1. Võrdle hästi toimivat ja düsfunktsionaalset perekonda. Hästi toimiva perekonna tunnused: dünaamilisus paindlik reageerimine muutuvatele välis- ja sisetingimustele vanemate teatud kasvatuslik võimekus, tulemuslikud rollioskused vanemate oskus lastele edastada üldkultuurilisi teadmisi ja tehnilisi oskusi võimaldab lastel omandada ühiskonnas tunnustatud norme ja väärtusi toimib selge ja mõistetava kommunikatsiooni süsteemina, avatud suhtlemine kindel struktuur (reeglid ja nõudmised, mis tagavad pereliikmete vahelise suhtlemise), võimujaotus, liidrid suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase Düsfunktsionaalse pere tunnused: puudub järjepidevus, selged piirid ja reeglid, pereelu on kaootiline suhtlemisprobleemid rollide täitmine peres on ebarahuldav, ema eriline staatus peres pereliikmete vajadused rahuldamata ...
Vanemlus ja kasvatus 1. Võrdle hästi toimivat ja düsfunktsionaalset perekonda. Hästi toimiva perekonna tunnused: · dünaamilisus,paindlik reageerimine muutuvatele välis- ja sisetingimustele · vanemate teatud kasvatuslik võimekus, tulemuslikud rollioskused · vanemate oskus lastele edastada üldkultuurilisi teadmisi ja tehnilisi oskusi · võimaldab lastel omandada ühiskonnas tunnustatud norme ja väärtusi · toimib selge ja mõistetava kommunikatsiooni süsteemina, avatud suhtlemine · kindel struktuur (reeglid ja nõudmised, mis tagavad pereliikmete vahelise suhtlemise), võimujaotus, liidrid · suhete komplementaarsus (tõiendavad teineteist) · vajaduste rahuldamise kõrge tase Düsfunktsionaalne perekond: · puudub järjepidevus, selged piirid ja reeglid, pereelu on kaootiline · suhtlemisprobleemid · rollide täitmine peres on ebarahuldav, ema eriline staatus pe...
JUHTIMINE LOENG I 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. koostöö üldine vorm, mis liidab koostisosad üheks tervikuks ja moodustab raamistiku mingile ettevõtmisele või üritusele 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur ja põhiväärtsed) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulud...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Referaat teemal nr 19: Tööstusdisaini-inseneri tasustamine toote kasumilt LAV3740 Insenerieetika autor: Eero Ringmäe 010636LAP juhendaja: Boris Gordon Tallinn 2002 Inseneridest ja eetikast Majandusinimesed väidavad inimühiskonna ühe fundamentaalprobleemi olevat järgmise: 'meie vajadused on piiramatud, ressursid me kasutuses aga piiratud'. Alatasa on vaja otsustada, kus on optimum? Millistel tingimustel saavad meie põhilised vajadused rahuldatud piisavalt vähese hulga ressurssidega? Millised tehnoloogiad meie vajadusi veel paremini täidaksid? Demokraatlik-kapitalistlikus ühiskonnas on ressurssid (tootmisvahendid) inimeste individuaalses omanduses. Ettevõtja / juht on indivii...
Kristina Piilik Juhtimine Eesti notaribüroodes Pea kõik inimesed puutuvad ametikohast hoolimata vähemal või rohkemal määral kokku kohustustega, mis on seotud juhtimisega. Ka siis, kui see ei ole nende peamine tööülesanne. See kehtib ka erialaspetsialistide puhul. Aga kahjuks – nagu rõhutavad ka T. van Rensburg ja G. Prideaux*1 – asetavad spetsialistid suurema rõhu oma tööga seotud tehnilistele oskustele ning juhtimise ja eestvedamisega seotud pädevused ei pälvi nii suurt tähelepanu, kui tegelikult vaja oleks. Seega kõrgharitud spetsialistid, nagu näiteks arst, kes peab erakliinikut, või kohtutäitur ja notar, kellel on oma büroo, peavad põhikohustuste kõrvalt tegelema ka üles- annetega, mis on seotud büroo majandamise ning töötajate juhendamisega. See kõik eeldab aga häid tead- misi juhtimisest ja eestvedamisest. Spetsialistide keskendumine ametiga seotud teadmistele ni...
Kristina Piilik Juhtimine Eesti notaribüroodes Pea kõik inimesed puutuvad ametikohast hoolimata vähemal või rohkemal määral kokku kohustustega, mis on seotud juhtimisega. Ka siis, kui see ei ole nende peamine tööülesanne. See kehtib ka erialaspetsialistide puhul. Aga kahjuks – nagu rõhutavad ka T. van Rensburg ja G. Prideaux*1 – asetavad spetsialistid suurema rõhu oma tööga seotud tehnilistele oskustele ning juhtimise ja eestvedamisega seotud pädevused ei pälvi nii suurt tähelepanu, kui tegelikult vaja oleks. Seega kõrgharitud spetsialistid, nagu näiteks arst, kes peab erakliinikut, või kohtutäitur ja notar, kellel on oma büroo, peavad põhikohustuste kõrvalt tegelema ka üles- annetega, mis on seotud büroo majandamise ning töötajate juhendamisega. See kõik eeldab aga häid tead- misi juhtimisest ja eestvedamisest. Spetsialistide keskendumine ametiga seotud teadmistele ni...
KORDAMISKÜSIMUSED I 18. aprill 2010. a. 21:23 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? Organisatsioon on kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? 7. tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; 8. finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulude tase; 9. juhtimislikud eesmärgid - juhtimisstiil, tööjaotuse kindlaksmääramine; 10. sotsiaalsed e...
ÄRIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND NB! vormistamisel jälgi õpilastööde vormistamise reegleid, kasuta word-i vormindusvahendeid! Alapunktide pealkirjastamisel ja liigendamisel lähtu oma äriidee sisust, sellest kui palju sul oleks alapunkti all rääkida ja vajadusel muuda nii pealkirju, ühenda alapunkte kui jäta välja ka üleliigne! Iga paragrahvi (tähis 1.0, 2.0 jne) alusta uuelt lehelt! ENNE KIRJUTAMIST LOE JUHEND ALGUSEST LÕPUNI LÄBI! 1.0. KOKKUVÕTLIK ÜLEVAADE Paiknedes küll äriplaani alguses, koostatakse kõige viimasena. Kokkuvõtlik ülevaade toob koondatult välja kõige olulisema info kogu äriplaani kohta. Peaks mahtuma ca 1-2 leheküljele. 1.1. Ettevõtte missioon See 1-2 lauseline määratlus toob välja ettevõtte põhieesmärgi ning selle saavutamiseks rakendatud juhtpõhimõtted. 1.2. Ettevõtte lühiülevaade Siin tuleks anda olulise tähtsusega infot ettevõtte kohta, nagu näiteks nimi, aadress, asukoht, asutamisa...
Juhtimise alused JUHTIMISE ALUSED: EKSAMIKÜIMUSED 2007 1. Juhtimise ajalugu, areng ja teoreetikud 1.1 Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. 1.2 Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus (era- ja riigiettevõtted, ametlikud ja mitteametlikud asutused). Organisatsiooni on kindel strateegia, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi saavutamiseks. Organisatsioon moodustatakse ideede elluviimiseks või ettevõtmiste ja ülesannete täitmiseks, millega üks inimene ei suuda hakkama saada. 1.3 Meeskonna definitsioon Meeskond on üksteist täiendavate oskustega väiksearvuline inimrühm (3-15 inim...
Lõpuseminari kordamisküsimused 1. Millised on organisatsiooni peamised koostisosad ja mis on nende roll? Organisatsiooni koostisosad on strateegia, struktuur, inimesed ja tehnoloogia. Strateegia annab üldise suuna, tegevus on seeläbi koordineeritud ja eesmärgistatud; inimesed annavad organisatsioonile oma väärtuste ja arusaamadega oma ,,näo", moodustavad organisatsiooni kultuuri, määravad, kuidas seal asju tehakse, millistest tegutsemispõhimõtetest lähtutakse. Struktuur näitab seda, kuidas inimesed organisatsioonis paiknevad, mis on kellegi ülesanded, kes kellele allub ning tehnoloogia roll on aidata tööprotsesse efektiivsemaks muuta. Tehnoloogiat on kolme liiki: füüsilised vahendid, protsessid ning oskused ja teadmised, olenevalt organisatsiooni tegevusvaldkonnast, võivad seal olla esindatud kõik kolm (suured organisatsioonid) või ka ainult üks (nt oskused ja teadmised väikeses konsultatsioonifirmas). 2. Kuidas on omavahel seotud 4 ...
Juhtimine Juhtimise kontrolltöö kordamisküsimused 1. Organisatsiooni olemus, koostisosad ja eesmärgid. Organisatsioon on inimeste rühm, mis töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonil on 4 põhilist koostisosa: 1)inimesed, 2)tegevused, 3)siseehitus 4)ainelised ja rahalised varad. Iga muutus ühes osas mõjutab teisi osasid. Eesmärgid: Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on anda tulemusi. 2. Mis on juhtimine, selle olemus ja definitsioon. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine. Definitsioon: a) kooskõlastada tegevusi b) korraldada inimeste töid c) juhtida organisatsiooni talitlemist 3. Juhi peamised oskused ja omadused. Juhile vajalikud oskused võib jagada kolme suurde rühma: 1) Tehnilised oskused - oskused koostada ärikirju, kasutada ...
1. Kuidas jaguneb poliitiline võim? Seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim Milline on Riigikogu ülesehitus ja töökorraldus? Juhatus (esimees ja 2 aseesimeest); fraktsioonid e. saadikurühmad (ideoloogiline ühtekuuluvus); valitsuskoalitsioon; opositsioon (kohuseks kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda välja alternatiive); komisjonid (alalised ja erakorralised). Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu. Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud. Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatu erak...
[email protected] Kordamisküsimused Majanduspoliitika alused 1. Majandusteaduse areng Majandusteadus kuulub noorte teaduste hulka. Antiikmaailmas ja feodaalühiskonnas teoreetiline otseselt majandusteadus puudus, see kuulus osaliselt filosoofia kui ühiskonnateaduste hulka. Teke 18. sajandil, koos turusuhete arenguga. Adam Smith ja “Rahvaste rikkus” 1776 - liberaalse turumajanduse teooria sünd. 18. -19. sajandi tööstuspöördega Inglismaal ja Prantsusmaal revolutsioonile järgnes klassikalise poliitökonoomia sünd. David Ricardo. 19. sajandi keskpaigas sündisid erinevad suunad, nagu marksism, sismondism, utoopiline sotsialism, ajalooline koolkond jt. 20. sajandil arenevad marksismile vastanduvad teooriad ehk neoklassikaliste teooriate sünd. Majandusteadused peegeldavad olemasolevat olukorda, valitsevat majandussüsteemi ja ka mõjutavad seda. Majandusteadusel on ajalooline vaade majandusnähtusele. 2. Klassi...
Eksamiküsimused 1. Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping ...
Loeng 1 Suhtekorralduse eesmärgid, funktsioonid. Suhtekorraldus kui elukutse. Suhtekorralduse seos personalitööga. Suhtekorraldus Eestis. Kommunikatsioon. Kommunikatsiooni sihtgrupid. Kommunikatsiooni protsess. Sõnumist arusaamine ja vastuvõtmine. Organisatsiooni sisemine- ja väline kommunikatsioon Suhtekorralduse alaliigid. Suhtekorraldus versus ajakirjandus, turundus ja reklaam. Imago ja maine. Organisatsiooni maine. Tööandja maine. Tööandja turundus. Maine mõju organisatsiooni edukusele. Õppekirjandus Kommunikatsiooni käsiraamat. Äripäeva Kirjastus Internet: http://ksrmt.aripaev.ee/ Üheaegselt saab internetis lugeda käsiraamatut 2 inimest: · Kasutaja 1> kasutajanimi: MainoriKõrgkool parool: DCY3T6u7 Kasutaja 2> Mainor Q0h18EOO Vali menüüst: Käsiraamatud > Ärisari > Kommu...
Test 1 Küsimus 1 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Kas arvutiprinter on: Vali üks: a. turu tõmbel arendatud toode b. tarbijakeskne toode c. tehnoloogia survel arendatud toode d. platvormtoode Küsimus 2 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Mitme protsendini on dünaamilise tootearenduse korral keskmiselt võimalik tootearendusaega (võrreldes järjestikskeemiga) kokku suruda? Vali üks: a. 15% b. 45% c. 30% d. 60% Küsimus 3 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Mis sundis Eesti Autotehase näites auto konstruktsiooni ringi tegema? Vali üks: a. moe muutus b. uued piirangud heitgaasidele c. kütusehindade tõus d. uued nõuded autode laiusele Küsimus 4 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Millise suhtluskonna raamesse kuulub toote põhiparameetrite valik? Vali üks: a. turundus - tootmine b. tootmine - finantseerimine c. projekteerimine - tootmine d. turundus - projekteerimine K...
EKSAMIKÜSIMUSED TÖÖÕIGUSES 1. TÖÖ- JA TEENINDUSSUHE 2. INDIVIDUAALNE JA KOLLEKTIIVNE TÖÖSUHE 3. TÖÖTAJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 4. TÖÖANDJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 5. TÖÖLEPINGU ERISTAMINE TÖÖVÕTULEPINGUST Kaks erinevat asja. Töövõtulepingu poolteks on töövõtja ja töö tellija. Võlaõigusseaduse kohaselt kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtja teeb tööd omal riisikol. Ta võib selle lasta enda eest ära teha ka kellelgi teisel (kui lepingus ei ole sellekohast keeldu), kuid tellija ees vastutab ta ikkagi ise. Töö tegemisel ei allu töövõtja tellija pidevale kontrollile, tema suhtes ei kehti näiteks töösisekorraeeskiri, mille rikkumisel saaks töö-võtjale määrata distsiplinaarkaristuse. Töövõtulepingu võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult, soovitatavalt siiski ki...
Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Koristustööde planeerimine ja arendamine“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution-Noncommercial- Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Töökorraldus...............................................................................
Tööõigus. 1. Mis eristab tööõigusliku suhet teistest lepingulistest suhetest? Töösuhe on oma olemuslikult võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseaduslik lepinguvabaduse põhimõte, st. lepingu pooled on sisu kujundamisel vabad. 2. Mis on tööõiguse allikateks. Tööõiguse allikateks on Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid, Eesti Vabariigi põhiseadus, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministri määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivleping. 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale. On sätestatud üldreegel, et alla 15. aastase koolikohustusliku alaealise töötamine on keelatud. Siin on seadusandja näinud ette erandeid. Erandjuhtudel (vastavalt TõS) võib olla töötajaks ka alaealised. 1) 7-12 aastased võivad tehad kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami alal. On vajalik seadusliku esindaja, tööinspektori ja vajadusel ka lastekaitsetöötaja nõusolek. 2) 1...
Juhtimise alused mõisted 1.Juht (tasandite järgi, valdkondade järgi) Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid: · Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad ) Ülesanne on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine. · Keskastme juhid Ülesanne on tegelda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine. · Esmatasandi juhid Ülesanne on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida. Tegevus seisneb põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises. Juhtimisvaldkondade järgi: · Finantsjuhid Tegeleb otseselt org. Finantsressurssidega, on vastutav finantsarvestuse ja investeeringute eest. · Turundusjuhid Tegevused, mis on seotud to...
Juurdluspsühholoogia kordamisküsimused 1. Millised on juurdluspsühholoogia põhilised uurimismeetodid? Eksperimendid laboratoorsed uuringud või reaalelu (toimikud). 2. Miks on isikute äratundmine problemaatiline? Inimesed on pinge all ning võivad tulla vead. Võib-olla viga ka mälus või inimene lihtsalt tahab nii väga isiku ära tunda, lisaks ka politsei kavalad/viitavad vihjed. Kasutatakse pidevalt samu meetodeid ning ei selgitada piisavalt. 3. Millised on erinevad mäluliigid (episoodiline, protseduuriline, semantiline) ja nende seos isikute äratundmisega? Episoodiline isiku eluseigad fikseerituna ajas ja ruumis Protseduuriline vilumused, oskused Semantiline - mõisted, reeglid, teooriad, tähendused 4. Mida tähendab kodeerimise spetsiifilisuse printsiip? Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sell...
1 FRIEDMANI PEREHINDAMISMUDEL (PIKEM VORM) Järgnevad juhised kujutavad endast nende hindamisküsimuste/valdkondade edasiarendamist, mis eelnevate peatükkide lõpul ilmnesid, alates identifitseerivate ja keskkondlike andmete hindamisest, jätkates struktuuriliste ja funktsionaalsete dimensioonide hindamisega ning tehes lõppjärelduse perekonna stressi ja toimetuleku hindamisega. Friedmani perehindamismudel koosneb 6 põhikategooriast : 1. Identifitseerivad andmed. 2. Arengustaadium ja ajalugu. 3. Keskkondlikud andmed. 4. Perekonna struktuur. 5. Perekonna funktsioonid. 6. Perekonna stress ja toimetulek. Iga kategooria sisaldab arvukalt alakategooriaid. Perehooldusega tegelevad õed peaksid otsustama, millised alakategooriad on eriti olulised (pärast põhilist hindamistüüpi), et neid uurida lähemalt perevisiitide ja otseste kontaktide kaudu. Mitte...
1 FRIEDMANI PEREHINDAMISMUDEL (PIKEM VORM) Järgnevad juhised kujutavad endast nende hindamisküsimuste/valdkondade edasiarendamist, mis eelnevate peatükkide lõpul ilmnesid, alates identifitseerivate ja keskkondlike andmete hindamisest, jätkates struktuuriliste ja funktsionaalsete dimensioonide hindamisega ning tehes lõppjärelduse perekonna stressi ja toimetuleku hindamisega. Friedmani perehindamismudel koosneb 6 põhikategooriast : 1. Identifitseerivad andmed. 2. Arengustaadium ja ajalugu. 3. Keskkondlikud andmed. 4. Perekonna struktuur. 5. Perekonna funktsioonid. 6. Perekonna stress ja toimetulek. Iga kategooria sisaldab arvukalt alakategooriaid. Perehooldusega tegelevad õed peaksid otsustama, millised alakategooriad on eriti olulised (pärast põhilist hindamistüüpi), et neid uurida lähemalt perevisiitide ja otseste kontaktide kaudu. Mitte kõik se...
TASUTA ASJAD OÜ Äriplaan Autorid: Tõnis Teinemaa, Veiko Niinemäe ja Sander Salurand Tallinn 2013 1. Lühikokkuvõte Äriidee seisneb reklaamteenuse müügis ettevõtetele, kes soovivad end tudengite seas reklaamida. Reklaami müüakse tudengitele tasuta jagamiseks mõeldud t-särkidele, mille valmistamist finantseerivad ettevõtted, kes soovivad end ja oma tooteid/teenuseid tudengite seas reklaamida. Meie eesmärgiks on olla innovaatiliseks reklaamteenuse pakkujaks, kes jõuab kõige efektiivsemini tudengiteni. Tahame pakkuda ettevõtetele võimalust jõuda efektiivselt, soodsalt ja silmatorkavalt tudengiteni. Tulenevalt äriidee projektipõhisest elluviimisest on esialgse finantseeringu vajadus võrdlemisi väike tarvis on katta vaid ettevõtte registreerimisega seotud kulutused. Kuivõrd finantsvahendeid vaja väga palju ei ole, siis otsustasime algselt finantseerida oma ...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ABIPOLITSEINIKU ROLL JA PÄDEVUSED SISETURVALISUSE TAGAMISEL Uurimistöö Juhendaja: MA Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1Vabatahtlike politsei tegevusse kaasamine Hollandi kuningriigi näitel....................................5 1.1Vabatahtlikud Hollandi politseis........................................................................................5 1.2Vabatahtlikus politseinikus kandideerimine.......................................................................6 1.3Kandidaatide ettevalmistamine ja koolitused...................................................................11 1.4Vabatah...
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. ...
Tartu kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Koostaja KOOSTÖÖ ÕIGUSLIKUD ALUSED Referaat Juhendajad: …… Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 1.TÖÖLEPING.................................................................................................4 2.TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE.............................................................................6 2.1 TÖÖLEPINGU VORMISTAMISE NÕUE.....................................................................................6 2.2 PIIRANGUD ALAEALISE TÖÖTEGEMISELE...............................................................................7 3.TÖÖLÄHETUS.............................................................................................. 9 4.TÖÖANDJA KOHUSTUSED.......................
Juhtimise alused arvestus 1. Nimetage peamised juhtimistegevused! Peamised juhtimistegevused on: · Planeerimine (eesmärkide püstitamine [poliitika formuleerimine ja protseduuride kehtestamine]) · Organiseerimine (organisatsiooni kujundamine. Selle käigus toimub kohustuste, õiguste ja vastuste kindlaksmääramine. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur) · Eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike ülesannete täitmiseks. Eestvedamisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile) · Mehitamine (valitsemine) et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne.. · Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. 2. Nimetage juhtimistasandid! 1. Esmatasandi juhid kõige esimen...
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatu...
1.PEATÜKK 1. Sissejuhatus Tsiviilõigusesse ÕIGUSE MÕISTE TÄHENDUSED: Õigus jaguneb objektiivseks (seadus, õigusaktid- ja allikad, st kirjapandud seadused mis on vastu võetud, jõustunud ja RTs avaldatud) ning subjektiivsest õigusest (määrab ära inimeste õigused, kohustused, nõudeõidus) Sotsiaalsed normid: on õigusnormid (riiklikult tagatud üldise iseloomuga kijutatud käitumisreeglid ja põhimõtted, mille järgimise tagab riik) ja tava/moraalnormid. Õigus on õigusnormide kogum ja süstematiseeritul kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskord. ÕIGUSSÜSTEEMID: Kolm põhilist süsteemi on 1) üldine (common law), 2) Mandri-Euroopa 3) Skandinaavia Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, sest ajaloo põhjal on meie süsteem pärit saksa õigusest, sest ajaloos mindi Saksamaale õppima ja kohaneti seale õigussüsteemiga. Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks. ERA- ja avaliku...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Kristel Kaseleht ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE Lõputöö Juhendaja: Monika Nikitina-Kalamäe Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TÖÖTASU JA HAIGUSHÜVITIS.........................................................................................7 1.1 Töö, tööaeg ja töötasu.....................................................................................................7 1.1.1 Tööaeg....................................................................................................................8 1.1.2 Töötasu ja selle kajastamine.................................
Estonian Business School Juhtimise õppetool Getri Järvsoo KOOLITUSPÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE JA ARENDAMINE FORTUM TERMEST AS-s Bakalaureusetöö Juhendaja Maris Zernand, MBA Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 JOONISTE LOETELU..................................................................................................4 SISSEJUHATUS...........................................................................................................5 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.....................................................................................7 1.1. Koolituse ja arengu põhimõisted..............................
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITE...
Personalijuhtimine 2013 Konkurentsivõime eeldab innovatsiooni, ettevõtlikkust, kooperatsioonivõimet, paindlikkust, transparentsust. Võitlus turuosa eest muutub võitluseks ajude eest. Bill Gates: "Kõige tähtsam asi, mida ma teen, on heade inimeste töölevõtmine" I ORGANISATSIOONI ARENDAV FUNKTSIOON II PERSONALITÖÖ FUNKTSIOON III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine...
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕI...
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kollektiivsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja j...
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taj...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
02.09.2020 Tööõigus – prof Merle Erikson KT 11.08 (24% eksamitulemusest, neid küsimusi enam eksamile ei tule). Materjale kasutada ei tohi. Näidiskontrolltöö tuleb moodle´isse. Eksam, nii teoreetilised küsimused, kus ei tohi materjale kasutada kui ka kaasus. (12 küsimust 1,5h, kaasus 45min) Seminarides kohalkäimine on kohutuslik. Puududa võib mõjuval põhjusel 2 seminaris, kuid see tuleb õppejõule järele vastata. Tudnegid koostavad kaasusi (I seminaris otsustad, mis teemal ja seminaris räägime selle läbi – eksami eeldus) Kaasuse lahenduse juhend ja eksamikaasuse näidis. (1)Tööõiguse olemus ja rakendusala (1.1)Tööõiguse olemus Töö on elatisvahendite hankimiseks teise isiku jaoks tegevuste tegemine. Tööd saab teha ka muu lepingu alusel nt käsunusleping ja töövõtuleping aga ka teenistussuhe (riigi või kovi teenistujad ehk ametnikud – neil on haldusõiguslik alluvussuhe (tasustamine ja puhkused on töölepingust). ÄÜ organi juhatus (käsunduslepi...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiv...
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja ...
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keele...
11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde. Kandeloomade seljas ja vankritel veeti s...
1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse, tegevuste ja toimingute kooskõlastamise teel); aineline (raha, teabe, seadmete, materjalide jm ressursside parem kasutamine); vaimne (soost, vanusest, haridusest, mõtteviisist jm faktoritest tingitud eripärasuste ärakasutamine). Organisatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid on eesmärkide saavutamise keskkond ning selleks vajalike toimingute ja tööde täideviimise koht. Organisatsiooni tuleb vaade...
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad ...
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja...
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §4...
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eest...
annaabi.ee 
