Inimeseõpetus - 5 näidet kasvatusvigade kohta (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Vanemlus ja kasvatus

Vanemad on armastavad, julgustavad, juhendavad last ja selgitavad oma käitumist, lapsi nii kiidetakse kui laidetakse, nii vabadus kui kõigi õigused ja kohustused on võrdselt tähtsad, olulised on ka kord ja rutiin, reeglid täpselt paigas, ülesanded jagatud, üksteist austavad suhted, lapsi koheldakse respektiga, lapsel on õigus vanemaid respekteerides väljendada oma mõtteid ja tundeid 3. Too 4-5 näidet kasvatusvigade kohta. · Vähene läheduse näitamine (nii füüsilise kui ka vaimse) · korratakse oma vanemate vigu või vastandutakse oma vanematele · allasurumine ja autokraatlik kohtlemine · üks vanem ilma sõnaõiguseta · ülemäärane kaitsmine ja poputamine, laps hakkabki eeldama, et teda teenindatakse, ta kasvab türanniks, kes ei saa elus hakkama (näiteks: naiselt eeldatakse, et ta teenindaks nagu ema või vanaema lapsepõlves), vastutustunne ei arene

Psühholoogia

6

docx

Kasvatusstiilid, võrdlus, analüüs.

Vabakasvatuse probleemid:  Vabakasvatuses üles kasvanud lastest võivad hiljem kujuneda pätid, narkarid, hasartmängusõltlased, vargad või kes iganes elu hammasrataste vahele jäänud. Kõik tänu sellele, et neid puudub tunnetus, kus maal on piir ning mida tohib ja mida mitte.  Vabakasvatus pole vabandus!  Sellist kasvatusmeetodit ei aktsepteerita igalpool, samamoodi. 3. Too 4-5 näidet kasvatusvigade kohta.  Vanemad ei näita oma laste vastu piisavat armastust. Selle all ma mõtlen kallistamist, kaisutamist. Lapsel jääb puudu lähedusest.  Füüsiline vägivald lapse suhtes eksimuste või halva käitumise pärast.  Ei pöörata lastele piisavalt tähelepanu. Ükskõiksus. Laps on nö omapead.  Lapse ja vanema vahelise kvaliteetaja puudumine või liiga väheks jäänud seda.  Vanemad ei julgusta piisavalt oma lapsi

Perekonnaõpetus

68

docx

Arengupsühholoogia loeng

teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) ­ Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) ­ tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskond sai piisavalt jõukaks, et säästa lapsi majanduslikust vastutusest. Mis on arengupsühholoogia? Arengupsühholoogias vaadeldakse süstemaatiliselt kõikvõimalikke muutusi arengus. Areng

Arengupsühholoogia

524

doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007  ‗ 2  Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

kasvatussüsteemi. Koolid pidid olema nii erinevad, et pakuksid lastevanematele kooli valikul reaalseid alternatiive. Romantilise lapsekesksuse hääbumine G. Wrighti (1989) arvates on raske täpselt määratleda, millal algas Inglismaa kasvatusmaailmas muutus. Kindlasti aitas kaasa see, et kogunes juba küllaldaselt empiirilise uurimise materjali informaalse ja formaalse (traditsioonilise) kooli tulemuslikkuse võrdlemisest. Tuntuim oli N. Bennetti (1976) pikaajaline uurimus 950 õpilase kohta, kus statistilistele näitajatele tuginedes väideti, et traditsioonilise kooli õpilased on kindlalt paremad lugemises, kirjutamises ja arvutamises ning et loovuse mõõtmine ei andnud koolidevahelisi erinevusi. Halvimad tulemused olid nn mixed-rühmades, kus õpetaja ei olnud ennast kindlalt positsioneerinud ning kasutas mõnes situatsioonis informaalse kooli põhimõtteid, mõnes aga mitte. Väidetakse, et kasvatusõhustiku muutus Inglismaal jääb 1980. aastatesse. Ühtlasi on see

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

83

doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt.

Õiguse sotsioloogia

130

rtf

Amundsoni raamat

ustamistavadega, suhetega, hoov?tuga, eesm?rkide seadmisega, kliendi vajadustega ja suhtlemisoskustega (nii traditsioo?nilised tehnikad kui ka Muutuste dünaamika Kuidas inimesed tegelikult oma elus toimuvaid muutusi kogevad? See laiahaardeline küsimus viib arutelu fookuse kaugemale konkreetsetest nõustamisega seotud rolli dest ja tegevustest ning aitab mõista kõige aluseks olevat üldisemat muutuste protsessi. Kõnealuse teema kohta oma käsitlusviisi kujundamisel tuginesin ma paarile Malcolm Gladwelli ideele (2000). Gladwell analüüsib kiiresti levivate nähtuste ja kiirenevate tendentside aluseks olevat dünaamikat. Tema uurimus kiire kasvu kohta aitas tal määratleda mõned muutuste protsessi olulised tunnused. Ma lubasin endale Gladwelli esialgsete käsituste suhtes veidike vaba voli ja kasutan nendest oma tõlgendusi, et kirjeldada kolme tegurit, mis muutustele kaasa aitavad.

Psühholoogia

Kommentaarid (1)