Vanemlus ja kasvatus (0)

Vanemlus ja kasvatus
1. Võrdle  hästi toimivat ja düsfunktsionaalset  perekonda.
Hästi toimiva perekonna tunnused:

• dünaamilisus,paindlik reageerimine muutuvatele välis- ja sisetingimustele
  
• vanemate teatud kasvatuslik võimekus, tulemuslikud rollioskused
  
• vanemate oskus lastele edastada üldkultuurilisi teadmisi ja tehnilisi oskusi
  
• võimaldab lastel omandada ühiskonnas tunnustatud norme ja väärtusi
  
• toimib selge ja mõistetava kommunikatsiooni süsteemina, avatud suhtlemine
  
• kindel struktuur (reeglid ja nõudmised, mis tagavad pereliikmete vahelise suhtlemise), võimujaotus, liidrid
  
• suhete komplementaarsus (tõiendavad teineteist)
  
• vajaduste rahuldamise kõrge tase
  

Düsfunktsionaalne perekond:

• puudub järjepidevus, selged piirid ja reeglid, pereelu on kaootiline
  
• suhtlemisprobleemid
  
• rollide täitmine peres on ebarahuldav, ema eriline staatus peres
  
• pereliikmete vajadused rahuldamata
  
• usaldamatus , salatsemine, valetamine , ebakindlus, häbenemine, hirmud
  
• pereliikmete tundeelu häired, ülivastutus, vastutamatus
  
• perevägivald
  
• ebakindlus tuleviku suhtes, elu eesmärgi puudumine
  

2. Iseloomusta kasvatusstiile ja nende mõju lapse arengule.  Võrdle autokraatlikku, kõikelubavat ehk vabakasvatust ja suunavat kasvatusstiili. Vabakasvatuse probleemid?
Autokraatlik stiil- vanem on diktaator , eesmärgiks on vanemliku võimu saavutamine, vanem otsustab kõik, vanema otsused ei kuulu arutamisele, absoluutne kontroll kõiges, piirid kõiges, äraostmine-tasustamine ja ähvardamine- karistamine
Vabakasvatus kui lubav kasvatus- ei tähenda hooletusse jätmist, vaid see tähendabki vabadust pluss kasatust. See annab lapsele vabaduse, kuid mitte last kasvatavale täiskasvanule, laste vabadusi ei piirata, korrale, rutiinile ei pöörata rõhku
Suunav kasvtusstiil- lastelt eeldatakse sõnakuulelikkust, kohusetunnet, eakohast käitumist. Vanemad on armastavad, julgustavad, juhendavad last ja selgitavad oma käitumist, lapsi nii kiidetakse kui laidetakse, nii vabadus kui kõigi õigused ja kohustused on võrdselt tähtsad, olulised on ka kord ja rutiin , reeglid täpselt paigas, ülesanded jagatud, üksteist austavad suhted, lapsi koheldakse respektiga, lapsel on õigus vanemaid respekteerides väljendada oma mõtteid ja tundeid
3. Too 4-5 näidet kasvatusvigade kohta.

• Vähene läheduse näitamine (nii füüsilise kui ka vaimse)
  
• korratakse oma vanemate vigu või vastandutakse oma vanematele
  
• allasurumine ja autokraatlik kohtlemine
  
• üks vanem ilma sõnaõiguseta
  
• ülemäärane kaitsmine ja poputamine, laps hakkabki eeldama, et teda teenindatakse, ta kasvab türanniks, kes ei saa elus hakkama (näiteks: naiselt eeldatakse, et ta teenindaks nagu ema või vanaema lapsepõlves), vastutustunne ei arene
  
• liidud perekonnaliikmete vahel
  

4. Too näiteid lastega toimetuleku viisidest. Iseloomusta tõhusat käitumisviisi.
Tõhus lapsevanem suhtub lapsesse positiivselt – armastab , aktsepteerib ja julgustab. Suhtleb mõjusalt kasutadesselget ja kindlat suhtlemisviisi, vältides siltide kleepimist ja “miks” küsimusi ning väljendab oma tundeid ja püüab peegeldada ka lapse tundeid. Distsiplineerimise eesmärk on last õpetada, mitte karistada.
5. Karistuse poolt ja vastuargumendid . Kuidas võib karistus last mõjutada?
Karistamine:

• ei kõrvalda halba käitumist, vaid surub selle maha
  
• halva käitumise kiire lõpp on ajutine nähtus
  
• mahasurutud käitumine taastub mõne aja pärast
  

Karistusega ei ole võimalik midagi uut õpetada:

• näitab, mida ei tohi teha
  
• ei näita, mida tohib teha
  
• võib tekkida suletud ring, kui laps ei tea kuidas oleks pidanud käituma
  
• karistamisel tuleb arvestada lapse isikupära ja temperamenti
  
• karistamise asemel anda võimalus olukorda heastada
  
• karistamine on õigustatud vaid siis, kui lapsele on eelnevalt selgitatud reegleid, kuid ta on neid eiranud
  

6. Too kolm näidet laste käitumis- ja tundeeluprobleemide põhjustest?

• Kui ta on pesemata, määrdunud riietega, siis on see märk lapse hooletusse jätmisest.
  
• Kui laps puudub sageli koolist, on unine ja loid, siis tähendab, et kodus ei ole ebasobiv keskkond välja puhkamiseks.
  
• Kehal on marrastused võid sinised plekid - see võib olla koduvägivald.
  

7. Mis on lapse väärkohtlemine? Too näiteid.
Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu eakohase arengu ja tervisliku seisundi.
Lapse väärkohtlemise alla saab lugeda hooletusse jätmist, psühholoogilist ehk vaimset värrkohtlemist, füüsikalist väärkohtlemist, emotsionaalset väärkohtlemist ning seksuaalset väärkohtleminst.
Kui laps tundub õnnetu või kurb, siis võib esineda nii vaimset kui ka füüsilist väärkohtlemist.