite tagamine. Tööandja peab olema valmis neid meetmeid vajadusel kohandama et võtta arvesse muutunud asjaolusid ja olukorda parandama. Kui ühes ja samas töökohas töötavad mitme ettevõtte töötajad peavad tööandjad tegema koostööd ohutust tervishoidu ja tööhügieeni käsitlevate sätete rakendamisel kooskõlastama oma tegevusala laadi arvesse võttes kutsealaste riskide suhtes kohaldatavad kaitse ja ennetusmeetmed ning teatama üksteisele ja oma töötajatele ja/või töötajate es...
Grupitöö „Euroopa Liidu direktiivid“ Rühma koosseis: Ksenia Lovkis Anna Zahharova Sander Udam Lauri Veso Aleksandr Vdovets Karoline Reinhold 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391 – tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv meetmete kohta, millega soovitakse parandada töötajate tööohutust ja töötervishoidu – nn raamdirektiiv. 1989. aasta raamdirektiivi mõned sätted olid väga uuenduslikud, muuhulgas järgmises. Mõiste „töökeskkond" määratleti nüüdisaegses võtmes kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (I...
Euroopa Liidu töökeskkonna alased direktiivid 1.1 Direktiivi eesmärk on kehtestada meetmed, et soodustada töötajate töötervishoiu ja ohutuse parandamist. Tööandja kohustused on riskide vältimine, riskide tõrjumine nende tekkefaasis. Vastav Eesti Vabariigi õigusakt on Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 1.2.01 Direktiiv sätestab miinimumnõuded töökoha ohutuse ja tervishoiu kohta. Tööandja kõige suurem kohustus on muuta töökoht nendele nõuetele vastavaks. Peab tagama, et iga töötaja jaoks on evakuatsiooni tee kogu aeg vaba. Tagada kinniste ruumide piisava õhutamise. Kõigi ruumide temperatuurid peavad olema normi piires. Tagama igale töötajale maksimaalselt loomulikku valgust, sest kunstlik valgus pole silmadele kasulik. Ma arvan, et see on täiesti normaalne ja iseenesestmõistetav, et meestele ja naistele tuleb võimaldada eraldi dusiruumid ning et tulekustuti on kõigile kättesaadav. Vastavad Eesti Vabariigi õigu...
1 EUROOPA LIIDU ÕIGUSSÜSTEEM Euroopa Liidul on oma õigussüsteem ja õigusaktid: peamised eeskirjad ja põhimõtted on sätestatud aluslepingutes. EL võib võtta vastu õigusakte, mida liikmesriigid peavad järgima ja kohaldama. ELi õigus on siduv ja üldsusele kättesaadav kõikides ELi ametlikes keeltes. EUR-Lex veebisaidi kaudu saab kasutada ELi õigusaktide terviktekste kõikides nimetatud keeltes ja otsida teatavaid õigusakte. ELi õiguse allikad ELi õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus ja teisene õigus. Esmase õiguse moodustavad lepingud, millega sätestatakse Euroopa Liidu õigusraamistik. Teisene õigus koosneb nende lepingute alusel vastuvõetud õigusaktidest, nagu määrused, direktiivid, otsused, kokkulepped ja lepingud. Peale selle on olemas ELi õiguse üldpõhimõtted, Euroopa Liidu Kohtu kujundatud kohtupraktika ja rahvusvaheline õigus. ELi õigu...
Seadusandlus Euroopa Liidus Otsustusprintsiibid EL - i tasandil otsuste vastuvütmiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: • Pädevus • DiskretsioonSubsidiaarsus ja proportsionaalsus • Institutsionaalne tasakaal Otsustusprotsessis eristatakse üldjuhul kolme etappi: • Eelnõu koostamine • Arvamuste andmine koostöö EL komiteede ja Europarlamendiga • Otsustamine nõukogus. Teatud juhtudel rakendatakse siiski lihtsustatud menetlust ehk delegeeritakse otsustusõigus Pädevus See tähendab, et tuleb selgitada, kas ühendus on üldse pädev mingis valdkonnas otsustama ning milline on pädevuse iseloom, s.t kas ainu- või jagatud pädevus. Euroopa tasandil akti vatuvõtmiseks peab alati olema konkreetne õiguslik alus. Konkreetne õiguslik alus, s.t vastav aluslepingu artikkel määratleb alati meetme vastuvõtmise menetluse, täpsustab vastuvõetava meetme iseloomu (nt kas õigusnormide harmoniseerimine või hoopis miinim...
EL ja keskkonnapoliitika Eduard Sizov, MSc 2007 EL, ajalugu · 1947 Marshall´i plaan · 1948 - Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsiooni (OEEC) kuulusid 16 riiki · 1949 - Euroopa Nõukogu (moodustasid 10 riiki) · 1950 Schumani plaan · 1952 - Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ECSC) · 1958 Rooma kokkulepe (ühisturg) EL, ajalugu Rooma kokkulepe: - Uued suunad koostöös - Euroopa Aatomienergiaühendus - Euroopa Majandusühendus - Institutsioonid - Euroopa Assamblee - Euroopa Kohus - Euroopa Investitsioonipank - Majandus- ja Sotsiaalkomitee EL, ajalugu Euroopa Majandusühendus - kaubavahetuspiirangute kaotamine - ühine poliitika välisriikidega kauplemiseks - transpordi-, põllumajandus- ja majanduspoliitika koordineerimine - tööjõu ja kapitali vabaliikumine EL, ajalugu Lepingu § 2: "Liikmesriikide lülitumisel Ühisturgu (the Comm...
MILLES SEISNEB EUROOPA LIIDU TEISESTE ÕIGUSALKTIDE OLEMUS? Sissejuhatus ELi õigus on jaotatud esmasteks ja teisesteks õigusaktideks. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks kõigile ELi meetmetele. Teisesed õigusaktid tulenevad aluslepingutes sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest. ELi tavapärast otsuste tegemise protsessi nimetatakse kaasotsustamismenetluseks. See tähendab, et otse valitud Euroopa Parlament peab heaks kiitma ELi õigusaktid koos nõukoguga (27 ELi liikmesriigi valitsuse esindajad). Komisjon koostab ja rakendab ELi õigusakte. Põhiseisukohad Teisene õigus · Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest. · Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal: · * Määrused *direktiivid *otsused *soovitused ja arvamused 1. Määrused (regulations) · On suunatud määramatule h...
Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused Sisukord Kordamisküsimused õppeaines EL õiguse alused..........................................................1 1.Nimeta EL asutajariigid...............................................................................................2 2.Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu............................2 3.Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud?.............................................3 4.Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded ja koosseis.....................................................................3 Esitab uusi seadusandlikke ettepanekuid...............................................................4 Haldab ELi poliitikat ja eraldab ELi rahalisi vahendeid........................................4 Tagab ELi õigusnormide täitmise........................................
VAHETU ÕIGUSMÕJU Vahetu õigusmõju -Euroopa Kohtu poolt tuletatud doktriin, pole aluslepingutes. EL õigusnormid, millele üksikisikud saavad otse tugineda (piisavalt selged, täpsed ja tingimusteta, et neid saaks kasutada üksikisikute poolt siseriiklikes kohtutes). Saab nõuda, et mõni teine üksikisik või riik taolisi õigusi täidaks. Üksikisikud saavad lisaks siseriiklikule õigusele õigusi juurde. Kaudne õigusmõju-liikmesriigi kohus kasutab EL õigust et tõlgendada kohalikku siseriiklikku õigust Horisontaalne õigusmõju- kahe üksikisiku vahel. EL õigusega on antudühele üksikisikule teise suhtes õigusi, st et teisel üksikisikul on teatud kohustused. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Vertikaalne õigusmõju- Üksikisik ja liikmesriik omavahel . Liikmesriigil üksikisiku ees teatavad kohustused, mida peab täitma. Kui neid ei täideta, saab pöörduda siseriiklikusse kohtusse. Avalik õigus...
Kool Nimi Euroopa kalavarud Referaat Juhendaja: ............ Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................3 Läänemeri.................................................................................................3 Kliimamuutused..........................................................................................3 Ookeanide happesuse muutus...........................................................................4 Ülepüük....................................................................................................5 Direktiivid.................................................................................................5 Mere...
KESKKONNAPROBLEEMID EUROOPAS ________________________________________________________________________ Keskkonnaprobleemid said alguse 19. sajandil. Põhjuseks massiline industrialiseerimine ehk hakati suurtööstust arendama. Kui minna tagasi 60-ndatesse aastatesse, siis selleks ajaks polnud ükski Euroopa riik oma keskkonnapoliitikat selgelt määratlenud, seega polnud selle ajani mitte mingisuguseid kindlaid direktiive, mis tähendab, et puudusid igasugused normid ja reeglid. Puudus ka ennetuspõhimõte ehk siis keskkonnaprobleemide ennetamise asemel suunati kõik ressursid juba tekkinud tagajärgede likvideerimisele. Samuti võib põhjuste hulka lugeda ka selle, et inimesed ei osanud veel loodust väärtustada, see väljendus siis puhta vee ehk planeedi kõige tähtsama vara raiskamises ning ka reovee suunamises veekogudesse. Tänu rasketele aegadele ...
ALTERNATIIVSETE ENERGIAALLIKATE KASUTAMISE VÕIMALUSED, KOGEMUSED JA TULEVIKUPERSPEKTIIVID MAAILMAS JA EESTIS ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD Tuuleenergia Vee-energia ehk hüdroenergia Päikeseenergia TUULEENERGIA Populaarseim nii Eestis kui ka mujal maailmas Keskkonnasäästlik Piiramatu ressurss Hind pidevalt langeb Kaasneb ka palju ohte PÄIKESEENERGIA Planeedi olulisim energiaallikas Keskkonnasäästlik Passiivne ja aktiivne Päikeseenergia süsteem Areneb kiirelt HÜDROENERGIA Üks vanimaid energialiike Ei ole nii keskkonnasäästlik kui teised alternatiivsed energialiigid Maailma elektritoodangust toodetakse hüdroelektrijaamadega 22% KASUTAMINE JA VÕIMALUSED EESTIS Euroopa Liidu direktiivid Suurepärased võimalused tuuleenergia kasutamiseks Väike potentsiaal hüdroenergia tootmiseks Suur potentsiaal Päikeseenergia kasutamiseks Tuuleenergia andis 2016. aastal 41,7 protsenti taastuvenergia kogutoodangust KASUTAMINE J...
Euroopa Liidu keskkonnapoliitika Referaat Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika kujunemine 3. EL Keskkonnapoliitika peamised osalised 4. EL Keskkonnapoliitika eesmärgid 5. Keskkonnaprobleemid ja EL keskkonnakaitsetegevused 6. Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007- 2011 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Paljude eri keskkonnaküsimustega tegelemiseks on Euroopa Liit aastakümnete jooksul töötanud välja ühed rangeimad keskkonnanõuded maailmas. Praegu on peamisteks prioriteetideks võitlus kliimamuutuste vastu, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, reostusest tulenevate terviseprobleemide vähendamine ja loodusvarade vastutustundlikum kasutamine. Kuigi need eesmärgid on suunatud keskkonna kaitsmisele, võivad nad toetada majanduskasvu, soodustades innovatsiooni ja ettevõtlust. Töös kirjeldan lähemalt Euroopa Liidu keskkonnapoliitika...
TARTU ÜLIKOOL Õigusteaduskond Avaliku õiguse instituut Võrldeva õigusteaduse õppetool Avatud Ülikool VÄLISMAALASELE RAHVUSVAHELISE KAITSE ANDMISE SEADUS Bakalaureuseõppe uurimistöö Tartu 2008 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2.1 Seaduse rakendamiseks välja töötatud Vabariigi Valitsuse määrused 2.2 Seaduse rakendamiseks välja töötatud siseministri määrused 2.3 Teised mõjutavad seadused 2.4 Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskuse põhimäärus 3. Vastavus Euroopa Liidu õigusele 2. Kokkuvõte 3. Kasutatud kirjandus 4. Lisad 1. Sissejuhatus Eesti kohalike õigusaktide, mis on seotud rahvusvahelise kaitse andmisega välis...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Tursimitool Erialatööga seotud tervistkahjustavad tegurid ning terviserikete ennetamise võimalused ja seadusandlik regulatsioon Eesti Vabariigis 1. Sissejuhatus 1.1 Tervishoiutöötajate tervis ja ohutus Tervishoiusektori töötajad peavad tegutsema mitmesugustes valdkondades ja keskkondades, mis kujutavad endast ohtu nende tervisele ja võivad kaasa tuua kutsehaigusi ja tööõnnetusi. Järgnevalt antakse selliste riskide kohta üksikasjalikku teavet ja käsitletakse tõhusaid meetodeid nende hindamiseks ning ärahoidmiseks või minimeerimiseks. Et tervishoiutöötajate töö hõlmab esmaabiteenuste osutamist füüsilise või vaimse puudega inimestele, patsientide hooldamist või puhastusteenuste osutamist, on äärmiselt tähtis tähtsustada selles sektoris tööohutust ja -tervishoidu. Ometi näitavad Euroopa andmed, et tervi...
Euroopa Liidu kriminaalõigus Miks EL kriminaalõigus on tekkinud? Koos kaubandus- ja äritegevusega muutus ka kuritegevus piiriülesemaks (sh inimkaubandus). Eriti teravaks muutusid probleemid 70ndatel ja 80ndatel. Ühistururegulatsioon EL kohtupraktika seadis kriminaalõigusele piiranguid, keelustasid liigsed piirangud kodanikele. Schengeni ala loomine – tekkis koostöö tolli ja politsei ja muudes piiriküsimustes. Ida ja lääne suhete tihenemine eriti pärast Berliini müüri langemist. Koostöö ka poliitilisel tasandil. Kuni Maastrichti lepingu sõlmimiseni võtsid riigid vabatahtlikult kohustusi ja sõlmisid lepinguid. Selle lepinguga sai EL pädevuse ise lepinguid sõlmida ja seda korraldada. III sammas – erinevad meetmed ja õigusnormid, mis justiits- ja siseasju puudutasid. Kui I sambasse kuulusid EL traditsioonilised valdkonnad, siis III sambas oli mitmeid erisusi, kõik põhimõtted seal esialgu ei toiminud, see polnud EL traditsiooniline valdk...
EL ALUSTAJARIIGID- 1951.a. Pariisis kirjutasid Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia alla Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamislepingule. Leping jõustus 1952, sõlmiti 50 aastaks- lõppes 2002, tegemist oli rahulepinguga. EL INTEGRATSIOONI PÕHJUSED/ EL KUJUNEMISE LUGU- 20 saj sündmused ning nende tagajärjed: 1 ja 2 maailmasõda, külm sõda ja Euroopa jägunemine kaheks.; liitlased eri leerides; raudne eesriie (idas kommunistlik ideoloogia, läänes demokraatlik kapitalism); USA huvi, et kommunism ei leviks Lääne- Euroopasse; NSVLi soov säilitada oma poliitiline süsteem; Saksamaa ja Prantsusmaa vastuseis. 9 mai 1950 tegi Prantsusmaa välisminister Robert Schuman teavitas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise plaani, mille eesmärk oli sõjapidamiseks vajalike tööstusharude allutamine ühisele riikideülesele kontrollile, mis muudaks sõjapidamise nende riikide vahel praktiliselt võimatuks. MILLISED LEPINGU...
EL PÕHIKURSUS 1. seminari kodutöö (2010) I EÜ ja EL-i aluslepingud 1.1. Pariisi leping ehk Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping Leping sõlmiti aastal 1951, jõustus 1952. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. Lepingu kestvuseks 50 aastat. Lepingu sõlmimise peamisteks motiivideks olid majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine, mis 1) aitaks Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelist kontrolli saavutada. 2)Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3)Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. Lepingu eesmärgiks oli kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laien...
1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine. Eesmärgiks kindlustada rahu võitjate ja kaotajate vahel. Ühendada neid koostöös. Luua söe- ja terasealane vastastikune sõltuvus, et üks riik ei saaks enam oma relvajõude mobiliseerida teiste teadmata. Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides. Institutsioonid: Ülemamet, Ministrite Nõukogu, Euroopa Assamblee, Euroopa Kohus. 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamisleping. Eesmärgiks ühisturu loomine, majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse, institutsionaalse struktuuri loomine. Institutsioonid: Euroopa Komisjon, Ministrite Nõukogu, Parlamentaarne Assablee, Euroopa Kohus, Euroopa Investeerimispank, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Kontrollikoda. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping. Eesmärgiks koordineerida aatomienergia ühist rahumeelset kasutamist liikmesriikides ja suurendada selle osakaalu. Rahu taga...
1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) avalik võim, kogu riigi juhtimisaparaat ja selle aparaadi relvastatud struktuuriüksused nagu armee, politsei, luure, vanglad jne, riigivõim on suveräänne võim (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim). Riiguvõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust). Formaalse suveräänsusega on tegemist siis, kui riik faktiliselt ei saa kasutada oma suveräänsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad talle peale oma tahet. Piiratud suveräänsus võib tekkida sõja kaotanud riigil võitja-riikide sunni mõjul või ka siis, kui riik vabatahtlikult piirab oma suveräänsust vastastikusel kokkuleppel teiste riikidega mingi ühise eesmärgi saavutamiseks (näiteks mingisse liitu või föderatsiooni astumisel). territoorium - ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigivõimu. Riigi territooriumi hulk...
4. ÕIGUSE VORMID (ÕIGUSE ALLIKAD). NORMATIIVSED AKTID. Lk 59-85 4.1. ÕIGUSE VORMI(ÕIGUSE ALLIKA) MÕISTE. Lk 59 Õigusvorm ehk õigusallikas õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. 4.2. ÕIGUSE VÄLJENDUSVORMID: ÕIGUSLIK TAVA, KOHTU- JA HALDUSPRETSENT, LEPING, NORMATIIVNE EHK ÕIGUSTLOOV AKT. Lk 59 - 61 Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava. Vanim. Õiguslike tavasi tunnustav õigus ehk tavaõigus toetub rahva moraalsetele tõekspidamistele ja harjumustele, seetõttu on ta püsiv ja kons...
TEST-sissejuhatus 1. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on juriidiline probleem. Tööheaolu on juriidiline probleem. Igal inimesel on kohustus mitte teha teistele inimestele kahju. Ka tööandja ei tohi töötajatele ja tööga seotud isikutele kahju teha. Tööandja vastutab, et töötajad saaksid elusa ja tervena töölt koju minna. 2. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on moraalne probleem. Tööheaolu on moraalne probleem. Tööheaolu nõuavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid , Euroopa Liidu direktiivid , ELs ja Eestis vastu võetud õigusaktid. Tööheaolu nõuab ka Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadus ja selle alusel vastu võetud määrused. 3. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on majanduslik probleem. Tööheaolu on majanduslik probleem. Tööheaolu suureneb töö tootlikkus ja kvaliteet, ettevõtte kasum ning uhiskonnale antav lisaväärtus. Heas ergono...
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) o Vajadu...
Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2014/2015 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Lugeda läbi järgmised artiklid: Julia Laffranque artikkel: „Pilk Eesti õigusmaastikule põhiseaduse täiendamise seaduse valguses. Euroopa Liidu õigusega seotud võtmeküsimused põhiseaduslikkuse järelevalves”. – Juridica 2007/VIII, lk 523. Uno Lõhmuse artikkel: „Euroopa Liidu õigussüsteem ja põhiseaduslikkuse kontroll pärast 1. maid 2004.” – Juridica 2006/I, lk 3. Julia Laffranque artikkel: „Sõltumatu ja demokraatlik õigusriik Riigikohtu praktikas Eesti Euroopa Liidu liikmesuse kontekstis.“ – Juridica 2009/VIII, lk 483. Uno Lõhmus. „Kuidas liikmesriigi kohtusüsteem tagab Euroopa Liidu õiguse tõhusa toime?” – Juridica 2007/III, lk 143. Leida vastused alljärgnevatele küsimustele: 1. Enne EL-iga ühinemist täiendati EV põhiseadust EV põhiseaduse täiendamise seadusega (võeti vast...
ÕIGUSÕPETUS ÕIGUSÕPETUS Ainepunktid: 2,5 Õppetöö vorm: loengud Teadmiste kontroll: suuline arvestus 4 kodutööd (õiguse teooria, riigiõigus, kriminaalõigus, eraõigus) aktiivsus loengutes Kontakt: [email protected] KIRJANDUS Kirjandus: Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi jt, Juura, 2003. Õiguse alused. Õpik majanduseriala üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE MÕISTE õigus subjektiivses mõttes õigus objektiivses mõttes õigus materiaalses mõttes õigus formaalses mõttes Õiguse materiaalne definitsioon IUS EST ARS BONI ET AEQUI (Celsus) Õiglus võrdsustav õiglus jaotav õiglus Õige õigus? Õiguse formaalne definitsioon Õigus on käitumisr...
1.Tööõiguse allikad ja printsiibid. Euroopa Liiddu mõju siseriiklikule õigusele Õiguse allikad; Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konseptsioon, Rooma leping, euroopa sotsiaalharta, euroopa ametiühingute konvension, ühtne euroopa akt, maastrihi leping, amsterdami leping, nice leping. Euroopa ühenduse õigusel on normide ühtlustaja ja ümberkujundaja roll. Euroopa liidu õigus mõjutab nii kogu liikmesriigi õiguskorda, kui ka üksikisikuid.üksikisikutel on nii õigused kui ka kohustused. Ühenduse normid on suunatud vahetult töötajatele, tööturu osapooltele vm ühiskondlikele organisatsioonidele. Euroopa ühenduse õigusaktid on liikmesriikidele vahetult kohaldatavad ja ühenduse õigus on liikmesriigi suhtes ülimuslik. Õigus peab liikmesriigis kehtima ühetaoliselt ja vahetult.eraisikud võivad ühenduse õigusele tugineda, nii vaidluses üksikisikuga kui ka vaidluses liikmesriigi organiga. Direktiividel on kaudne mõju. Liikmesriigid peavad tarvitusel...
RIIGIÕPETUSE ISESEISEV TÖÖ NR.3 Milline on EL tunnuslause? Euroopa Liidu juhtlause on „Ühinenud mitmekesisuses”. Juhtlause sümboliseerib seda, kuidas eurooplased on ühinenud ELiks, et töötada rahu ja heaolu nimel, ning kuidas samal ajal kontinendi paljud erinevad kultuurid, traditsioonid ja keeled rikastavad nende elu. Millal tähistatakse Euroopa päeva ja miks just siis? 9. mail 1950 esitas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman idee, mida peetakse Euroopa Liidu loomise alguseks. Seepärast tähistatakse 9. maid kui ELi rajamise seisukohast kõige olulisemat päeva. Milline on EL lipp? Ringi moodustavad 12 tähte sümboliseerivad Euroopa rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Milline heliteos on EL hümniks? ELi sümboliseeriv meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni 1823. aastal loodud 9. sümfooniast. Milline on EL ühisraha ja mitmes riigis on see kasutusel? Euro on enamikus ELi liik...
Vahe-eksam 1. EL ajalooline kujunemine a. Taust (Schumani deklaratsioon, Robert Schuman, Jean Monnet) Miks üldse EL loodi? Selleks, et teha üldise EL majandustekke ja ära hoida sõja Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Samuti hakkas mängima suurt rolli rahvusvaheline koostöö ja loodi erinevad organisatsiooni. Schumani deklaratsioon on tollaegse Prantsusmaa välisministri Robert Schumani 9. mail 1950. aastal esitatud deklaratsioon. Deklaratsiooni peetakse esimeseks ametlikuks sammuks praeguse Eli loomisel, kuna see viis Euroopa Söe- ja Terasühenduse asutamiseni. Üldiselt võib deklaratsiooni kirjeldada ettepanekuna asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa, et säilitada Euroopa riikide vahel rahumeelsed suhted. Jean Monnet oli prantsuse poliitik ja ärimees. Tema ini...
I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA Sissejuhatus: · Mis asi on Euroopa Liit ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine; · Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess. · Euroopa nõukogu, parlament, kohus, erinevad komiteed jne. · Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev 1950 kuulutati see idee välja, Prantsuse välisminister ütles, et neil Saksamaaga on plaan luua midagi sellist. 1958 Rooma Leping loodi EL m...
EKSAMIKS KORDAMINE:.................................................................................................................... 3 ........................................................................................................................................................... 8 KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE PRAKTIKA EESTI VABARIIGIS 2001-2005:............................................. 11 NORD-STREAM:.................................................................................................................................. 11 SÄÄSTEV ARENG: KONSEPTSIOONI ARENG:........................................................................................... 11 SÄÄSTVAARENGU MÄÄRATLUSED:........................................................................................................ 11 SÄÄSTVAARENGU PÕHIMÕTTED:.............................................................................................
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus Referaat Euroopa Liit Juhendaja :Endla Pesti Koostaja: Tauno Silm Olustvere 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Euroopa Liit............................................................................................................................. 3 Euroopa Liidu ajalugu.............................................................................................................. 4 Euroopa Liidu laienemine........................................................................................................ 5 EL kaart....................................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majandusõiguse õppetool VASTAVUSSERTIFIKAAT JA VASTAVUSMÄRK (CE) EUROOPA LIIDUS Referaat õppeaines Ehitusõigus TTO0050 Juhendaja: Üliõpilane: Tallinn 2011 Sisukord 1 Sissejuhatus ........................................................................................................................ 3 2 Vastavussertifikaat ............................................................................................................. 3 2.1 Vastavushindamine .................................................................................................... 3 3 Vastavusdeklaratsioon...............................................................
TALLINNA ÜLIKOOL ÕIGUSAKADEEMIA ERAÕIGUSE OSAKOND Darja S. ja Maris L. EELOTSUSE KÜSIMINE EUROOPA KOHTULT Kodutöö Õppejõud: Mare Merimaa Õppeaine: Tsiviilmenetluse erikursus Tallinn 2013 SISUKORD 1. ÜLDISED KÜSIMUSED 1.1. Euroopa Kohtu eelotsuse eesmärgid tagada Euroopa Liidu õiguse ühetaoline kehtivus, kohaldamine ja tõlgendamine Euroopa Liidu kõikides liikmesriikides (eelotsuse peamine eesmärk); tagada Euroopa Liidu õiguse edasiarendamine; tagada isikutele EL õigusest tulenevate õiguste tõhusam kaitse, kohtusse pöördumise õigus, juurdepääs siseriikliku kohtu kaudu ka Euroopa Kohtusse. (üksikisikute kaebeõigused Euroopa Kohtusse-esimese astme kohtusse-on piiratud. Oma riigi vastu Luksemburgi kohtusüsteemi otse pöörduda pole võimalik. Kui riik on EL õigust valesti ...
Sisukord Sisukord................................................................................................................................................... 1 ................................................................................................................................................................. 1 1.Euroopa Liit........................................................................................................................................... 2 2.Eesti keel ja kultuur Euroopa Liidus...................................................................................................... 3 3.Eestlased Euroopa institutsioonides..................................................................................................... 4 4.Eesti eesmärgid Euroopa Liidus........................................................................................................... 5 5. Eurioopa liidu plussid ja mi...
1. Kas tööheaolu on moraalne probleem ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on eeskätt moraalne problem, sest igal inimesel on kohustus mitte teha teistele inimestele kahju. Muidugi tööandja ei tohi teha oma töötajatele kahju, selle pärast, et tööandja vastutab, et tema töötajad saaksid minna koju oma perede juurde elusatena ja tervetena. Näiteks 2008 aasta jõustus Suurbritannia Ühendkuningriigis seadus Corporate Manslaughter and Corporate Homicide Act 2007. See võimaldab rangemini karistatada tööandjaid hooletusest ja lohakusest põhjustatud tervisekahjustuste eest. 2. Kas tööheaolu on juriidiline probleem ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on juriidiline probleem, kuna selle loomiseks tuleb täita olemasolevaid seadusi. Tööheaolu nõuavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid, Euroopa Liidu direktiivid ja EL-s ja Eestis vastuvõetud õigusaktid. 3. Kas tööheaolu on majanduslik probleem ning kui pal...
1. Kas tööheaolu on moraalne probleem ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on moraalne probleem. Igal inimesel on kohustus mitte teha teistele inimestele kahju. Ka tööandja ei tohi töötajatele ja tööga seotud isikutele kahju teha. Tööandja vastutab, et töötajad saaksid elusa ja tervena töölt koju minna. 2. Kas tööheaolu on juriidiline probleem ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on juriidiline probleem. Hea töökeskkond on juriidiline probleem, kuna selle loomiseks tuleb täitsa olemasolevaid seadusi. Tööheaolu nõuavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid, Euroopa Liidu direktiivid, EL-s ja Eestis vastu võetud õigusaktid. Tööheaolu nõuab ka Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadus ning selle alusel vastu võetud määrused. 3. Kas tööheaolu on majanduslik probleem ning kui palju toob viimaste uuringute alusel kasu iga tööheaolusse investeeritud 1 EUR ? Palun vastata 2-3 lausega. Tööheaolu on majanduslik probleem. Hea töökeskkond o...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Euroopa Liit 2013 Sisukord 2 Euroopa Liidu ajaloost 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopa...
TEST 1 1. Millal moodustati Euroopa Nõukogu? 1949 2. Kes oli Euroopa komisjoni 1 President? Walter Hallstein 3. Mis on Lääne-Euroopa Liit? Euroopa Kaitseühenduse Liit 4. Miks tähistatakse 9.mail Euroopa päeva? 9. mail 1950 R Schuman tegi ettepaneku asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa 5. Millised riigid olid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutajad? Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg 6. Millal esmakordselt mainitakse Euroopa Liidu ideed? 14.saj. 7. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Ülemameti esimene juht oli? Jean Monnet 8. Mis oli Pan-Euroopa liikumise eesmärk? Moodustada Euroopa Ühendriigid 9. Milles seisnes Prantsusmaa ,,tühja tooli poliitika" 1965 aastal? Prantsusmaa keeldus 6 kuud osalemist ministrite nõukogu istungitel 10. Milles seisnes Marshalli plaan? USA algatus Euroopa üles ehitamiseks TEST 2 1. Mis on ,,Valge raama...
Avaliku halduse mõiste erinevad tähendused Avalik haldus materiaalses mõttes on sisuline avaliku halduse ülesannete täitmine. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on kõik isikud ja nende organid (haldusekandjad ja haldusorganid), mis täidavad avaliku halduse ülesandeid materiaalses mõttes. Avalik haldus formaalses mõttes on kõigi organisatsioonilises mõttes halduse poolt läbi viidavate tegevuste kogusumma sõltumata sellest, kas tegevus on määratletav haldusena materiaalses mõttes või mitte. Avaliku halduse tunnused 1. eesmärgistatud, korraldavat tegevust. 2. sotsiaalselt kujundav tegevus (reguleerib ühiskonnas mingeid suhteid) 3. üldistes ehk avalikes huvides. ehk on objektiivselt kasulik kogu ühiskonnale ehk teenib avalikku hüvet. 4. tegutseb riik või muu isik riigi poolt antud ülesannet täites. 5. suunatud tulevikku (eesmärk realiseerida riigi poliitika kooskõlas PSiga) 6. on suunatud konkreetsete meetmete rakendamisele (alati...
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu ...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
1)Eur integratsiooni idee algus, põhjendused integratsioonivajadusele. Idee algus: · 1923.a. Pani Euroopa liikumise Austria esindaja Coudenhove-Kalergi üleskutse Euroopa Ühendriikide moodustamiseks · 1929.a. Prantsuse välisminister Saksa kolleegi toetusel tegi Rahvaste Liidu konverentsil ettepaneku luua Euroopa Liit Rahvaste Liidu raames. · 1946.a. W. Churchill Euroopa vajab mingit liiki Euroopa Ühendriike · 1948.a. moodustati Beneluxi Tolliliit põhjendus: · Euroopa arusaam oma nõrgast positsioonist Teise maailmasõja järgses maailmas · Kindel soov edaspidi ära hoida uue sõja tekkimise võimalus Euroopas · Missioon luua parem, vabam ja õiglasem maailm, kus rahvusvaheline suhtlemine on paremini korrastatud 2)esimesed riikideülesed organisatsioonid Eur-s, nende loomise eesmärk. · Marshalli plaan, Euroopa Taastamise Programm, 1948.a. · Põhja-Atlandi Pakt (NATO), 1949.a. · Marshalli plaanist kasvas välja Euroopa Majand...
1. EL ajalooline kujunemine a. Taust (Schumani deklaratsioon, Robert Schuman, Jean Monnet): Schumani deklaratsioon on tollaegse Prantsusmaa välisministri Robert Schumani 9. mail 1950. aastal esitatud deklaratsioon. Deklaratsiooni peetakse esimeseks ametlikuks sammuks praeguse ELi loomisel, kuna see viis Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamiseni. Üldiselt võib deklaratsiooni kirjeldada ettepanekuna asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa, et säilitada Euroopa riikide vahel rahumeelsed suhted. Schumani deklaratsiooni taustaks oli Teise maailmasõja järgne pingeline õhustik, mida kujundas külm sõda ja hirm kolmanda maailmasõja ees. Lisaks poliitilistele pingetele olid tekkimas ka majandusraskused, sest Euroopa tööstust ohustas terase ületootmise tõttu kriis. Laialt levis arvamus, et Lääne-Euroopa riigid peavad alustama ...
Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu Veel tööstusrevolutsiooni ajal usuti, et Maa loodusvarad on jääv suurus, mida saab vaid riikide vahel erinevalt jaotada. Tänaseks on teada, et see nii ei ole. Aastasadade pikkuse hooletu kuritarvitamise tõttu on inimese koduplaneet saastunud ja välja kurnatud. Olukorra parandamiseks loodud rohelisele liikumisele astuvad ülemaailmses debatis vastu konservatiivsema suuna pooldajad. Keskkonnakaitsjate peamiseks mureks on reostus. Tööstus ja olmekeemia paiskavad atmosfääri freoone ning teisi kahjulikke gaase. Selle tulemuseks on osooniaukude suurenemine ja kliima soojenemine, mis ähvardavad Maa elamiskõlbmatuks muuta. Neile probleemidele pööratakse ülemaailmses poliitikas üha rohkem tähelepanu. Õhusaaste hulga piiramiseks loodud Kyoto protokoll kohustab riike keskkonnareostust vähendama. Protokoll ei ole aga eriti populaarne roheliste arvates ei piisa sellest elamisväärse keskkonna säilitamiseks Maal. Si...
Olustvere TMK Raimond Mänd Pm1B Euroopa Liit Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. Aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga.Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu ajalugu ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
